Rahvapärased taimenimetused

Vorstipune

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:

Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:

RKM II 407, 8/9 (13) < Haljala khk., Vihula k. < Viru-Nigula khk. (1984/6)
Külmetus. Ema tegi rauarohust teed. Tuli juua ja teki alla minna. Teed tegi ema veel vorstipunast või punaheinast. See on harilik vorstirohi. See aitas. See oli lastele. Vanad inimesed võtsid viina ka.

Vilbaste, TN 2, 461/2 < Järva-Madise khk., Albu k. (1930)
Taimede tarvitamine vanemal ajal.
/---/
Vorstipune.
Vorstipuned: korjati maast ära ja nopitakse lehed küljest ära peeneks, kuivatakse nagu pulber ja pannakse vorstipudru sisse. Vorstipunedest tehti ka teed: murti katki ja siis pandi tulise vee sisse ning oligi tee valmis.

Vilbaste, TN 7, 63 (23) < Ambla ja Madise khk. (1929)
Origanum vulgare: vorsti-pune („tüdrukute kuuhaiguse lahtipeastja“).

Vilbaste, TN 7, 86 (1) < Kose khk., Palvere k. (Kuivajõe) algkooli juhataja (1929)
Vorstipuna - vorsti maitseks (teisend - haudunud koha peale).

Vilbaste, TN 9, 514 (47.4) < Hageri khk., Maidla kolhoos (1965)
Nõmmeliivateed nimet. Maidlas vorstipuneks. Kasvab nõmmelagendikel, õitseb veel septembriski. Õied ja lehed kuivatatakse, hõõrutakse pulbriks ja pannakse vorsti hulka. Keedetakse ka teed