Rahvapärased taimenimetused
Näsiniinepuu
Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:
Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:
Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:
H III 23, 348 (9) < Harju-Jaani khk., Kehra v. (1895) Sisestanud Ave Tupits 2002, kontrollis Eva-Kait Kärblane 2006
Hambavalu vastu. Võta korja näsiniinepuu oksi ja näri neid niikaua, kui suu rakkus on, siis on häda peagi möödas. (Sarnase puu koor on nii kange (kihvtiline), et varsti närides rakkusi suu täis on.)
E XI 60 (169) < Tartu l. < Tartu-Maarja khk., Raadi ms. (1928)
Hambahaiguse vasta. Võetakse näsiniine kild, pannakse hammaste vahele. Hammas puruneb aja jooksul aga valu kaob.
E, StK 34, 171 (17) < Kursi khk., Allnuka (1926)
Pikse purustatud puukild ajab hambavalu ära. Näsiniin on ka hambavalu vasta.
ERA II 13, 320 (21) < Simuna khk., Avanduse as. < Simuna khk., Rohu m. (1929)
Sügelised. Näsiniinepuu koori tuleb hapupiima sees leotada ja sellega määrida. Et nad hästi välja tuleksid, peab enne sisse võtma herneiva suuruse tüki salmiaaku. Siis peab määrima nimetatud keedisega ja lõpuks vihtlema.
ERA II 60, 35 (1) < Kolga-Jaani khk., Võisiku v., Kaavere k., Käo t. (1932)
Hambavalu vastu näsipuu niin ja marjad. Kui piksest purustatud puust teha hambatork ja sellega torkida hammast, siis jäävat valu järele. Kui surnuaial hauda kaevates välja tuleb kirst, siis võetavat kirstul nael ära; kui sellega valutavat hammast torkida, siis jäeb valu kohe tagasi.
ERA II 193, 578 (51.14) < Põltsamaa khk., Pajusi v., Lahavere k. (1938)
Jooksja puhul on mõjuvateks rohtudeks: juua heinputke (Angelica sylvestris L.) teed, teha mõru kirburohu (Polygonum hydropiper L.) ja näsiniine (Daphne mezereum L.) koorte vanni ning määrida valutavaid kohti mädarõika (Cochlearia armoracia L.) kaapega.
ERA II 258, 152 (478) < Simuna khk., Salla v., Tammiku k. < Laiuse khk. (1939)
Hambavalu. Näsiniint.
RKM II 14, 62/3 (154a) < Jõhvi khk., Jõhvi v., Vasavere k. (1947)
Liikmehaigus sie tuleb ka pelust ja külmetamisest - tuul läbi tõmbab ja liig tõstmisest. Juoksija on üheksama seltsi, vanadrahvas kiitasivad iki. Näsaniinepuu on juoksiva rohi, niinepuu vesi. Tuleb viina sisse panna. Varred ja juured kõik ja õied jah. Küll sie on viha.
RKM II 312, 394 < Helme khk., Riidaja k. (1973)
Hambavalu.
Näsiniinepuu okste küljes kasvavad võsud närida ja hambaauku, kui auk nii suur.
RKM II 111, 61 (160) < Muhu khk., Vanamõisa II k., Kõue t. (1961)
Lastel oli riisihaigus. Õhtul laps muutus rahutuks, ikka teatud kindlal ajal. Nuttis. Pärast jäi jälle rahulikuks. Siis võeti nasipuu (näsiniin) koort ja keedeti sellest vett. See on mürgine. Anti seda lapsele rinnapiimaga 1-2 tilka sisse. Rahutus kadus. See kõik on ise järgi proovitud.
RKM II 154, 26/7 < Paide l. < Türi khk., Alliku v. (1961)
Venitus, selle vastu oli näisniinepuu, see oli niisugune veike, nagu pajuvõsu, ja tema õitses siis, kui lumi oli maas ja lehti veel ei olnud, olid veiksed valged, vähä roosakad õied. Neid oli väga harva leida. Aga meie ligidas metsa all oli neid ja meie korjasime neid hoolega ja sai antud paljudele ja ka õpitud tarvitama. Sai lõigatud viina sisse, vähä leutud ja võis võtta, see hakkas kohe sees keerama ja parandama.
RKM II 174, 98 (16) < Kolga-Jaani khk., Leie k. (1963)
Kui oli hambavalu siis pandi näsipuu (näsiniine) koort peale. Koore alt kaabiti seda rohelist. On kole mõru aine.
RKM II 207, 367 (15) < Torma khk., Mustvee l. < Avinurme (1959)
Hambavalu. Näsiniine toorest juurt asetati hambaauku.
RKM II 224, 587/8 (17) < Tartu l. < Lääne-Nigula khk., Sooniste v., Ellamaa k., Sillasoo t. (1967)
Sookail (rabakalju). Näsiniin (naiste niin). Nõgesevannid parandavad reuma.
Arst Läätsa välja antud raamat „Kodumaa ravimtaimed”. Selle sees oli ka salvi ja tinktuuri õpetus, kuidas seda valmistakse.
RKM II 229, 526 (4a) < Rakvere khk., Tammikualune k. (s. Hühner), s. 1890 (1966/7)
Närvipõletik. Näsiniine puukoort kõige putkega viina sisse panna ja sellega määrida. Närvivalud võtab ära. Minu mees sai terveks närvipõletikust.
RKM II 254, 336 (28) < Kadrina khk., Uduküla k. (1969)
[Ravimtaimi]
Enne kõikidest puudest õitseb küüvitsapuu ehk näsiniinepuu (madalamates metsades kasvab). Näsiniine leotist kasutatakse jooksva vastu.
RKM II 361, 336c < Kanepi khk. (1982)
Hambavalu jaoks hoiti ka kummeleid näo pääl ja joodi sisse. Väga levinud oli „küüvitsaga“ (näsiniinepuu) torkimine, mis hamba kohe ära laotas.
Vilbaste, TN 1, 494 (2)b < Iisaku khk., Tudulinna (1929)
Näsiniinepuu [Daphne mezereum].
Tõrv - hambarohi. Kuivatatud koorelt tõmmata õhuke pealmine kord ära, selle alumist korda võtta ja panna haige hamba peale.
Vilbaste, TN 7, 39 (17) < Rakvere khk., Rakvere v., Kloodi k. (1929)
Näsiniinepuu [Daphne mezereum]. Hakatiste ja vistrikute vastu. Koore veega pesta.
Vilbaste, TN 7, 472 (13) < Vaivara khk., Narva l. (1930)
Näsaniinepuu orgiga orkida hammast, siis pidavat hambavalu ära jääma.
Vilbaste, TN 7, 477h < Jõhvi khk., Kohtla-Järve (1930)
Näsaniinepuu orgiga soriti valutavat hammast. Ka soriti valutavat hammast selle puu orgiga, mida pikne on purustanud.
Vilbaste, TN 7, 499 (3) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve kaevand. (1930)
Hambavalu arstiti näsiniinepuuga. Tükk puud lõhestati lõhki ning üks lõhestatud pool pandi haige kaela peale, teine pool pandi haige hamba põsekoha peale.
Vilbaste, TN 7, 502 (2) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve as. < Vaivara khk., Peetri v., Laagna a. (1930)
Näsiniinepuud hambavalu vastu.
Vilbaste, TN 7, 602 (If) < Vaivara khk., Narva-Jõesuu al. (1930)
Näsiniinepuu koor tarvitati, kui hammas valutab. Siis tuleb teda suus hoida, mis valu vähendab.
Vilbaste, TN 7, 602 (Ifi) < Vaivara khk., Narva-Jõesuu al. (1930)
[Näsiniinepuu koor] Ka jooksva vastu juuakse.
Vilbaste, TN 10, 278 (4) < Rakvere khk., Rakvere l. < Kadrina khk., Kadrina (end. Vaigar), s. 1914 (1966)
Näsiniinepuu koorest tehti teed ja joodi reuma vastu. On mürk, tuleb vähe võtta. Tunnen seda inimest, kes sai terveks.
Vilbaste, TN 10, 368 (16) < Kuusalu khk., Kolga v., Kahala k., Oluva t. (1964)
Näsiniinepuu - jooksva vastu, koort ja noori lehti puruks tambitult kahe lapi vahele haige koha peale. Liisupoisid rikkusid oma jalgu, kraapisid katki, panid koort haava peale. Pärast leigati jalg alt ära (väga mürgine).