Rahvapärased taimenimetused

Viljaterad

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:

Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:

H I 10, 61 (3) < Risti khk. (1896)
Võta üheksa viljapead (ehk ka 3 pead), hõeru nendega soolatüikaid ja viska nad jälle sinna maha, kust sa võtsid, - soolatüikad kadund.

H II 32, 940 (4) < Räpina khk., Toolamaa v. (1888)
Pahuse (roosi) pääle pandas rasvakelmet, ehk toores hiirenahk ehk sõnnot rasvapapper ehk nahanuustak, koh Juda sitta (Asafoetida) ja kambveert pääl om kõrvet, piiritäs kah ütessä raudriistäga, ehk ütessä viljäpääkesega üttessä kord egaütega ümbre.

H I 5, 151 (6) < Lääne-Nigula khk., Hardu k. (1894)
Umbeshaiguse vastu. Hõeru umbeshaiget kohta üheksad sugu viljateradega ja viska neid kuriseauku (kuriseauk on neelav ehk kange veejooksu koht jões ehk allikas). Haigus on kohe kadunud.

H II 15, 782 (98) < Harju-Jaani khk., Peningi k. (1889)
Üheksat sugu vilja viskamisega kautatakse maa-alusid (haigus) ära.

H II 41, 959 (60) < Pärnu-Jaagupi khk. (Andrei) Lussik (Lusik) (1889)
Kui inimesel vistrad ehk maalused kallal on, siis võta soola ja üheksad sugu viljateri ja kaabi hõbevalged sinna peale ja siis hõeru sellega neid ja sülita kolm korda peale. Siis mine risttee peale ja viska üle vasaku õla ja ütle siis:"Kust te olete tulnud, sinna minge." Aga see peab sündima neljapäva õhta, see on vana kuu viimane neljapäva õhta. Siis kaduda jooneld vistrad ära külest.

RKM II 280, 401a < Rakvere khk., Rakvere l. < Laiuse khk., Jõgeva v., Painküla k. ja Iisaku khk., Mäetaguse v., Väike-Pungerja k. (1970)
Kõht lahti, seestvalud.
Peamine kõhulahtisuse ravim oli supilusikatäis kuiva kohvi sisse võtta ilma veeta (siguri- ja viljakohv.).

Vilbaste, TN 7, 131 (11) < Hageri khk., Kohila a., Tohisoo (1933)
Kõhuhaiguse vastu, mida kaunis tihti tunti, söödi hästi palju toorest sibulat ja omavalmistatud kuiva viljakohvi.

ERA II 189, 350 (68) < Pühalepa khk., Pühalepa v., Harju k., Kopli t. (1938)
Paiseid muljuda tangudega ja tangud visata vareste kätte, varesed söövad siis nad endi sisse.

ERA II 189, 351 (70) < Pühalepa khk., Pühalepa v., Harju k., Kopli t. (1938)
Sama hea on, kui sa tangude ja leivatükiga paiseid muljud ja põhjatsepoole külge kolma aea tugiteiva alla need asjad panna, siis saad ka nendest lahti.

ERA 189, 59 (42) < Emmaste khk., Emmaste v., Muda k., Vahtra t. < Käina khk. (1938)
Kui süia ei taha, siis võeti jahukivi silmaaugust teri ja söödi neid, siis tuli isu tagasi.

ERA II 7, 31/2 (1) < Märjamaa khk., Vaimõisa k., Tooma t. (1928) Kontrollis Luule Krikmann, parandas Eve Ehastu
Maaluste oht. Otsitakse põllult 9 maaluse kivi, need tehakse kuumaks ja pannakse siis vette. Sellele lisatakse 9 sütt. Kui kivid vette lastakse, siis inimene (haige) olgu otseti veenõu pääl, riie üle, et saaks auru. Kui auru tehtud, võetakse 9-t seltsi viljateri, vaotakse nendega mööda haiget ihu. Pärast viiakse kõik arstimisvahendid põhja poole aia tugiteivaste alla.

RKM II 248, 543/4 (28a) < Kirbla khk., Pagasi k. (1970)
Kui vanasti kurk haige oli ja räägi ei saan, siis vaotati kasepahaga ja keedeti tangupudru, pandi palju rasva sisse, sellega aidati nii kaua, kui terves sai.

RKM II 111, 106 (342) < Muhu khk., Oina k. (1961)
Paisetele pandi peale küpsetatud sibulat ehk teelehte ehk mett. Aitas ka tangupuder võiga peale panna.

RKM II 186, 44/5 (11a1) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve l. < Torma khk., Lohusuu al. (1964)
Kõhulahtisuse vastu oli kodus praetud viljakohv kuivalt supilusikatäis veega sisse võtta. Ja peenikest pipart viinaga.

H I 5, 148 (3) < Lääne-Nigula khk., Hardu k. (1894)
Kui kellegil inimesel maa-alused* on, siis võetagu natukene hõbevalged (hõberaha küllest kaabitud puru ehk ka hõbeasjade küllest), soola, leiba (mõned võtavad ka viljateri), segatagu need ollused heast ära, hõerugu maa-alusid ning keerutagu kolm korda [ümber] arstitava inimese pea ja mingu neljapääva õhtu ristteede peale ja visatagu seda segi, ilma tagasi vaatamata, üle pahema õla vastu tuult laiali, siis on maa-alused kadunud.
* üks haigus ihu peal; maa-alused sügelevad vängest. Need sügelised ei ole.

H II 51, 20 (1a ja b) < Tartu (1894)
Maalised. a) Maaliste-haigus tulla maa küljest, kui mõnes kohas maa pääl, enamasti metsas, magatavat ehk istutavat. Ta võtta naha maha, sügeleda, teha valu ega tahta enam kudagimoodi ära paraneda. Haigus tulla maa läbitõmbamisest ja ta kohta on järgmine muinaslugu olemas. Vanast, kui Jumala ja Kuradi vahel taevas sõda tõusnud ja Jumal Kuradi ära võitnud, tõuganud ta selle ühes tema poolehoidjate pahade inglitega maha maa pääle, kuhu nad üheksa jalga sügavasse maa sisse vajunud. Ning olla nüüd sarnane koht, kuhu seekord Kuradi inglid maha kukkusivad, läbitõmbav ja tuua inimestele, kes sinna kohta juhtuvad maha istuma ehk magama heitma, maaliste-haigust. Nimetatud haigust võida aga järgmiselt arstida. Võetavat üheksa maalise mätast (need olla väiksed murulaugu taolised mättakesed) ja vajutatavat iga mättaga haiget kohta kolm korda. Siis pandavat iga mättale üheksa viljatera alla, kolme jagu vilja, igast viljast kolm tera, ning mätas jälle vanale kohale tagasi. Viljaterad antavat maale selle tervise võimu eest, millega ta haigust eemale peletanud. Kui aga vilja ei antavat, ei kaduda haigus ära.
b) Ka arstitavat teda maa-aluste rohtudega. Rohud keedetavat ummukses ära ja võetavat siis seda vedelikku sisse ja võitavat päält haiguse kohta.Maaliste rohi olla: maavitsad, mis mööda maad edasi kasvavad, soomaa ja loikude pääl enamasti; on laiad ja keedetakse ummukses.

H III 13, 427/8 (2) < Pärnu-Jaagupi khk. (1893)
Mitmesugused vistrad, mis ihu peale ajavad, neid kutsutakse maalused. Neid võida ära kautada. Võta 9sat sugu viljateri segamini ja kaabi nende seltsi hõbeda küllest hõbevalget. Pane kõik ühe nartsu sisse kokku, hõeru sellega haiget kohta, piira kolm korda vastupäeva ümber pea ja sülita kolm korda peale, üteldes: „Tere, maaisand, tere, maaemand, tere maaneitsi, tere maakuningas, andke minu endine tervis jälle käde. VisKa sinna kohta maha, kust sa arvad neid saanud olevad.

H II 22, 373 (2) < Halliste khk. (kooliõp.) (1889)
Hallitõbe sünnitaja arvati üheks vaimuks, kes ajuti inimese seljas sõitmas käis. Kui ta tarre sisse tuli, siis oli ikka ukseklingi lõginat kuulda olnud. Kui ukse sisse auk teha ja sinna punn ette lüüa, siis ei saa vana Hall enam sisse. Kaelast saani külma vette minna. Kui siis Hall inimese näul sind sealt välja püüab meelitada, siis ära tule veest välja. Kui ta kolm korda oma meelituskatset näeb nurja lännud olevat, siis läheb ta häbiga ära ja jätab sind rahu. Ehk: söö leiva sisse terveks jäänud viljateri.

RKM II 215, 402 (3) < Lüganuse khk. < Jõhvi khk., Võide k. < Jõhvi khk., Ratva k. (1966)
[paisele ja kasvajale] Pandi ka võileivapuru, tulist tanguputru, hautatud sibulat.

H II 20, 538 (3) < Vändra khk., Kadaka (1888)
Verikamm. Hoiti mageda rasvaga keedetud tangupudru peal kuni puhkes ja paranes.

E 1084/5 (23) < Ambla khk., Lehtse v. (?)
/Vanausu punktid ja arstimise kombed/ a) Kui silmad haiged, siis võta kolm tera soola, kolm tera tangu ja kolm leivaraasukest, vajuta igaühega kolm korda haiget silma. Siis leika neljakandilise raudmata põhjapoolne nurk lahti, teised kolm nurka jäta lõikamata. Pane need soola-, tangu- ja leivaraasukesed mätta alla ja vajuta siis pahema jala kannaga kolm korda mätta peale. b) Võta põhja poolt räästast kolmest räästavihust igast ühest kolm kõrt, pane need trehtli alla, süüta siis põlema ja lase seda suitsu silma kolm korda, siis saab silm terveks.

ERA II 256, 347 (40) < Häädemeeste khk., Orajõe v., Kabli k. (1939)
Kaelahaigust arstiti, kaerad tehti palavaks, panti ümmer; soola tehti palavaks, panti ümmer; palavat tanguputru - parim, mis rasvaga olli keedetu, - panti ümmer.