Rahvapärased taimenimetused

Pänil

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:

Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:

H IV 3, 775 (23) < Tartu (Jaaku) (1888)
Pänilad (Herba Absinthii), koirohi, voolmate vastu pruugitav.

E 49741 < Võnnu khk., Kurista (1915)
Paltriani tropid ja pänila tropp kokko sisse võtta kõtovalule on hää.

RKM II 269, 240/1 (204) < Rõngu khk., Leivastu k. < Kambja khk., Kodijärve v., Kuusa t. (1969)
Kõtuvalu rohi.
Kui kõtt valla om, siss tarvitas teda. See on sihuke pujutaoline hain, kasvab umbes pool meetrit kõrge, kasvab söödi pääl. Tal on hästi vänge lõhn, teda kutsutas rahva keeles pänil ehk koirohi, sest koidele om ta kah hää. Teda tuleb korjata juulis-augustis. Tii tetas üten vartega. Siss tuleb võta üts tiiluitsatäis seda peeneks lõigatud rohtu poole liitri vii pääle. Ummuses ära kiita ja juua pool tiiklaasitäit kõrraga kolm korda päevan. Kah om ta hää kõtumürgituse vastu. Siss tuleb tii häste kange teta ja rohkem sisse võtta.

RKM II 269, 259/60 (6b) < Rõngu khk., Elva l. < Nõo khk., Meeri v. (1969)
Samuti kõhuhaiguste raviks koirohi - pänilad on hea rohi. Pänilad pantakse viina sisse ja knobloh võib ka olla seen.

Vilbaste, TN 3, 606 (178) < Tartu l. (1932)
Pänil [rahvapärast nime pole kirjas] rohuks.

Vilbaste, TN 3, 664 (1) < Tartu l. (1932)
Pänil [rahvapärane nimetus puudub]. Arstimiseks.

EFA II 1, 72 (86) < Valga < Okonešnikova raj., Zolotaja Niva k. (Padda), s. 1929 (1995)
Kirpa ka sõa aeg oli palju. Siis toodi tuppa hein niisugune, pänila. Sel on niisugune kõva lõhn, saavad hukka. Laotatakse igale poole põrandale need oksad.