Rahvapärased taimenimetused
Mäereigas
Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:
Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:
Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:
ERA II 10, 693 (5) < Kose khk., Oru v. (1929)
Jooksvahaiguse vastu aitab see, kui mäerõigast liutada hapu kalja sees ja selle seguga võida haiged kohta.
ERA II 205, 77 (6) < Kose khk., Ravila v. < Kuivajõe v. (1939)
Märja nahkkoi vastu aitab see, kui võetakse mäerõigas, kaabitakse selle mähka ja pannakse haigele kohale.
ERA II 273, 28 (5) < Tallinn? (1939)
Lehtorn ja konnasilmad kauta ära niimoodi.
Pressi mädareika sahvti ehk kaabi mädareika kaabet. Pane seda puhta lapiga lehtorni ehk konnasilma peale ja pea seda seal seni, kui ära kaub.
ERA II 285, 112/3 (34) < Jõelähtme khk., Iru v., Iru vndk. (1940)
Kui on, inimesel kasva on sies, siis kaub sie ära, kui süia mäerõigast toorelt ja supi sies.
RKM II 222, 41 (3) < Lüganuse khk., Liimala k. < Lüganuse khk., Kaunurme k. (1966)
Liigestevalu vasta mädareika plaaster.
Vilbaste, TN 7, 59 (5) < Rakvere khk., Rakvere v., Päide k. (1929)
[Milleks tarvitati taimi ennevanasti.]
Mäerõika juur - pandi viina sisse.
Vilbaste, TN 7, 254 (16) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Tammistu k., Kolga-Leesi (1930)
Mäereikad olid jooksja ja venimise vastu. Tehti vanni ja joodi mäereika vett.
Vilbaste, TN 7, 263 (3) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Kolga k. (1930)
Mäereigas on jooksva vastu.
Vilbaste, TN 7, 470j < Jõhvi khk. (1930)
Mäereigas on hea rohi hambavalu vastu.
Vilbaste, TN 7, 532 < Kihelkonna khk., Vedruka k., Kaasiku t. (1930)
Arstirohud - tedremadarad, sopiimarohud, palderjanid, liivahummulid, kaillud, porsad, raieraud, kõirohud, arandid, metsahummelid, põirohud, köömlid, kommelid, mädareikad, liistokid, leesigud, emanõges, üheksaväälised.
RKM II 383, 89/90 (4) < Kuusalu khk., Kolga al. (1985)
Hambavalu.
Hambavalu puhul hoiti küll suus mitmesugust ravitaimede teed. Kummelitest, krookslehtedest, müntidest ja teelehtedest. Sibulat pandi toorelt tükike hambaauku või mäerõika juuretükk. Aga hambaauku pisteti ka tõrvasse kastetud topike. Ja mõni hoidis petrooli ka suus. Eks kummeliteed hoiti suus ja pandi soojalt põsele peale. Siis on veel leida põllu ääres hambavalu lill. Sellel lillel on väikesed valged õied ja lehed harulised nagu pihlakal. Seda lille pannakse kohe valutavale hambale peale. Hambavalu puhul joodi ja hoiti suus ka pärnaõie teed. Mõnikord aitas piparmündi tee ka. /---/