Rahvapärased taimenimetused

Rabanduserohi

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:

Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:

Rabanduse vastu on metsateed ehk rabanduserohud.

Rabanduse vastu kasvavad haavametsas kõrge mägede otsas musta marjadega "rabanduserohud", neid põletakse süte peal ja lastakse seda suitsu haige loomale. Ka keedetakse neid ja antakse seda vett sisse. Mõne talu rahvas on suvel hoolsad neid korjama, aga mõnes talus ustakse: kui rohtusi saab korjatud, et siis ka rabandus tõeste tuleb, aga kui rohtusi ei saa korjatud, siis ka rabandust ei tule.

Rabavuse kõrral andada kõhe püssirohto ehk võib ka rabanduse rohto.

Rabanduse vastu kasvavad metsas kõrge mägede otsas musta marjadega "rabanduserohud", neid põletakse süte peal ja lastakse seda suitsu haige loomale. Ka keedetakse neid ja antakse seda vett sisse. Mõne talu rahvas on suvel hoolsad neid korjama, aga mõnes talus ustakse, kui rohtusi saab korjatud, et siis ka rabandus tõeste tuleb, aga kui rohtusi ei korja, siis ka rabandust ei tule.

Äkilise haiguse puhul võetakse eredad söed, pannakse plaadi peale ja sinna peale "rabandserohtu", seistakse kaksiti suitsu kohal, lastakse suitsu ka kõrva ja ninasse ja minnakse teki alla.
See abinõu aitab ka siis, kui inimesel ehk loomal seedimine korratu.

Söögiisu ergutamiseks on väga tuntud vahend rabanduserohu ehk nõiakammitsa (nõmmeliivatee - Thymus serpyllum L.) tee.

Rabanduserohu (Thymus serpyllum L.) tee [nohu vastu].

Ku naesed külmetan olid, siis näd panid eredad söed plaadi piale, raputasid sinna rabandserohtu, läksid siis kaksiti plaadi piale ja lassid "rabanduseroho suitsu" hänna alla. Tarvitati kua "aneteberoho" ja "nimetseroho" suitsu. Pärast suetsu lasmist joosti kohe teki alla.

Nõmme kaetiseroht, rabanduseroht, punahein (Thymus serpyllum). Kõhuhaiguste vastu.

Hea väljahaiguse rohi on liivalilled, ka rabanduserohi, nõmmeliivatee. Enne jaani korjata. Võeti pliidi alt süssa, pandi rohi sinna peale ja seda auru sisse tõmmata (rätik auru juhtimiseks üle pea võtta).

Rabaduserohi: kasvab kuivas maas. Tema kõrgus on 8-10 sentimeetrit, rohelised lehed. Teda tarvitada rabandusehaiguse vastu keedetult.

Actaea spicata: rabanduserohi.

Rabandusehaigus om küll olemen - suu jääb kanges. Sihantsid rabanduseheinu om, neid keedetse ja nende vett andas haigel. Konte siist võtab peris võimu ärä. Ööl rabatuse om halvempe ku päeväl rabatuse - sedä pailu ei avite kennig.

Rabanduserohi häste väikeste lehtedega, lillad õied, õisi vähe aga kobaras, taim hargneb, õied abiharude küljes. Vilets maa, siis ühe varre küljes õied. Õied nagu sirelil. Kasvab niiskemates maades, kus soonikukohad, jõekallastel. Kasvab peaaegu samas maas, kus müntki.