Rahvapärased taimenimetused
Teekummel
Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:
Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:
Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:
RKM II 395, 161 (6) < Võnnu khk., Vana-Kastre k. < Haljala khk. (1986)
Põllukumel, mis külvetasse [teekummel]. Seda on hea võtta. Õele oli vaja. Tema jõi seda, temal ajasid vistrikud üles.
RKM II 395, 273/4 (10) < Võnnu khk., Üleküla k. < Võnnu khk., Terepi k. (1986)
Meie vanaema [Miili Vuks] oli roosi- ja pahusiarst. Looduslikke ravimeid kasutas ja keetis salve. Hambavalule ka. Õige kõrge taim - hambavalurohi. Korjas neid nupukesi, pandse keeva vee, tegi keeva vee. Tegi hingamiseauru, keetis kaalika ja upinhaina [teekummeli] ja tolle taime nupukese. Lina ja teki üle pää, madalale üle pää, pidid ikka sülitama teiste nõude vahepääl, üleni higitses lätsi ja siis pandse voodi. Too aitas kurgumandlile ja hambahädale ka.
Ema-kadonu arste küll neid mandleid. Hakkas suhu sissepoole jooksma ja alanes ära.
Vilbaste, TN 3, 143 (2) < Palamuse khk., Kaarepere v., Vrousti ? (1932)
Teekummelit tarvitatakse kuivatatult teeks, keetes tast välja kuuma veega mahl, mis annab veele hää lõhna ja maitse.
Vilbaste, TN 3, 760 (6) < Tartu l. (1932)
[Tarvitatakse arstirohuks.]
Teekummel - kanapersed
Vilbaste, TN 2, 662 (5) < Räpina khk. (1930)
Teekummelid tarvitadi, kui oli kuumus või palavik. Siis tehti teed, lasti jahtuda ja pandi siis kombressina haigele pääle.
Vilbaste, TN 2, 682 (5) < Räpina khk. (1930)
Teekummelt rahustajana krampide korral ja higistamise tekitajana.
Vilbaste, TN 2, 688 (6) < Räpina khk. (1930)
Teekummelit tarvitati krampide rahustuseks.
Vilbaste, TN 2, 691 (2) < Räpina khk. (1930)
Siis veel teekummelit tarvitatakse higistamise tekitajana.
Vilbaste, TN 7, 161 (Ic) < Räpina khk. (1930)
Teekummeli teed tarvitati krampide rahustajana ja higistamise tekitajana.
Vilbaste, TN 7, 171 (6) < Setumaa, Mäe v., Rõsna k. (1930)
Teekummel - keedetakse teed ja tarvitatakse köharohuks.
Vilbaste, TN 7, 175 (9) < Setumaa, Satserinna v., Sestniki k. (1930)
Teekummel - tema teed tarvitatakse rahustajana krampide korral ja higistamise tekitajana.
Vilbaste, TN 7, 206 (3) < Setumaa, Satserinna v., Sestniki k. (1930)
Teekummel: seesama [külarahvas keedab temast teed ja tarvitab köharohuna].
Vilbaste, TN 7, 448 (28) < Jõhvi khk., Järve k. (1930)
Teekummeli teed tarvitatakse krampide rahustajana ja higistamise tekitajana.
Vilbaste, TN 7, 621 (20) < Vaivara khk., Narva-Jõesuu al. (1930)
Teekummel - rahustaja krampide korral ja higistamise tekitaja.
Vilbaste, TN 5, 80/1 (2) < Tartu l. (1933)
[Ärakirjutatud] [Teed.]
Teekummel: kasvab haruldase taimena meie põldudel. Tema teed võib pruukida rahustajana krampide korral ja higistamise tekitajana. Saadaval apteekides. Meie võiksime teekummelit eduga kasvatada kui hoolealust taime.
Harilikult korjatakse meil teekummeli asemel lõhnava kummeli ehk ubinheina õienuppe, millel valged keelõied puuduvad. Lõhnav kummel kasvab tihti sõtkutud teedel ja õuedel. Lõhnaval kummelil puuduvad teekummeli arstimiomadused. Ekslik on teda korjata kummeliteena.
Vilbaste, TN 5, 296/7 (6) < Tartu l. (1932)
Arstirohtudeks tarvitati teekummelit. Tehti kompresse päävalu vastu.
Vilbaste, TN 5, 313 < Tartu l. (1933)
Arstirohud: kummel, palderjan, verihein, piparmünt, kaetisrohi, kalmus, vesimünt, teekummel.
RKM II 254, 448 (49) < Haljala khk., Natturi k. (1969)
Teed tehakse põldkummelist, teekummel on madalam aga tee maitse on peaaegu üks.