Rahvapärased taimenimetused
Küüvits
Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:
Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:
Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:
H II 32, 940/1 (5) < Räpina khk., Toolamaa v. (1888)
Kaalahaiguse vasta pandas lävve alt jalamuta villatse jalgrätiga kaala ümbre ööses.
Valutaja hamba pääle pandas küüvitsapuu kuurt.
H II 56, 1043 (5) < Rõuge khk. (Manglus) Jennes (= M. Laanela) (1896)
Küüvitsad - hambavalu vastu, koort pääl pidada ja ta puuga tsuski.
H II 60, 716 < Vastseliina khk. < Setumaa (1897)
Küüvitsuga hambit tsuski - vähändäs ja võtt hambavalu ar.
H II 70, 703/4 (83) < Rõuge khk. < Vastseliina khk. (1904)
Väikene puukõno, kes keväjält lumeminegi aigu, inne lehe tulõkit jo häitses, keda küüvits kutsutas. Kui tuu puuga valutavat hammast tsusitas, kaovat halu kõrraga ar.
E 4022 (4) < Oudova, Sträkova < Põlva khk. (1893)
Hambavalu olla raske piinaja valu, ega olla ka niisugust rohtu, kes selle vastu hakaks. Vanasõna ütleb: Hambavalu ja varbavalu võtta mehel meele pääst. Talurahvas panevad haigele hambale pääle: soola, tõrva, piipuprigi, tubakuga mett, tilkutetas ka vitrijooni õõlid; ka küüvitsakoort hammustetakse, et see vigast hammast välja punnistakse.
Hamba välja tõmbmine aga ei andnud ka igakõrd suuremat abi. Ka tehakse paberist torn, mille alumine ots taldriku pääle pannakse ja pealmisest teravast otsast tuli külge süüdatakse. Kui nüüd paberi torn ülemast allapoole põleb, tekib vahane suitsu õli või tahm taldriku pääle, mida siis poomvillastega hamba pääle pannakse. Kõik neist pruugitavad rohud olla aga esimeseks kõvaks hamba valule vastu, teisel korral aga enam mitte.
E 57043 < Rõuge khk. (1926)
Kui soovitakse, et hambad ilmaski ei valutaks siis küüvitspuust teha hambaorgid, nendega alati pärast söömist hambavahed ära puhastada.
E 83894 (1) < Nõo khk., Ropka v. (1933)
Kui küivitsapuu tükki valutavale hambale panna, siis kaob valu ja hammas katkeb varssi.
ERA II 26, 69 (2) < Rõuge khk., Viitina v., Paaburisa t. (1930)
Et hambavalu vähämbäs jääs, sis om rohi - küüvitsamarja rohiline jüvä, pane hamba tsoppa!
RKM II 241, 245/6 (17a) < Halliste khk., Kamali k (1967)
Kui mina laps olin siis 70-80 a. mees tõi metsast küüvitsa koort ja leotas viina sees ning arstis sellega oma jooksjat (küüvits - näsiniin). Ta määris küüvitsa koore leotist haigetele kohtadele, mis pidi heasti valu vähendama. See oli tuntud reumarohi.
RKM II 254, 336 (28) < Kadrina khk., Uduküla k. (1969)
[Ravimtaimi]
Enne kõikidest puudest õitseb küüvitsapuu ehk näsiniinepuu (madalamates metsades kasvab). Näsiniine leotist kasutatakse jooksva vastu.
RKM II 361, 336c < Kanepi khk. (1982)
Hambavalu jaoks hoiti ka kummeleid näo pääl ja joodi sisse. Väga levinud oli „küüvitsaga“ (näsiniinepuu) torkimine, mis hamba kohe ära laotas.
RKM II 390, 455 (12) < Topograafia teadmata (1985)
Ka hambavalu puhul pandi küüvitsa koort peale, tehti ka kuuma kompressi, kui valu oli külmetamise pärast tulnud.
RKM II 391, 382/3 (26) < Rannu khk., Rõngu v., Valguta k. (1985)
Hambavalu aegu pane hamba õõne sisse küüvitsaraasuke ja hambavalu kaob. Mina seda küüvitsa ei tunne, aga minu ema, kui hammas valutab, siis kohe pani ja ütles hambavalu kadumist.
RKM II 391, 419 (30) < Rannu khk., Rõngu v., Valguta k. (1985)
Vanad inimesed ütlevad, kui hammas valutab, siis küüvitsapuud või põõsast kiiluga hambaõõsesse panna, pidavat kohe valu ära võtma, aga kahjuks seda puud ei tunne.
RKM II 393, 395 (14) < Rõngu khk., Põrja k. (1985)
Küüvits olli üts mürgine taim. Mõtsan puhmasten kasvas. Kui hambavalu olli, siis hamba peale pandi.
RKM II 405, 741 (10) < Halliste khk., Kamali k. (1985)
Varemalt ei olnud niipalju liigestetõbiseid silma hakand, kui neid siinkandis on. Rõimat seljas ikka kurdeti ka. Kuulsin lapseeas, et reumahaigeid kohti määriti küüvitsa piiritusega, see on näsiniine piiritus; piiritus, kus leotati sees näsiniine koori. Seletaja oli kõrges eas inimene. Lohk Mart. Elas Tihemetsa Kamalis.
RKM II 413, 328 (23) < Rõngu khk., Uderna k., Külaotsa t. (1988)
Kui hammas valutas. Keväde õige varakult õitseb - küüvits või - tollega pidi hõerutama, too pidi häste mürgine olema. Sinised väiksed õied. Pajovitsa sugune on, nisukesed.
Vilbaste, TN 4, 419 (4) < Hargla khk., Mõniste k. (1937)
Küüvits - pannakse hambaõõnde, kui hammas valutab.
Vilbaste, TN 3, 673/4, 677 < Tartu l. (1932)
Näsiniin ehk küüvits (Daphne mezereum).
Kasvab (2-4 jalga pikaks) madalates kohtades, kuusikutes ning kraavides. Õied on roosakad, asetuvad kolmekaupa varrele, lõhnalised. 3-4 nädalat pärast õitsemist ilmuvad vartele salkudena valkjasrohelised pehmed ja siledad lehed. Koor on hallikas ning teda võib niinteks rebida. Viljaks on punane marjake kollase seemnega. Taim on maitstes mõru.
Tarvitatakse hambavalu vastu.
Vilbaste, TN 1, 236 < Rõuge khk., Haanja v. (1934)
Küüvits [Daphne mezereum] kasvab siin mägestikumaadel suurte metsade all. On karjavitsa suurune. Mõni aasta juba märtsikuul õitseb. Õied on ligi tüve, lillavärvilised, sõrmeotsa laiused. Suvel, kui lehed kasvavad, on marjad haljad, lähevad küpseks saades mustaks, üksikult ligi vart, on herneterast suuremad. Üksikult leidub Munamäel, Liinamõtsas, Rõuge ja Munamäe vahelisel maa-alal orgude kallastel.
Selle puukese kuivanud pindudega puhastavad noored oma hambavahesid peale söömise, siis ei hakka millalgi hambad valutama, vaid pudenevad ja kõdunevad vanaks saades ilma valutamata.
Lehtede ja õite kohta ei ole kuulnud midagi, küll aga mustade küpsete marjade kohta, et neid korjatakse väikese pudelisse, hoitakse kindla korgi all alale. On mõni ajanud paise ümber, uuesti puneneb ja muutub kasvanuks, siis küüvitsamarja leemega määritakse kolm ringi ümber paise, siis ei kasva enam suuremaks, vaid hakkab paranema ja suab terveks.
Lähevad haavad käte ehk jalgade küles mädanema, et ei taha kokku kasvada ega terveks saada, siis tehakse viha külest kaksatud kaseleht küüvitsamarja leeme sees märjaks ja köidetakse mädaneva haava pääle.
Küüvits ei kasva koduaias, vaid kuivab ära. Olen mitu korda proovinud, ikka häävineb, ei kasva. Muudki, kellelt järele pärisin, teatasid sedasama, et ei kasva mujal kui iseendast metsa all.
Vilbaste, TN 1, 778 (14) < Rõuge khk. (1929)
Küüvitsa tarvitatakse hambavalu vastu.
Vilbaste, TN 2, 689 (15) < Räpina khk. (1930)
Küüvitsa varsi tarvitati hambavalu vastu.
RKM II 135, 193/4 (6) < Hargla khk., Mõniste v. (1962)
Hambahaigus. Sellega oli küll tõeliselt suur häda, aga peris vanast ei olnudki kellelgi hambad haiged. Kui juhtus, et mõnel hammas tegi valu, siis tsüsiti hammast küüvitsa puu pilpaga, siis pudenes too haige hammas maha, et ei saanud teisi nakkata ehk lasti hammas maha kakasata, maal olid ka niisugused hambakaksajad, et teinekord kaksati hammas kõige igemetükiga välja, jäi suur auk järele, minu emal hakkas hamba asemele kasvama, tegi hirmsad valu, oli kõik igim paistes, hakkas kasvama, siis sai Hargla apteegist hamba põhkle, kui seda peal pidas, siis kiskus mädaniku välja. See oli nii viiskümmend aastad tagasi, kui maal olid ka juba apteegid, üldse päris vanal ajal ei olnuki hambahaigust.
Vilbaste, TN 7, 364 (15) < Apekalns (Hargla) khk., Mõniste v., Vastse-Roosa k. (1930)
Küüvitsa müts päält hambarohuks (kui hammas valutab).
Vilbaste, TN 7, 497a < Jõhvi khk., Kohtla-Järve as. (1930)
Naiseniinepuud tarvitakse hambavalu vastu. See on poolpõõsastaim roosade õitega ja ta õitseb aprilli lõpul, kuna tal siis veel lehtigi pole. Teda nimetakse ka küivitsaks.
Vilbaste, TN 7, 998 (9) < Vastseliina khk., Misso v. (1937)
Aga hambavalu vastu aitab näsiniin või küüvits, seda tuleb leotada piirituses ja saadud vedelikku tuleb panna hambaauku.
Vilbaste, TN 7, 1001 (9) < Vastseliina khk., Misso v. (1937)
Küüvits - marju tarvitatakse lutikate hävitamiseks.
Vilbaste, TN 7, 1161 (20) < Võru l. < Räpina khk., Kahkva v., Kuivamäe t. (1929)
Küüvits. Волчье лыко. Daphne mezereum (?). Kui haige hambaga närida küüvitsa oksa - oks ilma kooreta, - siis puruneb haige hammas ära.
ERA II 160, 328 (31) < Põlva khk., Kääpa k., Peedo t. (1937)
Mõtsah olliva säändse puu - küüvitsa. Noidega tsusati haigot hammast - sõs sai terves. Nüüd ei olõ küüvitsit inämp mõtsah.