Rahvapärased taimenimetused
Malts
Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:
Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:
- aedmalts Atriplex hortensis
- harilik kirburohi Polygonum persicaria
- harilik malts Atriplex patula
- malts Atriplex
- roomav madar Galium aparine
- valge hanemalts Chenopodium album
- vesihaljas hanemalts Chenopodium glaucum
- vesihein Stellaria media
Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:
RKM II 322, 44 (57) < Paistu khk. (1976)
Tiisikuse vastu alguses.
Suvel kakkuda alkaanijuured. Aniisiseemned, malts, kompress. Keeda paks välja, kuumalt juua.
Vilbaste, TN 7, 1279 (7) < Kihnu khk. (1939)
Malts - “malts”. Värsked lehed supis seestvalu vastu.
Vilbaste, TN 2, 666 < Räpina khk. (1930)
Nõgese, põldohaka, maltsa ja hapuoblika lehist tehakse suppi.
Vilbaste, TN 7, 414 < Kullamaa khk., Koluvere v., Laukna küla (1930)
Köömlid, pandakse leiva ja pudru sisse.
Sigur, tehakse kohvi.
Malts, orja ajal keedeti suppi.
Apuoblik, lapsed söövad.
Umal, tarvitatakse õlle sisse.
Porsad, vanasti pandi õlle sisse ja see täitis umala asset.
Nõges, tehakse suppi.
Vilbaste, TN 2, 297 < Jõhvi khk., Jõhvi al. (1929)
Paljuid taimi tarvitati vanasti ka toiduks. Suppi keedeti hapuoblikatest, noortest nõgestest, põldosjadest, maltsarohust kapsataimedest.
Vilbaste, TN 7, 431 (a) < Kullamaa khk., Ubasalu k. (1930)
Kassinaires - süüakse.
Malts - suppi.
Madaroikas - maitse aine.
Vilbaste, TN 7, 403 (a) < Kullamaa khk., Vaikna v. (1930)
Malts - tarvitatakse supiks.
Portsadest - tehakse õlut.
Vilbaste, TN 7, 433 (a) < Kullamaa khk., Kullamaa k. (1930)
Küüslauk - maitseaine.
Malts - supiks.
Mäda roigas - toiduks.
Nõges - suppi.
Hapu oblikad - suppi.
Poolgad - toiduks.
Vilbaste, TN 7, 389 < Kullamaa khk., Vaikna v., Kasterma k. (1931)
Maltsast keedetakse suppi.
Oblikat tarvitatakse supi keetmiseks.
Tilli pannakse hapnevatele kurkidele peale.
Mäerõigast pannakse kartulisupi sisse.
Seenest valmistatakse kartuli sousti.
Mooni seemneid pannakse saiale ja süüakse niisama valmind pärast.
Vilbaste, TN 7, 160 (I) < Räpina khk. (1930)
Toiduks tarvitatavaid taimi:
Toiduks tarvitasid inimesed vanasti, kui puudusid vastava otstarbega kultuur taimed, mitmesuguseid metsikute taimede vilju, mis hästi maitsevad olid ja ka nende juuri. Sõnajala juuri jahvatatud vanasti leiva hulka kui nälg olnud. Ka sammalt ja isegi haganaid lisatud leivavilja hulka nälja ajal.
Nõgeseid tarvitati mitmesuguste suppide ja leente keetmiseks. Samaks otstarbeks kasutati ka maltsu, naate, ohakaid ja hapuoblikaid. Köömneid lisati toidu hulka maitseainena. Humalatest ja kadakamarjadest valmistati magusat ja kosutavat jooki - õlut.
Vilbaste, TN 7, 411 < Kullamaa khk., Koluvere v., Laukna küla (1930)
Sigur tehakse kohvi.
Köömled pannakse leiva sisse.
Jänesekapsast lapsed söövad.
Nõgestest tehakse suppi.
Malts tehakse suppi.
Oblikad tehakse suppi.
Lustad tehakse õlut.
Murulauk pannakse kaste sisse.
RKM II 76, 419 (32) < Kihelkonna khk. (1939) Sissestas Raivo Kalle 2015
Tuhlit es ole vanasti, siis keedeti maltsa suppi.