Rahvapärased taimenimetused

Hüljehein

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:

Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:

haisev kress Lepidium ruderale

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:

H II 34, 770 (9) < Viru-Nigula khk. (sünnikoht Kuusalu khk.) (1892)
Hülgeheinad (Kuusalus?) sööja ja iseäranis "ülesööja" vastu. Kui jalad hülgerasvaga voietud sussi sies valutama hakkand, siis hülgeheindega hautada või selle veega pesta; lehed ja kõik on hääd.

Vilbaste, TN 1, 610 (1) < Haljala khk., Lahe küla (1931)
Taimede nimetus ja nende kasutamine
Hülgehein [Lepidium ruderale]: tahab kasvamiseks kuiva maad. Taim ise on umbes 15 sentimeetrit kõrge. Taim on lehtedeta, varte külles on kolmenurgelised nupud. Taime tarvitatas hülgehaiguse vastu. Keedetakse taim ära ja keedetud taimevett võetakse sisse.

Vilbaste, TN 1, 613 (1) < Haljala khk., Natturi küla, Neeme t. (1931)
Hülgehein. Saanud nime seetõttu, et tal on hüljerasva hais. Keskmine kõrgus 20 sentimeetrit, ühelt juurelt kerkiv härjapea moodi põõsas. Õige kitsad ja lühikesed lehekesed. Kasvab kuivades kohtades. Siin Kougu talu õues, Pihlaspea vanakabeli aial - üldiselt liivases maas.
Vanasti tarvitati hambavalu vastu. See on vana randlaste ebausuga seoses: hambavalu olla tulnud kala kaudu hüljest.
Arstimiseks tehti taimesuitsu: pandi taimehunnik põlema ja selle kohal hoiti kummuli lehter. Kogunenud suits hingati suhu. Olla tihti aidanud ja pikemat aega: haigus pole tulnud tülitama aastaid.