Rahvapärased taimenimetused

Sammal

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:

Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:

Külmkingamuhu puhul toodud metsast ja aiahirtelt sammalt, suitsetades sellega, siis võetud muhust tulnud mäda, samuti ümber seotud lapid, viidud metsa ja pandud puude küljes olevaile kühmele (mitte käsnadele). Hiljem saetud too kühm puult ja surutud taga külmkingamuhku. Sellest pidanud siis abi olema.

Toiduks tarvitatavaid taimi:
Toiduks tarvitasid inimesed vanasti, kui puudusid vastava otstarbega kultuur taimed, mitmesuguseid metsikute taimede vilju, mis hästi maitsevad olid ja ka nende juuri. Sõnajala juuri jahvatatud vanasti leiva hulka kui nälg olnud. Ka sammalt ja isegi haganaid lisatud leivavilja hulka nälja ajal.
Nõgeseid tarvitati mitmesuguste suppide ja leente keetmiseks. Samaks otstarbeks kasutati ka maltsu, naate, ohakaid ja hapuoblikaid. Köömneid lisati toidu hulka maitseainena. Humalatest ja kadakamarjadest valmistati magusat ja kosutavat jooki - õlut.

Umbvalu ajal võeti rehetuast kaltse ja samblaid ja kõrvetati ja seda pandi tuppa (kõrvetati kambris). Kaltsude ja sammalde piale pandi puutükke, et rohkem ja kauem põleksid. Kiviga vajutati, kivi võeti maast, vajutati kolm korda ja pandi samamoodi tagasi, siis kadus haigus kolme päeva jooksul.

Kui omale kuhugile haava oled raidunud ehk lõiganud ning veri kudagi kinni ei taha jääda, siis võetakse põhja poolt kivi külje päält sammalt ja pantakse haava pääle, siis jääb verejooks kohe seisma.

[Haudumist arstitakse mitmet viisi.] Vahel võeti ja pandi ka seina vahelt sammalt varvaste vahele. Siis veel piibupigi ja piibueli. Ah sa kurivaim, kui sa piibueli või pigi paned varba vahele, siis läheb tema nii ruttu pähe, katsu aga, et saad pikali. Püsti olles võid kergest kukkuda. Seda sai minuga kah tehtud.

Kui vanadel inimestel varbavahe haudunud, siis pandi sinna saastane villane lõng ja seina vahelt võetud sammalt.

Hiiumaal, Kõrgesaare vallas, Pangsi külas oli 3 aastat tagasi veel üks vana männapuu. (Pühaks männaks hüütud.) Selle alla toonud mitmed haiged vanal ajal ohvriandisid, enemiste vaskraha, mida sinna maa sisse ära mateti. Võetud siis männa pealt sammalt, kellega haige ennast suitsetas. Männa alt võetud mullaga hõeruti pahasid paiseid.

Kui silmad saunast haigeks jäevad, siis pead saunast sammalt vötma ja sellega silmi suitsetama. Siis saaja silmad terveks.

Haudunud kohtadele pandi kuiva samblipuru ja haput koort.

Rohelised samblad on tiisikuse vastu.

Kui laps palju nutab siis võetakse ristinurgast samblid ja suitsetakse.

Kui laps sõnules; siis toa kolmest nurgast samblaid võtta, nendega suitsetada.

Kuuljaluu. Kuulja seebiga mõskõ, ei avida, sis tuvva' kuulja havva päält samblet ja noid haigõlõ kotusõlõ pääle panda.

Salakoi ehk sammaspooliku vastu
1) Mädarõigas. 2) Võta heinade seast üks samblatükk, nühi sellega haiget kohta ja pane ta jälle vanasse kohta tagasi. 3) Võta silgupea, nühi sellega haige koht üleni läbi ja sööda seda ühe punase lehma kätte. 4) Mädanema hakkanud puu koorega nühkida. 5) Põhja poolt tuaräästa tilkadega pesta. 6) Elaja sitahuniku peale tekkinud vesi. 7) Vihmussa korjatakse pudelisse ja lastakse ära sulada; selle rasvaga võida.

Äkine, äkise 'rabandus'. Vastu aitavad samblikud üheksat seltsi, meis korjat säält, kus 3 aiateivast on koos. Neid keedeti ja siis pesti.

Kriisi vastu aitab tua neljast nurgast ristamisi samblaid võtta, redelipulkade küllest, mis kätte hakkab, siis reasta kolmest vihust kõrssa, ja see kõik läbi sõela ära suitseda.

Külmatõbe rohi. Need hallid samlad, mis väljal ja metsas kivide pääl kasvavad, on külmatõbe vastu väga head rohud, kui nendest teed saab tehtud ja siis seda igas päevas vähemalt kolm korda joodud - hommikul, lõuneajal ja õhtul. Iga kord peab aga pääle teejoomise ennast voodisse hästi tubliste riiete sisse mässima, et keha higistama hakkab.

Kui varbad hauduma läksid, siis pandi samblaid seina vahelt varvaste vahele.