Rahvapärased taimenimetused

Sanglepp

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:

Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:

Kui jalad haudunud, olla järgmine rohi väga hea: võta sanglepa lehti, hõeru neid käte vahel, kuni nad vesiseks lähevad, siis pane nad haudunud koha peale.

Mädaniku ehk paise arstimine.
Võta sanglepa puid ja küta neljapäeva õhtul nendega saunaahju. Peale päevaveeru mine vihtlema. Oled sa tubliste leini (leili, siin pruugitud) visanud, mine lavale, löö esimene mats vihaga vastu kerist, teine oma vastu pahemat jalga ja ühes ka vihtlemisega sealt peale hakates vihtle kunni pealaeni. Leini peab õige tubliste viskama ja nõnda palavas vihtlema, kui vähegi võib. Oled ennast saunas riidesse pannud, viska veel leini ja tule saunast ilma tagasi vaatamata ära.

Jalgade haudumisel heinaaeg pandi sanglepa lehti pastlad täis, parkis jalad - ja aitas kah.

Jalgade haudumise vastu tarvitetakse: a) pannakse varvaste vahele noori sanglepalehti; b) pannakse ümber villaseid lõngu; c) määritakse tõrvaga.

Haudunud varvaste vahele pandi sanglepalehti.

Mustlased soovitavad suvel, kui jalg oli lõhki astutud või haudunud, peale panna tee tolmu ja sanglepalehti.

Kenel kõht lahti in, senele keitada kõllastest päivälälledest vai sanglepaurvadest teed.

Tuulerõugeid piab sanglepavihaga vihtlema.

Kui jalad hauduvad, siis pane sanglepalehti piale.

Juuksekasvu edendab sanglepa veega pesemine.

Kui olid ära tõstnud või siist ära venitand, siis võeti sanglepa küljest kolm kooreriba, vist kuntsi pärast kolm, kiideti tiid ja joodi.

Haudumise puhul.
Lepakoor, sanglepa koor. Kevadel, kui karja läksid, sidusid varbavahe lepakoort täis, see parkis ära ja siis ei haudunud terve suvi jalavarbad. Ka lepalehed pannakse varvaste vahele. Sest niidud ja karjamaad olid vesised ja jalad alati märjad ja varbavahed haudusid.

Haudumised. Haudumise vastu on sanglepa lehed ja üheksamaaõie lehed. Lehed hõõruti mahlaseks ja pandi haudunud kohale. Lapsele pandi koipurujahu haudunud kohale. Seda saadi koitanud puust.

Haudumised.
Kui jalad haudusid, kästi söögisoodat varbavahele panna. Ühel vanamehel jalad haudusid. Vanainimene pani soodat varbavahele. Jalg läks nii hulluks, et varvas mädanes otsast ära. Esteks pani sanglepa lehti. See oli vähegi, aga sooda ei olnud midagi rohi.

Kui varbad ära haudusid, siis siuti ka villane lõng ümber. Paranes ära. Kui varbavahed ära haudusid, tehti tule juures õhtu sanglepa lehed soojaks, pandi varba vahele ja hommikuks oli terve.

Sanglepa lehti pandi ööseks varbavahele, kui varbavahed haudusid.

Haudumiste vastu olid nätsked värsked sanglepa lehed.
Mul jalad haudusid. Perenaine ütles mu emale: „Mine, pime, too sanglepa lehti, pane talle ümber jalgade. See vaadatagi valus!“

Tuulerõuged.
Kui sul olid tuulerõuged, siis tuli sanglepa vihaga õues kuuvalgel vihelda ennast. Ega seal vett tarvis olnudki. Muud kui tuli enesele pihta anda ja just kuuvalgel. Pilves ilmaga ei aita. Poiss jäi tuulerõugesse. Vihtusin teda kuuvalgel sanglepa vihaga ja haigus kadus.

Haudunud jalavarvaste vahele pandi teelehti või sanglepa lehti.

Haudunud jalad.
Võetakse sanglepa noori tõrvaseid lehti ja varvaste vahele. Aitab!

Ükskord tütrel oli soolatüügas, ära ei kao, tee mis tahad. Siis talle tuli meelde: võta sanglepa küljest kolm pulka, lõika pikuti pooleks, pooled viskad metsa, teiste pooltega katsud igaga kolm korda tüügast, siis viskad tagastselja ära. Seda oli nooruses kuulnud. Tütrega tegid selle viguri läbi ja kadusid soolatüükad ära.

Punelehti hõõruti mahlale ja pandi varba vahele, kui haudus. Sanglepa lehti ka. Ma mäletan, siin soos Karjama Hildal läksid jalad nii hauduma, et ei saand käia, ratsahobusega tuli koju.

Varbavahed hauduvad, siis vanast pandi sanglepa lehti peale.

Sanglepa koortega ennemuiste värviti, need andsid ilusa värvi.
Sanglepa lehti hõeruti ja pandi varvaste vahele öösest, kui varbavahed haudunud õlid. Minagi panin sanglepa lehti varvaste vahele haudumise puhul, siis kui karjapoiss olin. Ükskord õli vihmane kevade, siis haudusid jalad nii hirmsast ära, et jalaalused õlid verilihal. Ühe õhtapooliku õlin põlvili karja juures, enam jalge peal seista ei suanud. Aga üks õppas, et tuleb värnitsaga mearida, see aitab. Ja aitaski, nii kui sai värnitsaga mearitud, nii hakkasid paranema.

Sanglepa lehti pandi varvaste vahe, kui need hauduma kippusid.

Sanglepp, emalepp, lodulepp, mustlepp [Alnus glutinosa] (viimast nime väga harva kuulda); siis veel olen kuulnud - ainult ühest perest - pasklepp.
/---/ Arstimisevahendiks tarvitatakse sanglepa lehti, mis tõrvased. Kui kellelgi varvaste vahed ära hauduvad (suvel soojaga, eriti vees käies, sadustel aegul), siis mässitagu hautud kohad sanglepa tooreste lehtedega õhtutel enne magamaminekut kinni (pangu need lehed haigete varvaste vahele ööseks), siis on hommikul varbad terved. Kui aga liialt haudunud, siis küll enam ei aita.

Sanglepa lehed [Alnus glutinosa]. Jala haudumisele.

Arstirohuks tarvitati järgmisi taimi. Kõhuvalu vastu olid sanglepa urvad, hapuoblikad ja kadakamarjad viinaga sisse võtta.

Varvaste hauduma minemise vastu õlgi, õunapuu lehti, sanglepa lehti, pune ja muidki.

Sanglepp - koortega pargitakse nahka, pestakse siga, kui see kärnas, ja lehti pannakse varvaste vahele, kui need haudunud on.

Kui varbavahed haudunud on, siis pandakse männitõrva pääle. Mõned panevad männitõrvavett pääle. Mõned määrivad ka kasetohust põletatud tökatiga ära. Mõned ka määrivad jälle selle kasetohust põletatud tökati veega, aga kõigi ihu ei kannata selle kasetohutökati ja tökativeega määrida - siis läheb halvaks. Mõned mässivad õhtul enne magamaheitmist, tõrvasid sanglepalehti ümber, ka see aitab.

Sanglepa lehti pandi peale haudunud jalgadele.

Sanglepp. Sanglepa koored kuivatati krõbedaks ja siis tehti teed ja joodi tiisikusehaiguse vastu. Ei olnud määratud, kuidas seda tarvitada, sest see oli ükskõikne.

Kui varvaste vahed hauduma hakkasid, pandi varvaste vahedesse sanglepa lehti.

Tomingakoored on sellepärast head, kui inimesel hakkab kange kõhutõbi, siis keedetakse neid läbi ja antakse seda vett. Sanglepakoore vesi on ka hea, aga see põle nii kange.