Rahvapärased taimenimetused

Kommelid

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:

Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:

ERA II 289, 433 (63) < Karja khk., Pärsamaa v., Pamma k. (s. Brenner) (1940)
Kommeli ja külmavee kompressid pannakse silmade pääle.

RKM II 75, 367 (2) < Mustjala khk., Vanakubja k., Maunuse t. (s. Kirs), 83 a. ja Sofia Seebart (sünd. Erlach), 65 a. (1958)
Kommelitee hambavalu vastu.

RKM II 126, 35 (29.5) < Kärla khk. (1960)
Lemmi puhul küüned läksid siniseks ja nägu muutus samuti sinakaks. Paljud lapsed surid lemmisse. Lemmi vastu kasutati palderjani, kommeliteed, timmeljani teed jne. Lemm ei olnud nakkav.

RKM II 414, 203 (67)a < Puhja khk., Uula as. < Puhja khk., Kaimi k., Vanasa t. (1988)
Ema korjas naistepuna teed, kommelit. Kraavist võttis ühed juured, paju moodi lehed on. Ka värvimiseks korjas sookaelu ja kõiki.

KKI 40, 309/11 < Tallinn l. (1966)
Halvatuse arstimine.
Pea aurutus 15-20 minutit põldosjadega, selle järel tuleb värske veega pesemine, kuhu 3-4 lusikatäit äädikat tuleb segada, selle veega tuleb hästi pesta ja hõeruda 1-2 minutit, mitte rohkem, ja siis kohe voodisse teki alla, et ihu hästi soojaks saab. Ja 3-4 tunni pärast jälle tubli pesemine ja hõerumine üks minut ilma auruta. Teisel päeval jala aurutus ja käe aurutus 25 minutit aega ja peale selle jälle värske vee ja äädikaga pesemine ja hõerumine. Kolmandal päeval tuleb pea aurutus 20 minutit, neljandal päeval jälle ja käe aurutus 25 minutit ja peale selle jälle äädika ja veega hõerumine. Ja lähemil neljal päeval saab terve keha vee ja äädikaga pestud ja hõerutud kaks kord päevas, nii saab kolm nädalal järgimööda.
Ja pärastpoole tuleb käe ja põlve valamine üks minut aega külma veega, seda tuleb teha iga hommik. Ja pealtlõuna tuleb üleni valamine. Külma vee valamine jalale ja käele võib 2-3 kord päevas olla, aga mitte sooja ihu peale, mis higine on. Põldosja ja kommeliteed tuleb 2-3 klaasi päevas ½ klaasi järgi vahetevahel. Peale selle, kui pea aurutust tehakse, et niuete kohast, see on ristluude kohast, peab kõvaste kinni siduma mõne käterätikuga, et aur ja vesi allapoole ei pease. Seda kõik tuleb teha suure hoolega.

Vilbaste, TN 1, 700 (66) < Jämaja khk., Mõntu k. < Jaani khk. (1937)
Teekummel (Matricaria chamomilla). Kommel (Jaani, Saaremaa). Kommeliõitest teed joodakse Jaani kihelkonnas sagedasti kui kergesti kättesaadavat, sest kommeleid kasvab seal külluses, ka tarvitatakse kommeliteed külmetuse puhul ja higistama ajamiseks haiguste puhul.

Vilbaste, TN 7, 283 (16) < Püha khk., Pihtla v., Kaali k. (1930)
V.A. hr Vilberg. Püüan siinkohal niipalju kui võimalik Teie soovi täita. Saadan osalt taimi ja osalt taimi ja osalt püüan seletada kirjalikult. Paljud nimed on laste poolt – iseäranis II kl õpil. Poolt valesti ülestähendatud ja on ka palju taimi, milledel meie ümbruskonnas mitu nime. Kommelid, kumel, lõhnav - apteegisse rohtudeks müüakse.

Vilbaste, TN 7, 304 (A) < Püha khk., Pihtla v., Kaali k. (1930)
Milleks tarvitatakse taimed.
Arstirohuks tarvitatakse taimed. Mesilaste nuppudest, kääkatsestest, kommelitest, vehvermentsidest ja veel muust rohtudest tehakse arstirohtu.

Vilbaste, TN 7, 322a < Püha khk., Pihtla v., Kaali k. (1930)
Milleks tarvitakse taimed.
Kas arstirohuks. Kommeli tarvitakse köha jäoks.

Vilbaste, TN 7, 329c < Püha khk., Pihtla v., Kaali k. (1930)
Kommelitee on kaelahaiguse vastu.

Vilbaste, TN 7, 344 (5)< Püha khk., Pihtla v., Kõljala k. (1930)
Kommelitee on köha vastu.

Vilbaste, TN 7, 345 (5) < Püha khk., Pihtla v., Kõljala k. (1930)
Kommelitee on köha vastu, vaarmarja tee on köha vastu.

Vilbaste, TN 7, 532 < Kihelkonna khk., Vedruka k., Kaasiku t. (1930)
Arstirohud - tedremadarad, sopiimarohud, palderjanid, liivahummulid, kaillud, porsad, raieraud, kõirohud, arandid, metsahummelid, põirohud, köömlid, kommelid, mädareikad, liistokid, leesigud, emanõges, üheksaväälised.