Rahvapärased taimenimetused

Lillakas

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:

Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:

Kidi vastu tarvitati lillakuvarsi.

Rubus saxatilis: lillakas (külmetamise ja higistamise vastu).

Lillak.
Lillaku õied ja lehed on põie- ja neerurohi. Lillaku marjad on kollatõbe vastu.

Marjadest on lillakad ja maasikad. No siin on need metsamaasikad väega magusad. Mustsõstrad ajame läbi lihamasina, ühe kilo peale kaks kilo suhkrut, seisab toorelt.

Punahein, vesimünt - vorstirohi.
Umalad õlle sisse, rukis - õlleks, kaljaks.
Mustikas, murakas, pohl, jõhvikas, maasikas, lillakas, sinikas - moosiks, supiks j.n.e.
Sigur - kohviks. Pihlak, vaarmarja, sõstra marjad toiduks. Kalinapuu marjad - pudruks.

Marjad. Söödavad: maasikad, mustikad, murakad (ruugekollase viljaga, kasvavad rabas) - kaarlad, linnulimakad ehk lillakad (punase viljaga, kasvavd segametsas), vaarikad ehk vaarmarjad, pohlad - palukad, sinikad, jõhvikad - kuremarjad, magedad sõstrad, mustad sõstrad, punased sõstrad, tikerberid ehk karusmarjad.

Maasikas. Marjadest valmistatakse keedist. Kuivatatakse talveks mõnedes peredes. On inimesi, kes ei saa maasikaid ju süüa. Nahale tekivad vistrikud.
Lillakas. Lapsed söövad ka lillaka marju. Neid aga leidub metsas niivõrd vähe, et ei ole ma näinud, et keegi neid oleks korvikestesse korjanud, ainult suhu, kohapeal ära söömiseks.

Lillakas Rubus saxatilis. Linnu liimakad (Jaani, Saaremaa), linnu-marjad (Jämaja, Saaremaa). Marju süüakse. Muud selle taime kohta ei tea lisada.

Taimi tarvitati veel toiduks.
Maasikaid, vaarikaid, mustikaid, sinikaid, lillakaid, pohli, jõhvikaid, murakaid, kukesilmi ja kapsaid.
Neid taimi tarvitati vanemal ajal peaasjalikult toiduks.

[marjad]
Lillakad - hõreda männiku alune taim, kaarlaid meenutavate lehtedega. Marjad lamedas kobaras punakas lillad, seemikuga keskel, hapud, söödavad.

Lillakas. Marjad sünnivad süüa ja väga hea keedist teha.

Niinepuu: pähklid söömiseks; niined kottide, vihtade ja muude asjade köiteks; kõva puu mööbliks. Pähklipuu: pähklid söömiseks; tüvi (keskmine) kuhja malkadeks. Jalakas: kõva, paenduv tüvi regedeks, kelkudeks, lookadeks, kirvevarteks j.n.e. Tamm: kõva puu; tõrud kohviks, sigadele toiduks; puu igasuguseks mööbliks. Saar: kõva puu mööbliks, kirve varreks ja muuks tarveteks. Kask: kõva puu mööbliks, kirve varreks parem kui saar; oksad luuaks ja vitsad lastele; lehis kask nelipühadel tuppa toomiseks; mahl joomiseks ja supiks; koor sarvedeks, pasunateks, siku sarvedeks, viiskudeks ja hää tule sütitus aine. Lepp: koor pasunaks. Toominga marjad: söömiseks, viina sisse, moosiks. Vaher: kõva puu mööbliks; magus mahl joomiseks ja supiks. Kalinapuu: marjad supiks, pudruks. Sõstrad: söömiseks, supiks, moosiks. Kihvtimarjad: mürgitamiseks. Hullukoera marjad: mürgitamiseks. Karusmarjad, kirsid, ploomid, õunad, vaarikad, mustikad, murakad, jõhvikad, maasikad, lillakad: söömiseks, supiks, moosiks. Sinikad: supiks, söömiseks. Pohl: söömiseks, moosiks.

Muuks otstarbeks. Kõik puud on kütteks. Ristikhein, rohi, mõne puu lehed, kanarbik, hein - looma toiduks. Vaarmarjad, karusmarjad, punased sõstrad, mustad sõstrad, mustikad, pohlad, murakad, maasikad, jõhvikad, lillakad, punaseda toomingad ja pihlaka marjust tehakse moosisid.

Lillakmarjad [Rubus saxatilis]. Nende kohta üteldi vanast, et kui süiakse lillakid enne tõisi marju, siis jäävat sell suvel nälga.

Sõime lillakaid need olid head, kuid moosi neist ei keedetud.

Lillakaid meil süüakse, korjatakse.