Rahvapärased taimenimetused

Päevalill

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:

Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:

H I 9, 39 (4) < Viljandi khk. (1897)
Suvel peab oma nägu päeva- ehk sinelilledest väljahõerutud vahuga peskma, siis ei päevata ära.

H, Kase 104 (3) < Halliste khk. < Karksi khk. (1868)
Naisterahvaste haiguste vastu pruugiti päevalille (madalad sinised lilled, kasvavad heinamaal puhmades), valge õelmetega veriheina, kadakamarju, koiheinu, kalmusejuured olivad üleüldse tuttavad.

RKM II 159, 29 (7) < Rakvere khk., Rakvere l. < Virumaa (1963)
Hambahaigused.
Hambavalu puhul pandi päevalillejuur hambaauku.

RKM II 283, 226 < Rakvere khk., Laanemõisa k. (1971)
Kõrge vererõhu vastu on hea süüa päevalille seemneid.

RKM II 380, 40 (96) < Jõhvi khk., Illuka k. (1984)
Maisi- ja päevalille õli pidavat vähendama veresoonte lupjumist. Üldiselt kasutatakse meil neid siiski vähe.

RKM II 380, 316 (4) < Iisaku khk., Illuka v., Kaidma k. (1982)
Hambavalu arstisivad kummelikiedussega ehk ka kange kummelitiega. Igeme piale saivad topid pandud. Sedasama muodi võis teha ka päevalilledest (päevalill - saialill) kiedist või tied haige hamba piale.

Vilbaste, TN 1, 283/4 (22), 291 (6) < Saarde khk., Voltveti v., Võidu t. (1931)
Päevalill. (Veikeste siniste õietega. Kasvab Voltveti-Räägu heinamaal.) Kui neid õisi kahe käe vahel märjas tehtult hõerutakse, annavad nad seebivahu. Vanarahvas räägib, et kui päevalille vahuga suud ja käsi pestakse, siis kaotab see ihu päält „päevituse“. Naesterahvad pesevad päevalilledega oma käsi ja palgeid.
Päevalill [Polygala amarella]. Taim sõrmepikkune. Õied väikesed ja sinised. Kasvab keskmistel heinamaadel. Veega hõerudes sünnitavad vahu, millega pestes kaduvat päevitus. Hallistes kutsuvad mõned seda taime jaaniheinaks ja V.-Karitses seebililleks.

Vilbaste, TN 1, 294 (3) < Saarde khk., Voltveti v., Võidu t. (1934)
Päevalill, päevitusehein, seebihein, seebilill [Polygala amarellum]. Kasvab heinamaal. Neid lehti või heinu korjatakse hulka, kastetakse vee sisse, hõerutakse kahe käe vahel; siis tekib seebivahu sarnane vaht. Selle vahuga hõerutakse päevitatud kohte ja päevitus kaob.

Vilbaste, TN 7, 500 (6) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve as. (1930)
Päevalille seemnetest tehti päevalilleõli.

Vilbaste, TN 7, 484 (80) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve (1929)
Päävalillest saab õli.

Vilbaste, TN 7, 395 (a) < Kullamaa khk., Vaikna v., Päri as. (1931)
Maarjahein - hoitakse kuivatatult juures, lõhna tarvis.
Luste - tehakse õlut.
Nelk - tarvitatakse toidu juure maitseainena.
Mürk - süüakse.
Päevalill - seemneid tarvitatakse toiduks.
Kadaka marjad - antakse lehmale udara põletiku ajal ja tehakse teed.
Jänesekapsas - lapsed söövad.
Kask - kasemahl on kevadel väga hea joogi aine ja tema tohust aetakse tõrva ja tehakse marja korve.
Kadakas - kadakast tarvitatakse õlle tegemise juures ja tema rasva tarvitatakse hobuste köha rohuks.

Vilbaste, TN 7, 393 (a) < Kullamaa khk., Vaikna v. (1931)
Porsadest tehakse Saaremaal õlut.
Päevalillest tehakse kookisi.
Tapud pannakse õlle sisse.
Jänesekapsast lapsed söövad.