Rahvapärased taimenimetused
Nasipuu
Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:
Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:
Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:
H II 41, 210 (25) < Ridala khk., Ungru (1888)
Kui juused päes lahte on (naisterahval), siis palista nasipuu (naisteniinepuu) koort juuste sesse.
H II 58, 568 (1-3) < Vändra khk. (1897)
Hammavalu rohud on: nasipuu ehk tomilgakoor. Nasipuu ehk tomilgakoor kaabitakse puu pealt ära ja pannakse haige hamma peal, mis siis kohe terveks saab.
ERA II 254, 317 (67) < Emmaste khk., Emmaste v., Viiri k. (1939)
Nasipuu e. naiste niinepuu. See pidada nii kihtine olema, kui hunt üheksa marja ää sööb, siis ta sureb. See peab hammavalu ka ää võtma.
RKM II 111, 61 (160) < Muhu khk., Vanamõisa II k., Kõue t. (1961)
Lastel oli riisihaigus. Õhtul laps muutus rahutuks, ikka teatud kindlal ajal. Nuttis. Pärast jäi jälle rahulikuks. Siis võeti nasipuu (näsiniin) koort ja keedeti sellest vett. See on mürgine. Anti seda lapsele rinnapiimaga 1-2 tilka sisse. Rahutus kadus. See kõik on ise järgi proovitud.
Vilbaste, TN 7, 1191 (3) < Pühalepa khk., Pühalepa k. (1929)
Nasipuu, naisteniinepuu (Daphne mezereum). Kihvtine mari, kodu ligidal teda ei sallitud, kartes, et lapsed ja loomad marju süües kärvavad, koor vängasti lõhnav. Seda palmisid naisterahvad, kellel juuksed katkesivad, oma tipside (nom. tips) hulka. Pühalepa palistama.