Rahvapärased taimenimetused

Õled

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:

Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:

H III 5, 59 (9) < Saaremaa (1888) Sisestanud Ave Tupits 2002, kontrollis Mare Kõiva 2008
Mailased saivad mul ühest vanast talumehest järgmisel viisil parandatud: ta piiras neid hõbetükiga ja pobises ise sõnna juure keiksugu sõnu, siis pidin ma maast ühe riisme ehk õlekõrre
võtma ja talle andma, kellega ta paha ära viis ja kuskile elu taha ära mattis.

RKM II 111, 16 (15) < Muhu khk., Vanamõisa k. (1961)
Sötiirid. Kolme õlepeaga kolm ringi ümber haige koha. Siis sülitati kolm korda õlepeadele ja visati need ära. Seejuures nimetati kolm - vastavalt õlepeade arvule - haigega samanimelist inimest.

RKM II 111, 157 (493) < Jämaja khk., Mäebe k. (Sõrve) (1961)
Söötrei. Piiratakse õlekõrrega. Võetakse viis haigega samanimelist isikut, nimetatakse need valjusti. Siis murtakse õlekõrs katki ja visatakse tükid laiali. Iga tüki murdmisel tuleb need nimed ükshaaval uuesti öelda.

ERA II 191, 523 (226) < Muhu khk., Muhu-Hellamaa v., Liiva k., Värava t. (1938)
Kui varvad hauduma läksid, põimiti õlekõrred varvaste vahele ja kaabitseti linase riide küljest seokesi helbeid, neid pandi vahele.

ERA II 13, 257 (5) < Simuna khk., Kurtna k., Separahva t. (1929)
Kes külmastõves olnud, see pandud ahju ja süüdatud siis õled ahju suu all põlema (kuid ikka nii, et haiget mitte ära põletada). Külmtõbi tulnud külmetamisest.

H II 8, 272/3 (1) < Jõhvi khk. (1889)
Kui jalad haudusid vesisel ajal, kuida arstiti.
Kui jalad veel haudunud ei õld, aga ühtepuhku vaise jalavarjudega vee sees õli tarvis käia, siis määrisid vanad inimesed neid tõrvaga, et jalade nahka vee vastu kõvemaks karasta. Aga kui jo haudund olid, siis hõõruti üheksamalehti pihude vahel pehmeks, ninda et nagu veevirtsa neist nähtavalle tuli, siis pandi nad haudune kohtade pääle.
Mõnned panid jälle õled öösest jalgade ümber ja varvaste vahele, see kuivatab hästi jalgu ja sügeldab, et ei taha jõuda sügeldamist kannatada. Ka on hea haudune jalgadega kuiva põllumulla sees ehk maanteetolmu sees kõndida, ööseks seda jalgade peale panna, riidega ümber kinni panna. Hommiku jalgade kinnipanemise ajal jäätakse ka muld jalgade ümber, kui paula paslidega jalavarjud on. Mullaga arstimine aitab kõige ennemb. Kes ei usu proovigu.

Vilbaste, TN 7, 451 (12) < Jõhvi khk., Järve k. (1930)
Õlgi - kui varbad hauduvad.

Vilbaste, TN 7, 453 (36) < Jõhvi khk., Kukruse k. (1930)
Õlgi - kui varbad hauduvad, siis sinna.

Vilbaste, TN 7, 57 (2) < Rakvere khk., Rakvere v., Kloodi as. (1929)
Õle teed tehti köhavastu. Pandi õled keema ja sai kollast vett.

RKM II 17, 213 (40) < Tõstamaa khk., Tõstamaa v., Muru k., Mäesauna t. (1948)
Õle vesi võtab köha ära.

ERA II 298, 313 (6) < Puhja khk., Konguta v., Väike-Konguta as. (1934)
Kahetamine. Kui jälgi ei saa siis võtta üheksa tuule aetud õlekõrre-risti, palotada ja tuhk sisse anda.

H II 55, 270/1 (6) < Tarvastu khk. (= J. Tõllasson) (1896)
Amba valu vastu. Võta üits õle kõrs, selle ühe otsa sisse pistä tükike kõllast viinaeli ja tõine ots pane aige ammba pääle. Läitä nüid veevliga õlekõrre ots palama ha tõmmba veevle suitsu aige ammba sissi; avitab kohe - ehk kui iavita, sõss tõine ja kolmass kord veel sedaviisi tetä, kuni valu tagasi jääb.
Nalla rohi: võta suu küllmä vett täis ja istu palla persega pliidi pääle; istu seni ku tuline pliit vee suhun keema aab - abi kähen.

H II 74, 815 (2) < Torma khk., Avinurme (1906)
Arstimine. Köha vastu suitsetati (sigari viisi) õle kõrt ja neelati (mitte hinganud, nagu suitsetajad seda teevad) seda suitsu alla, siis jäi see kord kibe köha hoog ära.

H II 53, 176 (29) < Haljala khk. (1895)
Kes ei taha, et tema selg leikuse ajal valutama hakkab, peab enne leikust õlest võru tegema ja sellest üheksa korda vasta päeva läbi pugema.

Vilbaste, TN 7, 157 (IIIa) < Vigala khk., Velise v., Mäliste k. (1933)
Kui käis talus mõni võõras inimene. Peale võõra minekut võeti tükk õlgi pandi tooli alla põlema, kus võõras istus. Ka tee kust võõras õue läks suitsetati ära. Seda kommet tarvitati selleks, et ei hakka haigusi, ega ei tule ka katku.

Vilbaste, TN 7, 279 (20) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Leesi k. (1930)
Üheksa õlepead linase riide sees suitsu tehes nõiduse vastu.

RKM II 111, 99 (319a) < Muhu khk., Oina k. (1961)
Hingevaeva puhul on hea juua kadakakännu vett või õlevett.

ERA II 189, 538 (71) < Kullamaa khk., Piirsalu v., Kabeli k. < Kullamaa khk., Rõuma k. (1938)
See oli alles häda, kui varvad sui hauduma läksid. Siis hõõruti noori lepalehti või punesid ja pandi varvaste vahele, see tõmmas tahedaks. Õlekõrred pandi vahele, et ää kuivavad.
Tõrva sai vahele pandud, see ei lase vett ligi minna.

RKM II 34, 43 (8) < Keila khk. (1943)
Ja veel lisaks, kui hammas valutas, sai õlekõrrega torgitud, see pidi aitama, ka isieranis hea mõju pidi olema härjapea- või ristikheinakõrrega torkimisel.

RKM II 271, 516 (6b) < Krasnojarski krai, Ülem-Bulani as. (1970)
[Hambavalu.]
Takjalehti hoiti suus ja põse peal. Söötvastrid [lämmastikhape] pandi õlekõrrega hambaauku. Oli ka inimesi, kes oskas sõnasi, luges hamba peale, ka kadus hambavalu.

RKM II 1, 278 (5) < Muhu khk., Linnuse k., Uielu t. (1949)
Söötiiri tuleb kolme õlekõrrega vajutada, millel pead otsas. Vastupäeva kolm korda ring ümber teha nende peadega. Siis pead panna räästa alla mulla sisse. Kui pead seal ära mädanevad, kaob söötiir ära.

E 17194 (7) < Rõuge khk., Oina veski (1895)
Hambavalu vastu Võta õlekõrs, selle ühe otsa sisse pane natuke kõllast veevelt. Tõine õlekõrre ots pane haige hamba peale, nüüd süüta veevliga õlekõrre ots põlema ja tõmba suitsu haige hamba sissi. Aitab kohe. Kui ei aita, võib seda katset veel tõine ja kolmas kord ette võtta.

H, Kase 104 (1) < Halliste khk. < Karksi khk. (1868)
Tõmmatse-haigusid, palavikku, külmetamist jne. arstiti ikka paatossuga. - Selleks aeti pada tules punaseks, panti lävealust muda, raha ja sõrmus ka ühes kuumaks minema, korjati porandalt 9 õlekõrrest risti, viidi siis pada haige lähidale, võeti haige rõõva sisse, hoiti paa kohal ülevel, visati õleristid sisse. Kui need ära põlesid, kallati rõõska piima (kui ei olnud, siis vett), tossutati haige hästi kuumaks, panti soojalt asemele ja anti ka pajast seda leemi temale sisse.

ERA II 141, 263/9 (33) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v. (Grauberg) < Mari Grauberg, s. 1850 (1936)
Saanast kardeti saada haigusi. Aga siis olli kah siuke koht, kus haigusi arstiti ja nõiuti. Ükskord üks naene ehmatas surnust, aga siis olli lapsi imetand selle ehmatse piimaga ja näe - lapsed jäid haiges, kõhud läksid lahti ja kuivsid kangesti ära. Siis minti sauna tohterdama. Mõeteti ja suitsetadi. Mõeteti, kas üks külg on teesest lühem. Ja suitsetadi nende õlgedega, kus pial surnu olli olnd, kellest sii naene olli ehmatand.

H I 5, 212 (40) < Kaarma khk. < Pöide khk. (1894)
Vesivistrikka püiti sellega kaotada, et neid õlepeadega muljuti ja siis veise kätte söödeti.

H III 14, 619 (37) < Suure-Jaani khk., Vastemõisa k., Vaiasaare t. (1892)
Kui inimesel üks häda küljes on, kedast heaste ei tunta, siis seotakse sinna üks õleside ümber, siis saab terveks.

H II 53, 504 (478) < Simuna khk. (1895)
Kui nurganaine ei saa ilmale tuua, siis sooja vihaga haududa ja leili visata, põrandalt kõrssa korjata, nendega ja kaetiserohtudega suitseda.

RKM II 179, 167/8 (25) < Räpina khk., Tooste k. (1964)
Põh'apuult katusõst võete olge, pante kidsi pääle ja mähite musta rätiga kinni. Muud es üteldä, kui et "Kidsi kaogo!"

RKM II 346, 567 (27) < Rõuge khk., Väike-Ruuga k. (1977)
Voodikotist võeti õlg, pisteti suhu ja siis piirati kolm korda ümber sammaspoole. Siis visati tulle, põletati ära.

ERA II 304, 120 (110) < Simuna khk., Salla v., Tammiku k., Liivaku t. < Rakke khk. (1940/1)
Sukaviha kisub välja kuumas vees tuliseks aetud õlepiad.

E 1084/5 (23) < Ambla khk., Lehtse v. (?)
/Vanausu punktid ja arstimise kombed/ a) Kui silmad haiged, siis võta kolm tera soola, kolm tera tangu ja kolm leivaraasukest, vajuta igaühega kolm korda haiget silma. Siis leika neljakandilise raudmata põhjapoolne nurk lahti, teised kolm nurka jäta lõikamata. Pane need soola-, tangu- ja leivaraasukesed mätta alla ja vajuta siis pahema jala kannaga kolm korda mätta peale. b) Võta põhja poolt räästast kolmest räästavihust igast ühest kolm kõrt, pane need trehtli alla, süüta siis põlema ja lase seda suitsu silma kolm korda, siis saab silm terveks.

ERA II 130, 280 (43) < Muhu khk., Hellamaa v., Lõetsa k., Sassi t. (1937)
Söötiir. Kel see oo, piiratakse 3, 5 või 7 õlepeaga 3x rinni ja siis tehakse rist peale nende kõrtega. Siis need kõrred visatakse pliidi alla, et ära põlevad, või pannakse kivi alla.

ERA II 201, 426/7 (54) < Karja khk., Pärsamaa v., Pamma as., Lepiku t. (1938)
Söötreid jägati üheksmale. Teda piirati õle kõrrega. Kõrs tehti üheksmaks tükiks. Tükid visati üheksamal koha põhi tuult metsa. Iga viskamise juures nimetati selle nimelise isiku nime kellel söötrei oli.

RKM II 111, 135 (453) < Pöide khk., Pöide k/n, kolhoos „Lenin“. (1961)
Kärnasid piirati 9 õlepeaga ja pesti siis neid süte pealt.

ERA II 127, 315 (24) < Varbla khk., Paatsalu v., Mereäärse k., Nina t (1936)
Kui sõrme otsas on mädanik sees, siis üks nõid tegi nii: Üheksa õlepead sidus ümber sõrme ja keeva vett hakkas sõrmele peale panema. Ise hakkas lugema numbreid vastuoksa üheksast peale kuni üheni välja.

ERA II 127, 316 (25) < Varbla khk., Paatsalu v., Mereäärse k., Nina t (1936)
Kui sõrmes mädanik sees, panna peale 3x9 rukkipead. Siis kuid pead ära võtta tuleb lugeda igale peale vastuoska üheksast peale numbreid. Kui viiman pea tuleb näpust nagu nagu väike kiu välja.

RKM II 6, 25/6 (56) < Karja khk., Leisi v., Metsküla k., Antoni t. (1946)
Söötrei tuleb ümber piirata õlekõrre kolmnurga sisse süljest tehtud klaasiga [joonisel joonistatud kolmnurk õlekõrrest ja seal vahel sülg]. Piiramine toimub ümmarguse sõõrina.

ERA II 201, 103 (54) < Karja khk., Leisi v., Pammana k., Laidu t. (1938)
Roosile pandi pliiatsiga mustaks tehtud sinist paberit, aknaigi ja piirati õlekõrrega.