Rahvapärased taimenimetused

Mäe rõigas

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:

Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:

aed-mädarõigas Armoracia rusticana

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:

KKI 38, 55/6 (30) < Peetri khk., Kareda k. (1965)
Kui reuma on, siis ravida mäerõikaga. Rõigas lõigata väikesteks tükkideks - siis hautada koos nõgestega ja selle vedelikuga õhtuti määrida.

Vilbaste, TN 11, 166 < Iisaku khk., Sõrumäe k. < Narva l. (1965)
Sain uue ravimi kõrge vererõhu vastu. 1/2 liitrit jõhvikaid, 100 grammi küüslauku, 100 grammi mäerõigast, ajada läbi hakkmasina, lisada 1/2 liitrit kuuma vett, kurnata ja võtta 3 korda päevas 1 supilusikatäis. Tarvitan seda rohtu praegu, tagajärgi veel ei tea. Ikka tahab vererõhk püsida üle 200 või 200 piires.

Vilbaste, TN 2, 383 (6) < Hageri khk., Hageri (1933)
Mäerõikaid tarvitati venimise vastu.

Vilbaste, TN 2, 400 (4b) < Hageri khk., Hageri k., Tammiku t. (1933)
„Mäerõigast“ tarvitati venitamise vastu.

Vilbaste, TN 7, 61 (7) < Rakvere khk., Rakvere v., Päide k. (1929)
Mäerõika viina võeti - tiisikuse vastu.

Vilbaste, TN 9, 349 (18) < Pühalepa khk., Kassari k. (1962)
Mädarõigas (mäerõigas) - närvide rahustaja - vererõhu reguleerija.

Vilbaste, TN 7, 636 (5) < Rapla khk., Valtu k. (1930)
Mäerõikad pannakse ussihaava peale.

Vilbaste, TN 7, 673 (4) < Rapla khk., Valtu k. (1930)
Määrõikas pannakse ussi hammustud haava pääle.

Vilbaste, TN 7, 805b < Harju-Madise khk., Kloostri pk. < Keila khk. (1930)
Mäerõikast valmistakse omapäraselt hambavalu rohtu, ka tehakse temast mäerõika soustisi.

Vilbaste, TN 7, 415 < Kullamaa khk., Koluvere v., Laukna küla (1930)
Seen, tehakse toitu.
Määrõigas, tarvitatakse toiduks.
Murulauk, tarvitatakse toiduks.

Vilbaste, TN 7, 412 < Kullamaa khk., Koluvere v., Laukna küla (1930)
Mooni seemned pannakse saia peale.
Mäerõigas pannakse suppi sisse.
Seened tehakse kastet.

Vilbaste, TN 7, 436 (1) < Kullamaa khk. (1930)
Mäerõigad - tarvitatakse toitude juures.

Vilbaste, TN 7, 391 (a) < Kullamaa khk., Vaikna v., Üdruma k. (1931)
Mooniseemneid - pannakse saia peale.
Mäerõigast - pandakse värske liha supi sisse.
Murulauku - pandakse värske liha suppi.
Seened - tarvitatakse söögiks.

Vilbaste, TN 7, 396 (a) < Kullamaa khk., Vaikna v., Päri as. (1931)
Köömned - pannakse vorsti sisse maitse ainena.
Seened - tarvitatakse söögiks.
Pitersell - pannakse supi sisse.
Tilli - tarvitatakse supi juure maitseainena.
Kurk - süüakse.
Kõrvits - keedetakse suppi.
Hapuoblikas - süüakse ja keedetakse suppi.
Mäerõigas - pannakse sousti sisse.
Peet - tarvitatakse söögiainena.