Rahvapärased taimenimetused

Mustikad

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:

Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:

Mustikad (ainuses ei ole, küll aga mustikamari, mustikapõõsas, oks ja nii edasi, mitte mustik) (Vaccin. myrtilus). Marjad keedeti kõhuhaiguse, pasandamise vastu.

Mustikad. Kõhu- ja kurguhaiguste vastu. Koleera eemale hoidmiseks. Mustikalehtede tee külmetamise vastu.

Mustikad. Ka tarvitatakse harilikult joogiks hiina tee aseainena, väga maitsev.

1860. a. möllas Vana-Vändra vallas Aluste külas kõhutõbi. Suri korraga 6 inimest. Selleaegne Vändra õpetaja Sokolovski käskis metsast korjata mustikaid ja ainult neid süüa.

Milliseid taimi kasutada järgmistel juhtudel:
Seedehäired - kõht lahti, nagu öeldakse - sel juhul mina ei kasutagi taime, kui mul on soola käepärast (alati ei ole ju, kui oled näiteks reisul või ellujäämiskursusel või metsa eksinud jne.
Kui kõht lahti, võtta 1/3 teelusikatäit peenikest või peenemat soola ja kohe külma või jahedat vett peale juua (päris külm teeb kurgu haigeks). Üle kolme korra pole tarvis võtta - on kõht korras. Võtta tühja kõhuga. Seda õpetas mulle üks ingerisoomlane Mari. Väga efektiivne ravi. Võib võtta ka pipraviina, raudrohuteed. Ikka tühja kõhu peale ja ikka üks ravim korraga, mitte kõike koos. Siis ei tea isegi pärast, missugune mõjus, kui ikka mõjus. Seedehäirete puhul on head ka mustikad. Masseerida neerude kohalt külje peale.

Marjad söödavad.
Sitke marä - sõstrate marjad.
Tikerperi, kikerperi marä - karusmarjad.
Vabarna = vabarnamarä - vaarikamarjad.
Maaskmarä - maasikad.
Kurõmarä - jõhvikad.
Mustkemarä - mustikad.
Palohkna marä - pohlakad.
Joovhke marä - sinikad.
Murahka marä - murakad.

Marjad. Söödavad: maasikad, mustikad, murakad (ruugekollase viljaga, kasvavad rabas) - kaarlad, linnulimakad ehk lillakad (punase viljaga, kasvavd segametsas), vaarikad ehk vaarmarjad, pohlad - palukad, sinikad, jõhvikad - kuremarjad, magedad sõstrad, mustad sõstrad, punased sõstrad, tikerberid ehk karusmarjad.

Mustka (mustikad) marjad mustad, varred talvel theeks.

Mustikaid keedeti ilma suhkruta. Nii palju vett alla, et poti põhi kaetud on. Pool tundi keeta, siis ei lähe käärima.

Muuks otstarbeks. Kõik puud on kütteks. Ristikhein, rohi, mõne puu lehed, kanarbik, hein - looma toiduks. Vaarmarjad, karusmarjad, punased sõstrad, mustad sõstrad, mustikad, pohlad, murakad, maasikad, jõhvikad, lillakad, punaseda toomingad ja pihlaka marjust tehakse moosisid.

Kõhulahtisuse korral kõrvetati söe peal leiba pruuniks ja pandi võid peale, ka kohvijahu võeti. Hästi tuntud oli tedremarane tee. Mustikad.