Rahvapärased taimenimetused
Metsmaasikas
Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:
Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:
Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:
RKM II 257, 408e < Palamuse khk. (1968)
Verevaesus. Sooja piima juua kohe peale lüpsmist. Metsmaasikaid süüa.
RKM II 272, 376/7 (2298) < Krasnodari krai, Vesjoloje k. < Sulevi k. (1970)
Metsmaasikad. V. K. Земляника. L. K. Fragaria vesca.
Metsmaasika õie teed, õied vilus kuivatada, joodakse külmetuse vastu, ka marjatee on väga hea maitsega, marjadest purustatult ja segatult suhkru ja piimaga saab head külma rooga. /---/
RKM II 329, 240 (6) < Rõuge khk., Mustahamba k., Tinuri t. < Rõuge khk., Viitina k. (1977)
Metsmaasikad om maole hää, ku sisen haiget tege. Noil om maa pääl õrnad juured, na tuleva väga kergest vällä. Keedetas teed.
RKM II 401, 292 (8) < Kose khk., Kose k. < Tallinn < Juuru khk., Mahtra k. (1987)
Metsmaasika õied ja lehed - jälle kuivatada ära tee jaoks. Varsti lõpeb ära nende kuivatamise aeg [juuni I pool].
Vilbaste, TN 3, 151 (3.2) < Palamuse khk., Roela v., Roela k., Leedimäe (1932)
Metsmaasikas - tehakse õitest teed.
Vilbaste, TN 9, 519 (64) < Keila khk., Keila l. < Torma khk., Torma k. (1965)
Metsmaasika õite tee Tormas.
Tormas korjati tee keetmiseks ka metsmaasika õisi koos ülemiste lehtedega, kui hulka juhtus mõni poolküps mari, siis see jäeti. Kuivatati jahedas. Raviomadusi ei tea.
Vilbaste, TN 7, 1151 (13) < Hargla khk., Mõniste v., Karisöödi a. (1938)
Suvel valmis korjatud metsmaasika lehti tarvitatakse teeks.
EFA II 1, 269 (22) < Kalatšinski raj., Ivanovka k. (Mutik), s. 1926 (1995)
Tee sisse võtan mustasõstra, metsmaasika lehti, mjata, šipovik - kibuvits. Peale uue aasta ei ole hea, pole vitamiinisid, ütlevad.
EFA I 19, 139 (20a) < Omski obl., Tsvetnopolje k. < Valgevene, Vitebskaja obl., Liosjanski raj., Bondovo k. (s. Schmid), s. 1933 (1997)
Marjadest on lillakad ja maasikad. No siin on need metsamaasikad väega magusad. Mustsõstrad ajame läbi lihamasina, ühe kilo peale kaks kilo suhkrut, seisab toorelt.
EFA I 41, 72/3 (23c) < Karksi khk., Tuhalaane k., Kuuse t. (2000)
[K.S.:] Pohlaõied ja maasikas, kui hakkas juba punaseks minema, metsmaasikas, siis oli ka külmetuse vastu, talvel tehti teed, koos vartega kuivatati ära.
EFA I 41, 72/3 (23d) < Karksi khk., Tuhalaane k., Kuuse t. (2000)
H.S.: Metsmaasikas mõjub väga hästi, kui kuivatad lehti ja õisi ja poolvalmimata marjad ära, siis väga rahustavalt.
Vilbaste, TN 9, 516 (56) < Keila khk., Keila l. < Torma khk., Torma k. (1965)
Metsmaasikatest ja heinakõrrest ketikesed. Kui Tormas lapsed marjul käisid, siis valmistasid nad metsmaasikaist ja heinakõrrest ketikesi. Marjad aeti üksteise kõrvale kõrre otsa.
Vilbaste, TN 9, 488/9 (13) < Keila khk., Keila l. < Torma khk., Torma k. (1965)
Maasikapalavik. Varases lapsepõlves armastasin süüa metsmaasikaid. Olin umbes 7-9 aastat vana, kui kord toodi keedise tegemiseks palju metsmaasikaid. Sõin neid tublisti piima ja suhkruga. Siis tundsin väsimust ja heitsin lõuna ajal magama. Ärkasin iiveldus- ja janutundega. Voodist ei suutnud tõusta. Hüüdsin ema, et ta tooks vett. Kui ema veekruusiga tuli, oli ta nägu hämmastunud ja küsis, mis olevat mu huultega juhtunud. Ta ulatas peegli vaatamiseks, ehmusin nii tugevasti, et pillasin veekruusi maha. Huuled olid üleni paistes ja paksud nagu neegril. Järgnes oksendamine. Kutsuti kohale Torma jaoskonna arst dr. Rähni. Tema määras diagnoosiks “maasikapalavik”. Kas ta mulle ravimeid andis, seda enam ei mäleta.
Järgnes hulk aastaid, millede jooksul ma metsmaasikaid ka õige väikses kogustes süüa ei saanud. Tekkis kohe iiveldus ja oksendamine. Tänaseni on säilinud vastumeelsus metsmaasikate vastu. Küll aga sain süüa ilma haigusnähte tekkimiseta aedmaasikaid.
Maasikaid (ka aedmaasikaid) ei saanud süüa ka minu lell Kaarel Koppel. Temal tekkisid samuti iiveldus ja oksendamine.
Nähtavasti sisaldavad maasikad (eriti metsmaasikad) aineid, mis kutsuvad mõnede inimeste juures esile mürgituse.
Mu isa, ema ja õde söövad aga alati maasikaid, ilma et haigusnähteid esineks.