Rahvapärased taimenimetused

Koerapöörirohi

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:

Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:

ERA II 167, 177 (21) < Ambla khk., Ambla v., Jootma < Järva-Madise khk. (1937)
Koerapöörirohud (Hyoscyamus niger) - seemned suitsetada paberi sees, siis võtab hambavalu. Kui koer taime sööb, läheb hulluks.

ERA II 113, 600/1 (81) < Saarde khk. (1934)
Kui pää ringi käib, siis mähitakse pää ümber koerapöörirohi, see vähendab kohe valu. Mõned arstivad koerapöörirohiga neid koeri, kes hullust või pöörasest koerast on hammustatud. Koerapöörirohi, mis on enne jaanipäeva metsast korjatud, leotakse piirituse sees ja selle vedelikuga määritakse koerale seda kohta päevas kolm korda, kust hull koer on kiskunud, või hammustanud.

ERA II 193, 634 (63.41) < Põltsamaa khk., Pajusi v., Küti k. (1938)
Külmetushaavandite puhul tehakse kompresse hullukoeraheinast (koerapöörirohi - Hyoscyamus niger L.) valmistatud ekstraktist.

ERA II 304, 482 (4) < Kaarma khk., Kaarma v., Tõrise k., Jalaste t. (1942)
Koerapöörirohuga (Hyoscyamus nigor L.)olla esiti hammaste alt ussisi äe veetud. Rohi pandud keeva vee sisse ja inimene olnd siis suudpidi sääl aurus. Siis tulnd uss hamba alt välja ja kukkund sönna lehtede peele.
Siit Tõrisest vana Tiskri Andruse isa olnd selle peel päris tohter, ta päris teenind sellega.

ERA II 189, 37 (112) < Emmaste khk., Emmaste v., Tärkma k., Nigu t. < Emmaste khk., Emmaste v., Viiri k. (1938)
Hambavalu vastu põletati tuuti. Koerapöörirohi pandi paberist tuuti ja tuudi ots hambaauku, siis tuli otsa. Valged ussid tulid hambaaugust välja. Piibupõhja pandi ka hambaauku.

Vilbaste, TN 3, 712 (13) < Tartu l. ja Tartumaa (1932)
Koerapöörirohi (Hyosciamus niger L). Õli on kõhukrampide vastu.

Vilbaste, TN 2, 334 (21) < Ambla khk., Ambla v. (1931)
Koerapöörirohud - seemned suitsetada paberi sees, siis võtab hambavalu. Kui koer seda taime sööb, läheb hulluks.

RKM II 384, 413 (60) < Keila khk. (1985)
Hiirte ja rottide vastu istutati aida juurde leedripuu - hiired ei talu selle lõhna. Leedripuu lehti topiti ka muti käikudesse. Veel pandi sinna küüslauku ja koerapöörirohu pähikuid.
Hiirtele tehti veel leivakuulikesi, kuhu sisse pandi klaasipuru või seebikivi.
Üks - keemiaõpetajalt saadud - retsept oli järgmine: supilusikatäis mett, 50 gr võid ja näpuotsa suurune tükk valget fosforit praeti panni peal läbi ning pandi rotisöödaks. Garantii (söömise korral) 100%.