Rahvapärased taimenimetused
Sanglepp
Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:
- haav
- haudumine
- juuste hooldamine
- kõhulahtisus
- kõhutõbi
- kõhuvalu
- paise
- soolatüükad
- tiisikus
- tuulerõuged
- venitus
Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:
Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:
H I 7, 89/90 (5) < Tallinn (1894)
Kui jalad haudunud, olla järgmine rohi väga hea: võta sanglepa lehti, hõeru neid käte vahel, kuni nad vesiseks lähevad, siis pane nad haudunud koha peale.
H II 16, 690 (19) < Risti khk., Nõva v. (1889)
Mädaniku ehk paise arstimine.
Võta sanglepa puid ja küta neljapäeva õhtul nendega saunaahju. Peale päevaveeru mine vihtlema. Oled sa tubliste leini (leili, siin pruugitud) visanud, mine lavale, löö esimene mats vihaga vastu kerist, teine oma vastu pahemat jalga ja ühes ka vihtlemisega sealt peale hakates vihtle kunni pealaeni. Leini peab õige tubliste viskama ja nõnda palavas vihtlema, kui vähegi võib. Oled ennast saunas riidesse pannud, viska veel leini ja tule saunast ilma tagasi vaatamata ära.
RKM II 244, 590 (a) < Suure-Jaani l. (1967)
Jalgade haudumisel heinaaeg pandi sanglepa lehti pastlad täis, parkis jalad - ja aitas kah.
ERA II 42, 89 (17) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Taganurga k. (1931)
Jalgade haudumise vastu tarvitetakse: a) pannakse varvaste vahele noori sanglepalehti; b) pannakse ümber villaseid lõngu; c) määritakse tõrvaga.
ERA II 135, 402 (18) < Torma khk., Kalma k., Mutuska t. (1937)
Haudunud varvaste vahele pandi sanglepalehti.
ERA II 135, 403 (19) < Torma khk., Kalma k., Mutuska t. (1937)
Mustlased soovitavad suvel, kui jalg oli lõhki astutud või haudunud, peale panna tee tolmu ja sanglepalehti.
ERA II 166, 110 (5) < Jõhvi khk., Illuka vanadekodu (1937)
Kenel kõht lahti in, senele keitada kõllastest päivälälledest vai sanglepaurvadest teed.
ERA II 166, 115 (26) < Jõhvi khk., Illuka vanadekodu (1937)
Tuulerõugeid piab sanglepavihaga vihtlema.
ERA II 193, 126 (181) < Torma khk., Avinurme v., Tõnusaare k., Tagavälja t. < Adraku k. (1938)
Kui jalad hauduvad, siis pane sanglepalehti piale.
ERA II 193, 579 (52.1) < Põltsamaa khk., Kurista v., Neanurme k. (1938)
Juuksekasvu edendab sanglepa veega pesemine.
RKM II 101, 210 (12) < Kullamaa khk. (s. Viridov), s.1893 (1960)
Kui olid ära tõstnud või siist ära venitand, siis võeti sanglepa küljest kolm kooreriba, vist kuntsi pärast kolm, kiideti tiid ja joodi.
RKM II 312, 406 < Helme khk., Riidaja k. (1973)
Haudumise puhul.
Lepakoor, sanglepa koor. Kevadel, kui karja läksid, sidusid varbavahe lepakoort täis, see parkis ära ja siis ei haudunud terve suvi jalavarbad. Ka lepalehed pannakse varvaste vahele. Sest niidud ja karjamaad olid vesised ja jalad alati märjad ja varbavahed haudusid.
RKM II 160, 223 (81) < Rakvere khk., Rakvere l. (1961)
Haudumised. Haudumise vastu on sanglepa lehed ja üheksamaaõie lehed. Lehed hõõruti mahlaseks ja pandi haudunud kohale. Lapsele pandi koipurujahu haudunud kohale. Seda saadi koitanud puust.
RKM II 162, 95 (12) < Rakvere khk., Rakvere l. (1963)
Haudumised.
Kui jalad haudusid, kästi söögisoodat varbavahele panna. Ühel vanamehel jalad haudusid. Vanainimene pani soodat varbavahele. Jalg läks nii hulluks, et varvas mädanes otsast ära. Esteks pani sanglepa lehti. See oli vähegi, aga sooda ei olnud midagi rohi.
RKM II 261, 224/5 (32) < Kadrina khk., Ohepalu k., Krisli-Jüri t. (1969)
Kui varbad ära haudusid, siis siuti ka villane lõng ümber. Paranes ära. Kui varbavahed ära haudusid, tehti tule juures õhtu sanglepa lehed soojaks, pandi varba vahele ja hommikuks oli terve.
RKM II 319, 16 (46) < Iisaku khk., Lõpe k. (1975)
Sanglepa lehti pandi ööseks varbavahele, kui varbavahed haudusid.
RKM II 368, 176 (78) < Äksi khk., Õvanurme k. (1983)
Haudumiste vastu olid nätsked värsked sanglepa lehed.
Mul jalad haudusid. Perenaine ütles mu emale: „Mine, pime, too sanglepa lehti, pane talle ümber jalgade. See vaadatagi valus!“
RKM II 379, 4675/6 (13) < Viru-Jaagupi khk. < Lüganuse khk. (1985)
Tuulerõuged.
Kui sul olid tuulerõuged, siis tuli sanglepa vihaga õues kuuvalgel vihelda ennast. Ega seal vett tarvis olnudki. Muud kui tuli enesele pihta anda ja just kuuvalgel. Pilves ilmaga ei aita. Poiss jäi tuulerõugesse. Vihtusin teda kuuvalgel sanglepa vihaga ja haigus kadus.
RKM II 381, 434 (25) < Järva-Madise khk. (1985)
Haudunud jalavarvaste vahele pandi teelehti või sanglepa lehti.
RKM II 411, 20 < Tartu < Tartu-Maarja khk., Voore (toonud tema lesk 1985) < koguja Arved Markilt (1959) (1959)
Haudunud jalad.
Võetakse sanglepa noori tõrvaseid lehti ja varvaste vahele. Aitab!
RKM II 431, 97 (17) < Kursi khk., Ruupa k. < Kursi khk., Jüriküla k. (1989)
Ükskord tütrel oli soolatüügas, ära ei kao, tee mis tahad. Siis talle tuli meelde: võta sanglepa küljest kolm pulka, lõika pikuti pooleks, pooled viskad metsa, teiste pooltega katsud igaga kolm korda tüügast, siis viskad tagastselja ära. Seda oli nooruses kuulnud. Tütrega tegid selle viguri läbi ja kadusid soolatüükad ära.
RKM II 434, 104/5 (28) < Nissi khk., Terjatu k. < Nissi khk., Lehetu k. (1990)
Punelehti hõõruti mahlale ja pandi varba vahele, kui haudus. Sanglepa lehti ka. Ma mäletan, siin soos Karjama Hildal läksid jalad nii hauduma, et ei saand käia, ratsahobusega tuli koju.
RKM II 445, 399 (21) < Torma khk., Avinurme v., Avinurme al. < Torma khk., Paadenurme k. (1991)
Varbavahed hauduvad, siis vanast pandi sanglepa lehti peale.
Vilbaste, TN 11, 82/3 (5) < Tallinn l. < Laiuse khk., Sadala v. (1966)
Sanglepa koortega ennemuiste värviti, need andsid ilusa värvi.
Sanglepa lehti hõeruti ja pandi varvaste vahele öösest, kui varbavahed haudunud õlid. Minagi panin sanglepa lehti varvaste vahele haudumise puhul, siis kui karjapoiss olin. Ükskord õli vihmane kevade, siis haudusid jalad nii hirmsast ära, et jalaalused õlid verilihal. Ühe õhtapooliku õlin põlvili karja juures, enam jalge peal seista ei suanud. Aga üks õppas, et tuleb värnitsaga mearida, see aitab. Ja aitaski, nii kui sai värnitsaga mearitud, nii hakkasid paranema.
Vilbaste, TN 11, 205 < Nõo khk., Elva l. < Laiuse khk., Sadala v., Sadala k. (1963)
Sanglepa lehti pandi varvaste vahe, kui need hauduma kippusid.
Vilbaste, TN 1, 361/4 (105) < Torma khk., Avinurme ümbrus (1929)
Sanglepp, emalepp, lodulepp, mustlepp [Alnus glutinosa] (viimast nime väga harva kuulda); siis veel olen kuulnud - ainult ühest perest - pasklepp.
/---/ Arstimisevahendiks tarvitatakse sanglepa lehti, mis tõrvased. Kui kellelgi varvaste vahed ära hauduvad (suvel soojaga, eriti vees käies, sadustel aegul), siis mässitagu hautud kohad sanglepa tooreste lehtedega õhtutel enne magamaminekut kinni (pangu need lehed haigete varvaste vahele ööseks), siis on hommikul varbad terved. Kui aga liialt haudunud, siis küll enam ei aita.
Vilbaste, TN 1, 480 < Iisaku khk., Tudulinna (1929)
Sanglepa lehed [Alnus glutinosa]. Jala haudumisele.
Vilbaste, TN 2, 270f < Jõhvi khk., Jõhvi al. (1929)
Arstirohuks tarvitati järgmisi taimi. Kõhuvalu vastu olid sanglepa urvad, hapuoblikad ja kadakamarjad viinaga sisse võtta.
Vilbaste, TN 2, 481 (4) < Järva-Madise khk., Albu k. (1929)
Varvaste hauduma minemise vastu õlgi, õunapuu lehti, sanglepa lehti, pune ja muidki.
Vilbaste, TN 7, 395 (19) < Kullamaa khk., Vaikna v., Päri as. (1931)
Sanglepp - koortega pargitakse nahka, pestakse siga, kui see kärnas, ja lehti pannakse varvaste vahele, kui need haudunud on.
EKS 2, 190/1 (2) < Torma khk., Avinurme v., Piilsi k. (1908)
Kui varbavahed haudunud on, siis pandakse männitõrva pääle. Mõned panevad männitõrvavett pääle. Mõned määrivad ka kasetohust põletatud tökatiga ära. Mõned ka määrivad jälle selle kasetohust põletatud tökati veega, aga kõigi ihu ei kannata selle kasetohutökati ja tökativeega määrida - siis läheb halvaks. Mõned mässivad õhtul enne magamaheitmist, tõrvasid sanglepalehti ümber, ka see aitab.
Vilbaste, TN 9, 49 (10) < Ambla khk., Aegviidu nõudmiseni, Krani as. (1964)
Sanglepa lehti pandi peale haudunud jalgadele.
Vilbaste, TN 7, 716 (3) < Harju-Jaani khk. (1929)
Sanglepp. Sanglepa koored kuivatati krõbedaks ja siis tehti teed ja joodi tiisikusehaiguse vastu. Ei olnud määratud, kuidas seda tarvitada, sest see oli ükskõikne.
EFA II 25, 402 (k) < Järva-Madise khk., Mägede k., Hundiaugu t. (1998)
Kui varvaste vahed hauduma hakkasid, pandi varvaste vahedesse sanglepa lehti.
ERA II 27, 340/1 (41) < Nissi khk., Laitse v., Laitse as. (1930)
Tomingakoored on sellepärast head, kui inimesel hakkab kange kõhutõbi, siis keedetakse neid läbi ja antakse seda vett. Sanglepakoore vesi on ka hea, aga see põle nii kange.