Rahvapärased taimenimetused
Härjapea
Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:
Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:
- aasristik (punane ristik) Trifolium pratense
- harilik koldrohi Anthyllis vulneraria
- harilik käbihein Prunella vulgaris
- keskmine ristik Trifolium medium
- ojamõõl Geum rivale
- valge ristik Trifolium repens
Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:
H I 9, 40 (12) < Viljandi khk. (1897)
Taimed, mida talurahvas teeks pruugivad. 1. Maasika lehed, õied ja marjad; lehed tulevad siis ära korjata, kui nad alles noored ja vaigused on. 2. Viinalille õienupud. 3. Härjapea ehk koorelille õienupud. 4. Pihlaka õienupud. 6. Vahrakamarjad ja -varred, mis talvel tulevad lõigata. 8. Kummeliõied. 9. Valge ja punase ristikheina õied. 10. Mustasõstremarjad. 11. Mündilehed. 12. Valmissaanud köömned. 13. Mustad kadakamarjad. 14. Mustasõstrelehed, mis kevadel, kui nad alles noored ja vaigutsed on, ära tulevad korjata. Kõiki neid teesid tuleb kas uluall ehk mõne muu sarnase koha pääl tuule käes esiteks kuivatada, kuhu mitte päev pääle ei paista. Päeva päälepaistmise läbi saavad nad tervisele kahjulikuks. Pääle tuule käes kuivatamise tulevad nad ahjus, mis mitte liiga palav ei tohi olla, vaid sarnane, kui leivad on ahjust välja võetud, - veel üle kuivatada.
E 39601 (19) < Haljala khk., Vihula v., Metsiku k. (1899)
Musti ja valgeid härjapäid korjatakse ja keedetakse, seda vett juuakse venimise vastu.
ERA II 285, 58/61 (3k) < Rapla khk., Kabala v., Hiiepõlma t. (1940)
Naistehärjapead, valge õitega, naiste valgetevooluse vastu hea rohi.
ERA II 189, 541 (95) < Kullamaa khk., Piirsalu v., Kabeli k. < Kullamaa khk., Risti v., Rõuma k. (1938)
Roos tuleb ehmatamisest ja pahandamisest. Naiste musta särki või saastaseid musti villu pandi peale. Siniseid härjabaid õõruti peale.
RKM II 27, 354 (78) < Kodavere khk. (1948)
Valged on selgrooüdi. Tulevad tõstmisest. Valgete vastu aitab härjapea (valge ristikhein, kutsutakse ka liikvatee) tee. See keedetasse hästi kange. Sii aitab.
RKM II 34, 43 (8) < Keila khk. (1943)
Ja veel lisaks, kui hammas valutas, sai õlekõrrega torgitud, see pidi aitama, ka isieranis hea mõju pidi olema härjapea- või ristikheinakõrrega torkimisel.
Vilbaste, TN 11, 258 < Tallinn l. < Laiuse khk., Sadala v. (1963)
See valgeristik, pisikeste õitega või õienuppudega, mis tallatud karjamaadel ja tallatud kohtadel kasvab, seda nimetatakse härjapea või valgehärjapea.
(Tarvitatakse ka arstirohuks teena).
Vanemal aegadel lasti lastel iga kevade korjata neid valgehärjapea õisi teed teha. Nad on vist nii rohkem naisterohud.
Vilbaste, TN 1, 917 (4), 918 (4) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Vissuvere k., Kolgi talu (1932)
Härjapea [Geum rivale] - temast tehtud vanasti mõnes peres teed.
Vilbaste, TN 7, 429 (64) < Kullamaa khk., Leevre k. (1930)
Härjapead - arstimiseks.
Vilbaste, TN 9, 465 < Jõhvi khk., Kohtla-Nõmme al. < Lüganuse khk., Aa as. (1965)
Põldristik - härjapea ka härjape. Mägiristiku nime ei tuntud, kuid koguti, kuivatati ja kasutati tee valmistamisel.
Harilik nurmenukk - kanavarbad (olevat kasutatud tee valmistamisel).