Rahvapärased taimenimetused

Rabarber

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:

Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:

RKM II 309, 302 (4o) < Lüganuse khk., Sirtsi k. < Lüganuse khk., Kiviõli l. (s. Sakslad), s. 1919 (1974)
Aga kui kõht kinni oli, suvel keetis rabarberivett, andis seda juua, ise ütles: porrparri, see teeb kõhu terveks. Talvel andis linaseemne vett.

RKM II 254, 478 (47) < Kadrina khk., Ahila k., Tõnuansu (1969)
Haava peale pandi rabarberilehte.

RKM II 380, 26 (28)c < Jõhvi khk., Ohakvere k. (1984)
Kõhukinnisuse vastu söödi rabarbrit või ka rabarbrikisselli.

RKM II 391, 384 (31) < Rannu khk., Rõngu v., Valguta k. (1985)
Kõrvavalu vastu on rabarberimahl, ka peavalu vaigistab rabarber.

RKM II 397, 444/5 (10) < Võnnu khk., Lääniste k. < Leningradi obl. (1986)
Närvipõlendikule om hää takjalehti või rabarberilehtiga ümbre mässi. Takjalehe om paremba, aga egaüts noid ei kannata.

RKM II 414, 612 (32) < Puhja khk., Kureküla k. < Puhja khk., Nasja k. (1988)
Kui palavik on, siis jõhvikid anti, võtt ära. Ja rabarber on väga hää palaviku vasta. Ma ole esi seda proovnu. Pojapoig oli, lasteaiast tull kodu, kõrge palavik. Mis ma tee? Järsku tull meelde, et mul on rabarberimahla, ma tei lapid märjas ja pand ümbre jalgu ja käte ja tunni ajaga võtt alla 38º peale. Ma ole oma rahvale ka nüüd kõnelnu, et teeme mahla.

Vilbaste, TN 2, 707 (9) < Räpina khk. (1930)
Arstirohtude valmistamiseks tarvitatakse ka ubalehti, tedremarana juuri, köömneid, piparmünte, kadakamarju, tungalteri, kalmusejuuri, linaseemneid, tille, kuslapuu lehte, tammekoori, õune, raudrohtu, türgi pipra kaune, venheni terasid, koirohtu, rabarberijuuri, kanepiseemneid, karukolla eosed ja nii edasi.

Vilbaste, TN 7, 492d < Jõhvi khk., Kohtla-Järve as. (1930)
Rabarberijuurtest valmistatakse kõhurohtu.

EFA I 41, 32 (1) < Tartu l. (2000)
Kui liigesed haigeks jäävad, siis rabarberi lehti pane niimoodi ümber käte. Seo kohe kinni ja las nad olla või öö läbi peal. Mul oli siin puusa peale (võtab pluusihõlma pisut eemale, näitab, kus just). Ma kukkusin tooliga ja lõin puusa nii ära ja ei pääsend liikumagi, ainult tagurpidi sain kuidagi, võtsin kohe suured lehed ja sidusin siia ümber niimoodi ja paranes ära. Rabarber on hea.
(27. juunil Kaubahalli ees pargis pealt kuuldud, kui tädi seda lilleistutajale seletas.)

EFA I 85, 251/2 < Võru l. (2004)
Küsitluskava ravimtaimedest ja ühtlasi ka rahvameditsiinist.
Aitaks välja selgitada küsitletava teadmised ja kogemused ravimtaimede kohta.
Kõigepealt pean ütlema seda, et minu teadmised ravimtaimede kohta on üpris-üpriski kasinad. Seda esiteks.
Teiseks seda, et minu kogemused (ja neid on üsna rohkesti, sest olen juba üle 70 a siin ilmas elanud), jaa, need minu kogemused ütlevad mulle seda, et inimesed on aegade jooksul õppinud tundma neid kõige tulusamaid taimi ja neid ei ole just palju.
Milleks terve koorem ravimtaimi ära tarvitada, kui peotäis selle sama „töö“ ära teeb.
Üks üldine reegel rahvameditsiinil on niisugune (et mis kuhugi kõlbas): peale haput, rinnale magusat (mesi), kõhule kibedat.
Peale haput. Mis ekstra hapu see ikka võiks olla. Kõiki nagu ei tahagi kirjutada, jäägu muist saladuseks ka. Peavalu puhul olen pannud otsaette märja lapi (käterätik). Noored kuusekasvud peeneks taguda puuhaamriga ja otsaette panna. Miks ka mitte värske kapsaleht või rabarberileht. See on külm ja jahe igatpidi ja rabarberileht on isegi hapuvõitu. Võib panna neid lehti igale poole haige koha peale kompressiks. Olen oma selja selle kapsa- ja rabarberilehega terveks arstinud. Peaaegu. Suureks kergenduseks oli küll.

EFA I 85, 270 < Võru l. (2004)
Luuvalu. Minu arvates tahab sooja. Mul on olnud radikuliit - see peaks ju olema lihaste ja närvide haigus, olen olnud 3 korda haiglas, 1 kord sanatooriumis. Valutava koha peale kapsalehte, rabarberilehte, kui ei ole väga hull see valu.

EFA I 85, 270 < Võru l. (2004)
Seljavalu - võib peal hoida rabarberi- või kapsalehte, määrida Rootsirohuga, soojendada kuumaveepudeliga, masseerida.

EFA I 102, 105/6 < Kanepi khk., Hurmi k. (2006)
Rabarber.
Rabarber kuulub köögiviljaaeda. Õitsemise ajal on tal valged, kollakad õied pika tugeva varre otsas. Et parem saak oleks, tuleb osa varrest eemaldada. Rabarber kasvab igas maakodus. Esimese magustoidu saab teha rabarberist. Talveks tehakse rabarberivartest hoidiseid. On ka ravimtaim. Aitab kõhuhädade korral. Kõhukinnisuse korral on ta abimees.

Vilbaste, TN 7, 612 < Vaivara khk., Narva-Jõesuu al. (1930)
Muuks otstarbeks tarvitasid vanarahvas taimi: Rabarberist tehti suppi, mustikatest tehti suppi ja pirukaid. Teisi taimi loomadele toiduks.

Vilbaste, TN 2, 701/3 < Räpina khk., Räpina Gümnaasium (1930)
Maitseaineteks tarvitame meie kaunis palju taimi, neist oleks: petersellid, sibulad, tillid, piprad, loorberi lehed, mädarõigas, vorstirohud, sõstralehed kurgi soolamisel, kurslaugad ja supi keetmisel supijuuri jne.
Rabarberist lehe vartest valmistatakse kiselit.
Nõgestest ja ohtkjate lehtedest keedetakse maitsvat suppi.