Rahvapärased taimenimetused

Moon

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:

Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:

E 85167 (4) < Pärnu khk., Sauga v., Ridalepa k. (1933)
Lapse haiguse või karjumise puhul tuleb anda mooniteed, ja kui laps alla kuseb, siis anda tuhkpoolga teed.

ERA II 193, 476/7 (25.5) < Põltsamaa khk., Uue-Põltsamaa v., Pauastvere k. (1938)
Laste unetuse puhul anti mooniseemneteed.

ERA II 193, 482 (25.28) < Põltsamaa khk., Põltsamaa v., Viluvere k. (1938)
Unetuse korral anti mooniseemne teed (magun, moon - Papaver rhoeas L.)

RKM II 229, 660 (7) < Simuna khk., Mariküla k. (1967)
Unepuudus. Mooniseemne teed anti sisse ja raudrohu ja palderjaniteed.

Vilbaste, TN 3, 152 (4.26) < Palamuse khk., Roela v., Roela k., Leedimäe (1932)
Magun = moon - arstirohuks; oopium, morfiumi - uimastavad rohud.

Vilbaste, TN 2, 313 (4) < Kanepi khk. (1929)
Mooniteed tarvitatakse unerohuks.

Vilbaste, TN 7, 252 (36) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Kolga k., Kolga-Leesi (1930)
Mooniseemned - hambavalu vastu.

Vilbaste, TN 7, 259 (34) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Tammistu k., Kolga-Leesi (1930)
Mooniseemned olid maiustuseks. Nad pandi saia peale. Ka räägitakse, et mooniseemned olid hambavalu vastu.

Vilbaste, TN 7, 261 (17) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Leesi k. (1930)
Mooniseemned panevad magama.

Vilbaste, TN 7, 276 (13) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Kolga k. (1930)
Mooniseemned magamise vasta.

Vilbaste, TN 7, 451 (21) < Jõhvi khk., Järve k. (1930)
Moonitee rahustab.

Vilbaste, TN 7, 453 (44) < Jõhvi khk., Kukruse k. (1930)
Moonitee rahustab.

Vilbaste, TN 7, 483 (27) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve (1929)
Mooniseemne tee uimastuseks.

RKM I 23, 202 (19b) < Urvaste khk., Kaika k. (1990)
[närvivalu] Mooni veel küpsemata rohelised seemned samamoodi viinaga [haiget kohta määrida].

Vilbaste, TN 7, 1178 (61) < Kodavere khk., Pala k. (1934)
Mooniseemned kuivalt süia. Unepuuduse vastu.

ERA II 193, 496 (24.23) < Põltsamaa khk., Uue-Põltsamaa v., Viluvere k. (1938)
[kui laps karjub ja on ehmatanud] Anti juua mooniseemne teed.

Vilbaste, TN 2, 707 (2a) < Räpina khk. (1930)
Mooni poolvalmide viljade mahlast tehakse oopiumi,

Vilbaste, TN 9, 488 (12) < Keila khk., Keila l. < Torma khk., Torma k. (1965)
Veel suhtumisest taimedesse. Keelud lastele. Tormas arvati, et tungalterad ja mooniseemned on mürgised. Lastel keelati neid süüa. Ometi sõid lapsed keelule vaatamata vähesel määral nii tungalteri kui ka mooniseemneid. Mõlemad on maitselt meeldivad, tungaltera meenutab pisut pähkli maitset. Koguja on tungalteri ja mooniseemneid ka ise söönud. Mürgitamisnähte ja uimasust aga kunagi ei tekkinud.

Vilbaste, TN 10, 104 < Kodavere khk., Assikvere, Pala ja Alliku kooliringkond (1964)
Moon ehk maanilill. Magun. Kallaste naised leotanud magunaseemneid piimas. Hommikul antud seda leotist lastele juua. Lapsed pandud uuesti magama. Uksed lukku ja naised läinud ise Kokora ja Pala metsasedesse senile. Õhtul, kui marjult või seenili tagasi tuldud, maganud lapsed ikka veel. Ise nad kõnelesid seda.

Vilbaste, TN 7, 412 < Kullamaa khk., Koluvere v., Laukna küla (1930)
Mooni seemned pannakse saia peale.
Mäerõigas pannakse suppi sisse.
Seened tehakse kastet.

Vilbaste, TN 7, 391 (a) < Kullamaa khk., Vaikna v., Üdruma k. (1931)
Mooniseemneid - pannakse saia peale.
Mäerõigast - pandakse värske liha supi sisse.
Murulauku - pandakse värske liha suppi.
Seened - tarvitatakse söögiks.

Vilbaste, TN 7, 389 < Kullamaa khk., Vaikna v., Kasterma k. (1931)
Maltsast keedetakse suppi.
Oblikat tarvitatakse supi keetmiseks.
Tilli pannakse hapnevatele kurkidele peale.
Mäerõigast pannakse kartulisupi sisse.
Seenest valmistatakse kartuli sousti.
Mooni seemneid pannakse saiale ja süüakse niisama valmind pärast.

Vilbaste, TN 7, 1212 < Jõhvi khk., Kohtla-Järve (1929)
Moon ja mirt on pühendatud õnne ja armastuse jumalannale. Neid ohverdati vanasti jumalannale tähtsate sündmuste puhul, et see kingiks oma õnnistuse. Sellest saanud ka komme pruudi ehtimiseks mirdiokstega.