Rahvapärased taimenimetused

Krooksleht

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:

Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:

RKM II 338, 360 (36) < Kuusalu khk., Kolgaküla k. (1976)
Paisete ja paistetanud koha peale pandi kaalikapealseid, lepalehti, paiselehti, teelehti, raudrohtu, kumeleid, krookslehti, piparmünti või liivateed. Neist ravimitest keedeti teed ja pandi haigele kohale soojad mähised peale ehk pandi kohe maast nopituna haigele kohale. Need ravimid alandavad palavikku ja vähendavad valu.

RKM II 72, 433 < Urvaste khk., Antsla al. (1958)
Hingeldamise puhul keedeti teed kummelist, kraakslehest, palderjanist ja koirohust.

RKM II 111, 170 (564) < Jämaja khk., Mäebe k. (Sõrve) (1961)
Krookslehed ehk müristamise lehed. Need raudkivide vahel puruks hõõruda ja värske piima sisse segada. See segu võtab maaljad ära, kui seda peale määrida.

RKM II 229, 531 (29) < Rakvere khk., Tammikualune k. (s. Hühner), s. 1890 (1966/7)
Krookslehe vee kompress silmadele panna, kui silmad haiged on.

RKM II 254, 371 (6) < Kadrina khk., Uduküla k., Kasemäe t. (1969)
Nurmenuku ja kortslehe tee koos köha vastu.

RKM II 329, 353/4 (18c) < Rõuge khk., Jaanipeebu k. (1977)
[Ravimid:]
krooksleht - maohaavade vastu;

RKM II 338, 347 (5) < Kuusalu khk., Kolgaküla k. (1976)
Peavalu puhul joodi jälle kas nurmenukkudest, krookslehtedest, palderjanist või koirohust keedetud teed. Kasutati seda teed, millist ravimtaime juhtus just käepärast olema. Määriti ka veel jõhvikamahlaga valutavat kohta või pandi peale silgusoolvette kastetud lapp.

RKM II 338, 358 (26) < Kuusalu khk., Kolgaküla k. (1976)
Kurguhaiguse ja külmetuse puhul juuakse nurmenuku, krookslehe, takjanupu, piparmündi, koirohu, pärnaõie, liivatee või kummeliteed. Kuristatakse kurku ka soolaga või soolveega.

RKM II 383, 38/40 (1) < Kuusalu khk., Pärispea k. (1985)
Nohu.
Eks see ole ka pisike ja paha haigus omaette küll. Selle puhul joodi mitmesuguseid maarohtude teesi. Krookslehe, nurmenuku, nõmmeliivatee, pärnast ja ka kummelitest keedeti teed. Sibulast toorelt söödi ka. /---/

RKM II 383, 63 (7) < Kuusalu khk., Kolga al. (1985)
Kaelahaigus.
Kaelahaiguse puhul peab kuristama sooja soolaveega. Teed peab jooma pärnaõitest, nurmenukkudest, kumelitest, koirohust, krookslehtedest, takjanuppudest, piparmündist ja nõmmeliivatee ka on heaks rohuks, kui kuumalt juua.

RKM II 383, 89/90 (4) < Kuusalu khk., Kolga al. (1985)
Hambavalu.
Hambavalu puhul hoiti küll suus mitmesugust ravitaimede teed. Kummelitest, krookslehtedest, müntidest ja teelehtedest. Sibulat pandi toorelt tükike hambaauku või mäerõika juuretükk. Aga hambaauku pisteti ka tõrvasse kastetud topike. Ja mõni hoidis petrooli ka suus. Eks kummeliteed hoiti suus ja pandi soojalt põsele peale. Siis on veel leida põllu ääres hambavalu lill. Sellel lillel on väikesed valged õied ja lehed harulised nagu pihlakal. Seda lille pannakse kohe valutavale hambale peale. Hambavalu puhul joodi ja hoiti suus ka pärnaõie teed. Mõnikord aitas piparmündi tee ka. /---/

RKM II 383, 104 (2) < Kuusalu khk., Pärispea k. (1985)
Pea valutas.
Peavalu puhul keedeti ja joodi teed jälle mitmetest maarohtudest. Nurmenukkudest, krookslehtedest, palderjanist ja ka koirohust. Paar kruusitäit aitas küll päevas. Määriti pead veel jõhvikamahlaga. /---/

RKM II 390, 99 (7) < Suure-Jaani khk. (1985)
Hambavalu. Vähendavad kummeli- ja krookslehe kompress.

RKM II 401, 657 (85) < Hargla khk., Laanemetsa k. (1987)
See krooksleht on ka hea või kortsleht. Kui ments on korratu, siis võtta, valud ja.

Vilbaste, TN 11, 250 < Nõo khk., Elva l. (1963)
Krooksleht - temast tehakse külmetuse vastu teed.

Vilbaste, TN 11, 279 < Nõo khk., Elva l. < Laiuse khk., Sadala v., Sadala k. (1963)
Krooksleht, ’kortsleht’, külmetamise vastu hea rohi. Tehakse teed.

RKM I 9, 375 (15) < Kolga-Jaani khk., Oorgu k. (1967)
Külmetus: kadakas, koirohi, krooksleht ehk käokorts, kummel, leetripuu, mõruhein, nurmenukk, põldmünt, orashein, pärn, sibul, sinilill, takjas, ubaleht, vägihein.

EFA I 41, 74 (31) < Karksi khk., Tuhalaane k., Kuuse t. (2000)
Siis ma tean, üks krooksleht. Sihuke krooksleht, kasvab siin aias, ma olen korjanud. See võttis hästi ära valu. Sellest tuli teed teda. Sünnitusevalud võttis ta ka ära. Kui selle teed tegid, siis oli nii hää olla, võttis kuumaks seest ja siis ei olnud neid suuri valusid pärast järgi. See oli väga hää tee.

RKM II 338, 346 (2) < Kuusalu khk., Kolgaküla k. (1976)
Sammaspoolikuks hüüti nahal karedat sügelevat kohta ja üteldi, et see on maast hakand. Sel puhul määriti ikka maavitsa marjadega. Need on punased pohlast suuremad marjad ja kasvavad kivivarede lähedal rammusas maas. Selle maast hakand haiguse vastu aitas ka veel takjajuure veega pesemine ja haigele kohale kompressi peale panek. Abi oli ka paakspuu ja tammekoore leotisega pesemisest. Määriti veel krookslehe teega haiget kohta.

RKM II 338, 365 (46) < Kuusalu khk., Kolgaküla k. (1976)
Pungad ja kasvud tuleb puudelt koguda varakevadel, siis kui need on veel väikesed ja väärtuslikud. Kuivatada ja alalhoida kui teisigi ravimeid. Juured taimedelt peab koguma sügisel, sest siis on nendel suuremad väärtused. Enne kuivama panekut peab juured kõik puhtaks pesema. Kuivatamisel tuleb neid aegajalt liigutada, et nad paremini kuivaksid. Pärnaõied, raudrohud, krookslehed, kumelid, teelehed, nurmenukkud, mustasõstralehed ja kibuvitsamarjad on sellised ravimtaimed, mille tee aitab igale haigusele, kui muud ei ole käepärast. Halvemat ei ole teinud ja ka ei tee, nendest ravimtaimedest tee mitte kunagi kellegile.