Rahvapärased taimenimetused

Kuradikäpp

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:

Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:

Tõine langetõbe rohi kasvab niido pääl, rahvas kutsub neid jumala ja vanapagana käpaks. Sel taimel om kaits juurt all, üits valge, tõine must, juurid ku kaits käppa. Võta neid juuri ja kuivata ahjun ärä, hõõru pulbrese ja võta sissi.

Krambi ja langetõbe vastu.
Kasvab üks taim niidu ja soogude peal sinikaspunase õitega. Rahvas nimetab teda “Jumala ehk vanatondi käpp”. (Tal on kaks juurt all, mis välja näevad kui inimese käed, üks valge, teine must.)
Võta neid juuri, kuivata ahjus ära ning hõeru pulbriks ja võta sisse.

Käopõlles'est (jumala- ja kuradikäpp) tehtakse pulbrit ja salvi.

Maastsaanuid vajutasse kuradikäpa ja jeesusejalaga. Sii kasvab heinamaal, roosad õied. Maastsaanuid on 9 sorti. Üks kaob ühest, teene teesest asjast ära.

Tedremadar ehk kuradikäpp oli kirjude püstjate lehtedega ja lilla õiekobaraga. Neid juuri, mis kujutas harali sõrmedega kätt, pandi viina sisse likku, tegid viina punaseks, see oli venitamise vastu, kui kellegil rinde alt valutas. Eriti meestel juhtus see häda, kes hangusid ja tõstsid sõnnikut, siis käisid vanaema palvel, et „anna nüüd juurikate pealt üks naps“.

Jumalakäpp on pika varrega lill, õied on üleval tuttis ja kui välja kaevata, on temal valge juur, täpselt nagu on inimese käsi viie ümmarguse haruga ja üks haru lühem, see vist tuleb pöidlaks arvata. Ja teine on samasugune, õis on natuke teist värvi ja juur on must, seda kutsutakse kuradikäpp. Olen mõlemaid näinud, aga mis haigust nendega arstitakse, olen ära unustanud.

Jumalakäpp ja kuradikäpp, neid panti seukse kärnadele piale, pisiste katti...

Kuradikäppa (Orchis militaris) tarvitatakse kõhuhaiguste vastu.

Tütrikulapsed.
Minu ämm ikke rääkis, et neiega old ikke tego, kui tahetud lahti saada. Mõni jätand elo sinne kaasa.
Õld siis ikke külatargad (eided), kääkatsujad, soolapuhujad, kaardipanijad, vee päält vahtijad, maarohtode kietajad, need kõik õld hävitäjäd.
Rohtode keitäjäd, nee old kõige kangemad, tooned metsast kiuhtisi rohtosi: näsäniinepuud, kuradikäppasi ja muid kiuhtise rohtosi. Neist keidetud vett ja joodetud abiõtsiajatele, minest poli õlid surred, tittetoomisel.