Rahvapärased taimenimetused

Piimuhakas

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:

Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:

H II 43, 359 (21) < Suure-Jaani khk. (1892)
Piimuhakas /---/ Hiracium praeltum [Pilosella bauhinii] (Familie Composstäe). Hambavalu vastu (kollased).

ERA II 276, 438/9 (12) < Karja khk., Pärsamaa v., Pamma k. (1940)
Põllu peenarde pääl ja mõnes kuhas karjamaal kasub üks uhakas mida lapsed söövad. See on sõukse piimaga uhakas mis pole viha mitte. Kõige parm on selle uhaka piim ja noored lehed ja varred. Vanad inimesed ikka rääksid, et nälja aegu olla seda uhakad vanad inimesed ka söön. Suure sõja järge (Ilmasõda) kui pole ka midagi süüa oln siis mütmed inimesed olid ka seda uhakad korjan.
Selle uhakaga saadi ka tulevikku tääda. See käis sedamoodi kui uhakas oli ää õitsen siis ta akkas seemneid kasvatama. Need seemned olid tupe sihes ja igal seemel oli pitk ors taga ning varre otsas oli sulg millega seeme tuule kää lendis. Kui siis õitsemise järge tupp tükk aega oli kinni oln siis ta ajas ennast lahti ja tuul viis seened ää. Niid veeti sõuksed kinnised tuped ja pandi tuba seina vahele iga ühele oma aseme kohta. Siis vaatati oolega järge kelle tutt kõige ennemine lahti ajas, sellel tuli kõige parem elu. Kellel pooliski pole lahti ajan, see suri selle aasta sihes ää.