• Menüü
• Esilehekülg
• Rahvapärased taimenimetused
• Haiguste märksõnad
• Otsing

• Sisse logimine
• Kasutaja:
  
• Parool:
  

Haiguste märksõnad

Venitus

Antud märksõna alla kuuluvad kõik kirjed, kus ravitavat haigust on nimetatud: venitus, venimisvalu, naba paigast ära, katkestamine vms., välja arvatud juhud, kus on selged viited mõnele konkreetsele haigusele.

Venitus on teine suurem põhjuste grupp peale külmetust. Kaevati, et inimene oli ennast “ära tõstnud”, “ära venitanud”, “tööga ära tapnud”, “südame sooned ära venitanud”, “naba kohalt ära nihkunud”. Nende kaebuste all tuleb küll mitmesuguse päritoluga kroonilisi haigusi mõista, nagu mao-sooletrakti katarr, südamelihaste, ka teiste lihaste haigusi (Lüüs 1959:185 ).

Venituseks nimetati konkreetset valu kõhu piirkonnas, seljal ristluudes või rinde all.
Kui inimene on ära veninud ja naba ümbert valutab. - - E 56686 (155) < Tallinn - L. Berg (1962)
Katkestamine. Kui liigse raskuse tõstmise tõttu või töö tõttu jne. akkab rinde alt valutama, siis öeldi, et on enese ära katkestanud ehk rinde alt ära venitanu - - ERA II 42,91 (22), < Kolga-Jaani - J. Grauberg (1938)
Seda peeti tingimata venitamise või raske asja tõstmise tagajärjeks.
Venimine või venitamine on see, kui inimene liig raske tööga enese ära rikub. Üteldakse: Tõstab naba selga! Venitamise tagajärg on harilikult ikka lahtine kõht ja siis venitatud koha paistetus - - EKnS 49, 46 (62) < Koeru < Kadrina - J. Sõster (1911)
Lisaks valule esinesid ka teised sümptomid nagu oksendamine, kõhulahtisus, krambid.
Tõstmise haigus. Ära tõstnud inimene saab esiteks seest väga lahti saama ja seespidine valu lõpmatta suur saama. Inimene jääb näust valkeks ega või sängist välja tulla. - - Paljusid enese äratõstjaid aga jääda eluajaks sandiks ega võida kuskist ära parandata. Niisugused haiked jääda näust valkeks ja kannatada valu elu otsani ja sagetasti. E 4024 (18) < Oudova < Põlva - J. Tamm (1893)
Venitus tuleb üleliigsest tõstmisest, haigele tulla ka krambid peale - - E 58643 < Võnnu - A. Kelt
Üheks naba paigast nihkumise põhjuseks peeti ka halva aseme peal või halvas asendis magamist.
Kui naba öösel halval magamisel oma kohapäält liigunud on, siis saab inimene seest lahti ja valu tunda. - - E 4024 (19) < Oudova < Põlva - J. Tamm (1893)
Kes oma nabale halva aseme peal magamisest või mõnel muul viisil sirutamise läbi haiget on teinud, - - E 14170 (8) < Tarvastu - J. Vaine (1894)
Levinud oli arvamus, et naba piirkonnas on inimesel soon(ed), mis halva kohtlemise (raske töö jms.) tagajärjel paigast nihkub ja tugevat valu tekitab.
Öeldakse: pimedasoolika-põlendik; kus see enne oli? Inimene teeb tööd, venitushaigus lööb. Kaks elusoont on inimesel - südamest läheb teine kupete poole, teine läheb teiselt poolt. Seljas on seljakünnap, kui seda venitab, siis tuleb pihtade ja käte sisse. Kui elusoont venitad, see tuleb keha sisse, südame ümmer. Kummalt poolt aige on, lööb kõvaks nagu kasvaja, sa ei või süia, aab paha tundmuse südamesse, teeb pea uimaseks. - - ERA II 77, 268/9 (46) < Hageri - R. Põldmäe (1934)
Vanemad inimesed arvasid vanasti, et naba juurest läheb südamesse nn. nabasuon, see polevat kinnine, vaid võivat enam-vähem liikuda. Nabasuon võib ka täitsa lahti minne, kui inimene midagi rasket tõstab, või kui ta magab liiga madala pääalusel. Tuleb naba lahti, öeldakse: Naba on är lännu. "Naba om är' karanu". ERA II 193,635/6 (2), Põltasmaa - J. Lääts (1938)

Vaata ka: kõhulahtisus, kõhuvalu.

Selle haiguse märksõnaga setotud rahvapäraste taimenimetuse loetelu:

• ubalehed
• taim nimetuseta
• kalkari juured
• saaretõrv
• arnikas
• koerakollad
• südame-emajuured
• vormiõied
• karikakrad
• palderjaan
• üheksamaõied
• arnikad
• naistepune
• maranas
• angerpiist
• kartokas
• mäereigas
• pipar
• sibul
• balderjan
• sooheinad
• põllu ingver
• kukemari
• kalmud
• sooingver
• palsameri
• pohl
• pälünä
• kolmleht
• kalmus
• harnikad
• Árnika
• karuputk
• kadakas
• niisujuur
• meestepuna
• arnika õied
• härjapea
• ernestõstament
• madar
• ädalalill
• nurmenukk
• kortsleht
• tedremaran
• umurid
• õled
• soo-arnikas
• kalmejuur
• sinep
• metsarnikad
• emasüdamenupud
• soonerohi
• tedremanar
• saar
• palderjan
• ärnika
• maarjakadakas
• tikstammejuured
• kalkani juured
• nikastuserohi
• kõju
• arnikarohi
• reinvarred
• mäe rõigas
• nõges
• naistepuna
• hernestestament
• tikstamm
• üheksavägilane
• küüslauk
• viinapuna
• pappel
• kummel
• tikstamme juur
• valge ristikhein
• randjammed
• ungrurohi
• kalmusejuur
• angervaks
• venitamisrohud
• sookail
• karikakar
• pännül
• tedremadar
• põldarnikas
• südameemajuur
• ojamõõl
• tedremadal
• sooneheinäd
• südameemajuured
• sanglepp
• soouba
• lina
• jõhvikas
• soonehein
• tubakas
• umurad
• kammel
• sooindurid
• pirdirohi
• ülekäia rohi
• seljarohi
• kalganid
• kalmujuur
• reinvars
• ingvär
• koirohi
• mädarikajuured
• krooklehed
• punapipar
• kalganajuure´
• südame emajuured
• mädarõigas
• taimenimetus tuvastamata
• kumel
• tedremadrad
• käbihein
• verihein
• kinnitushain
• üheksamehevägi
• heinputk
• venitamiserohud
• viinalill
• arnikalilled
• kaer
• toomingas
• hiirekõrv
• venitusehaiguse-rohud
• ungrud
• kullerkupud
• kuuseungrud
• maavitsad
• näsiniinepuu
• tedremaranas
• maran
• reinavarred
• sassaparilla
• venituse-karikakar
• Uued asualad
• lepp
• soehambad
• ummurid
• litskijuur
• kask
• arnika
• teetitelehed
• ubaleht
• maarasvad
• sassaparillad
• vägihein
• sooneheinad
• koirohud
• kukehari
• südamelill
• kärbseseen
• ingverid
• arnik
• kuradikäpp
• raudreia(e)rohi
• ingver
• tuulepesa
• karvane hunditubak
• nabahaanijajuurõ
• kuremõõk
• nabahain
• viinalilled
• tõnijas
• raudrohi

Selle haiguse märksõnaga seotud tekstid:

H III 19, 328 (15) < Halliste khk., Kaarli k. (1894)
Kui selg ära venitatud on, siis arstivad mitmed seda nõndanimetatud "seljatõmbamisega". Mõned jälle seljarohi (Mercurialis perennis) vedelikuga, mis taimede seest välja pigistatakse. Enne peale võidumist tehakse sellestsamast taimest rist ja vajutatakse peo sisse, ning peoga siis selgroogu mööda kolmes kohale, iga koha peale kolm korda. Küll siis selg terveks saab.

H III 23, 345 (2) < Harju-Jaani khk., Kehra v. (1895)
Venitamise vastu aitavad ka nikastamise-rohud, kui nendest keedetud vett sisse juua.

H II 71, 526 (2b) < Vastseliina khk. (1903)
["Vana aja rohitsemisest"]
Aga kui inemine jälle hindä olli nõstmisega ärä vennitänü, sis võeti jälle kuivanud lepäuad ja mis rüäpää külen kasuse mustad suurõd teräd, neid kutsudes "soehambad". Sis panti ka neid lepäube sisse, hõõrudi piinüs ja panti jälle viina sisse. See olli jälle sellele tõbõlõ suur abi.

H II 7, 883 (2) < Jõhvi khk., Edise v., Vasavere k. (Tõnorist) (1889)
Venitamise vastu on hea arnik, mis teest keidetasse, aga enne kuivatasse.

H II 29, 513 (15) < Tartu-Maarja khk., Kavastu k. (1890)
Rindu alt venitanu oled, om järgmine rohi: Pane Litzki juurt viina sisse ja juu ega hommuku.

H II 34, 771 (14) < Viru-Nigula khk. (sünnikoht Kuusalu khk.) (1892)
Soonehein. Lehed pohlukalehte moodu, aga veiksemad, ikka kaks ja kaks ühel pool varre külles, varred pikad ja peenikesed, nagu jõhvid, maad mööda roomavad. Veiksed valkjad punased õied. (Kasvavad umbes sääl, kus pohluk ja mustikad kasv.) Hää veninutse vastu; (Hömöopathie!) kui sooned, nagu käesooned, veninud on, keeta ja seda vett juua. Kange rohi; vesi (keedet.) vahutab. Piab ka kõhu kinni panema. (Pedaspel)

H II 65, 681/2 (26) < Jüri khk. (1898)
Kui liia töö ehk tõstmise läbi on seest ära venitatud, siis parandakse seda järgmiselt. Pannakse haige inimene (venind) asemele seljeli maha, kõht paljaks. Siis pannakse temale tükk linu ehk takku naba peale ja süüdatakse põlema, taku- ehk linatüki alla pannakse midagi, kas leivakoorukest, puulaaste ehk voki kehr - et tuli kõhunahka ei põletaks. Kui takutükk parajaste põleb, siis pannakse üks terve sauepott, kauss ehk ka mõni klaas ehk plekk nõu naba kohta kõhu peale, tuleõhk tõmmab selle nõu sinna peale kinni, mis siis seal kangeste rebima hakkab. Lastakse tükk aega kiskuda, võetakse pealt ära, ja inimene on jälle terve.

E 17035 (1) < Halliste khk., Kaarli k. (1895)
Kui selg ära venitadud on, siis arstivad mitmed seda nõnda nimetada “seljatõmbamisega”. Mõned jälle “seljarohu” (Mercurialis perennis) vedelikuga, mis taimede seest välja pigistadakse. Enne pealevõidmist tehakse sellestsamast taimest rist käe peale (peopesa sisse) ja vajutadakse siis kolmes kohal selgroo mööda alla, iga koha peale kolm korda.

E 39601 (18) < Haljala khk., Vihula v., Metsiku k. (1899)
Tiigikalmujuuri korjatakse ka ja leutatakse viina sees, ka hea venimise rohi.

E 39601 (19) < Haljala khk., Vihula v., Metsiku k. (1899)
Musti ja valgeid härjapäid korjatakse ja keedetakse, seda vett juuakse venimise vastu.

E 46006 (13) < Tallinn l., Nõmme (1907)
Kui on seest veninud.
Kalkarijuur, südameemajuur, miisujuur.
Need pudelisse ajada, sooja vett pääle. On nad ligunenud, siis spiritust pääle valada, nii et paras kange sisse võtta. Aga mitte rohkem korraga kui õige pisikene pitsklaasitäis korraga, seepääle voodisse heita.

E 51153 < Lääne-Nigula khk. (1920)
Venituse haiguse rohud keedetakse kaua (veega), nii et pruun sahvt välja keeb, siis juuakse seda. Vanasti on neid ka kalja ja õllega keedetud ja samaks otstarveks tarvitud.

E 58799 < Tarvastu khk. (1921)
Arnikatee, kui inimene ära katkestanud, siis keedetud vanast õllega ja antud juua.

E XIV 19 (139) < Tartu-Maarja khk., Raadi ms. - Matthias Johann Eisen < E. Kaarin
Kui seest veninud, arstitakse arnikaga ehk võetakse viina sisse pipraga.

EKS c, 59 < Viljandi khk. (1891)
Chrysanthemum leucanthemum
Arnikas. Õied teeks pruukida, mis ilma suhkruta joodud peab saama. On hää rohi seest äravenitamise vastu.

ERM 2, 1779/80c < Helme khk. < Tarvastu khk. (1921)
Arnikatee, kui ära katkestanud, siis vanast õllega keedetud.

ERM 6a, 37c < Kursi khk., Puurmanni v., Tammiku vaestemaja (1921)
Arnikad venituse vastu. Kollased õied, kasvab suures metsas põllustel maadel, keedetaks ja joodaks.

ERM 151, 81 (5) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Laane t. (1920)
Nabahain. Kavab heinamaal. Juured kuivatataks, lõigutas peeneks ja pannas viina sisse. Tarvitatas, kui naba ära veninud.

ERM 17, 5 (10) < Põlva khk., Mammaste k. (1920)
Tõstmisest ja tööst haigele kehale on väga hää arnikatee. Arnikad korjatakse juuli algul kõiki õite, varte ja juurtega. Tee joomise juures peab aga haige tingimata sirgelt lamama.

ERM 63, 58835/6 < Pilistvere khk., Virtsjärve k. (1920)
Voolmed, venind - kivisütt, sibul, küüslauk, püssirohi - igaüks mõjub venimise vastu, voolmete vastu.

ERM 22, 25 (5) < Rõngu khk. (1920)
Venitamise vastu aitab maranas, tuleb keeta ära ja seda vett sisse anda.

ERM 21, 47a < Rõngu khk. (1920)
Tedremaran, kollane - juured tarvitati tõstmise vasta.

ERM 21, 47b < Rõngu khk. (1920)
Palderjaan - tõstmise vasta.

ERM 21, 87 a < Rõngu khk. (1920)
Noh maranas ei ole nüüd suur asi, maranast tarvitedi venituse vasta. - No kas ta aitab ka? küsin. - Nu jah mes sis viil avitab, kui maranas ei avita. Temast jo saab punast värmi kah, või maranipunane.

ERA II 20, 223 (1) < Hageri khk., Hageri v., Adila k., Rätsepa s. (1929)
Südame-ema juured on venindhaiguste vastu. Neid hüütakse ka tikstamme juurteks.

ERA II 20, 604 (38) < Jüri khk., Rae v., Limu k., Mäe t. (1930)
Ungrurohud on nagu koerakollad. Tarvitakse venimise-haiguse vasta.

ERA II 23, 153 (13) < Rõngu khk., Elva l. < Rannu khk. < Tarvastu khk., Pikru k., Ojapera t. (1926)
Tedremaranad. Tedremarana juured pannakse viina sisse. Kui keegi ära tõstnud ennast, siis rüübatakse sealt.

ERA II 23, 157 (23) < Rõngu khk., Elva l. < Rannu khk. < Tarvastu khk., Pikru k., Ojapera t. (1926)
Samuti palderjaanijuured viina sisse pandult tõstmise vastu.

ERA II 24, 403 (5) < Türi khk., Vahastu v., Vahastu k., Mardimäe t. (1930)
Reinvarred. Venimise vastu on reinv. õitest tee väga hea.

ERA II 24, 404 (7) < Türi khk., Vahastu v., Vahastu k., Mardimäe t. (1930)
Ubalehtedest tehakse teed venimise haiguse vasta.

ERA II 25, 119 (23) < Järva-Madise khk., Albu v., Albu vaestemaja (1930)
Umurid - need kasvavad niisugusel randemaal. Kui seest venind, keedetakse õllega.

ERA II 27, 231 (40) < Nissi khk., Laitse v., Kibuna k., Nuudi t. (1930)
Kuuske alt tuuakse kuuseungrud. See on sisemiste haiguste vasta keeta. Teeb inimese üstkui hulluks haigeks, terbist ta ei too küll suurt kedagi teine. Venind-haiguse vasta tarvitati sedasi. Mo poeg oli haige, võttis sedasi ungruid, aga see ei aidand kedagistki.

ERA II 28, 602 (24) < Viru-Nigula khk., Kunda-Malla v., Kunda k., Mäepealt s. (1930)
Sassaparilad keidetakse, kuivatult, jood, kui seest on haige või venind. Vesi jääb punaseks nagu must kohv. Kui klaasitäie ära jood, siis oled päeva otsa uimane.

ERA II 36, 497/8 (37) < Pilistvere khk., Imavere v., Käsukonna as. < Pilistvere khk., Tammeküla k. (1931)
Arnikad. Kui seest venind, tehakse arnikateed. Ennem olla keedetud veel õllega.
Kolmed arnikad mina tean: teearnikad, metsaarnikad, põlluarnikad.

ERA II 37, 65 (69) < Jõhvi khk., Järve v., Kukuruse k., Joorami t. (1931)
Venitamise vasta on kolmelehetee.

ERA II 39, 209 (151) < Audru khk., Võlla v., Soomra k., Jäetmaa t. (1931)
Arnikaõie tee venitamise vastu. Keedetse õllega.

ERA II 42, 91 (22) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Taganurga k. (1931)
Katkestamine. Kui liigse raskuse tõstmise tõttu või töö tõttu jne. hakkab rinde alt valutama, siis öeldasse, et on enese ära kakestand ehk rinde alt ära venitand. Arstimiseks puhkus ja kuivatatud õitsvaist karikakardest keedetud jook, eriti hästi mõjuva õllega segamini joomine.

ERA II 56, 306 (56) < Lihula khk., Lihula v., Alaküla k. (1932)
Arnikatee venitamise vastu. Paljut ei tohi võtta.

ERA II 113, 600 (80) < Saarde khk. (1934)
Kui rindealune on ära tõstetud, siis tarvitatakse sisse võttes palderjaanijuurdest leotatud vedelikku. Mõned leotavad palderjaanijuuri viina või piirituse sees ja tarvitavad seda rohuna rindealuse tõstmise ja seestvalu vastu sisse võttes.

ERA II 125, 425 (9) < Jõhvi khk., Mäetaguse v., Metsküla k., Mustasaare t. < Iisaku khk. (1936)
Koirohi on tiisikuse vasta. Võib terve taim võtta ja teed keeta. Tema on paljudele haigustele hea, venituse vasta eriti. Igas kõhas koirohtu ei kasva. Kui võtad ilma peremehe loata ja tahad uude kõhta istutada, siis kasvama ei hakka. Kui küsida, siis akkab kasvama.

ERA II 135, 402 (17) < Torma khk., Kalma k., Mutuska t. (1937)
Kaselehepiiritus oli ka venimise vastu.

ERA II 135, 403 (24) < Torma khk., Kalma k., Mutuska t. (1937)
Kalmujuure teed joodi või leotati neid viinas, mis oli rohuks venimise vastu inimestel ja loomadel.

ERA II 135, 406 (36) < Torma khk., Kalma k., Mutuska t. (1937)
Ubaleheteed joodi jooksva ja venimise vastu.

ERA II 142, 370 (62a) < Karksi khk. (1937)
Venutserohis arstit. Venutse-troppi. Arnikuteed.

ERA II 142, 370 (62b) < Karksi khk. (1937)
[Venitus]
Veriheina-teed.

ERA II 142, 370 (62c) < Karksi khk. (1937)
[Venitus]
Hiirekõrva [tee].

ERA II 142, 370 (62d) < Karksi khk. (1937)
[Venitus]
Kaselehe teed.

ERA II 167, 176 (3) < Ambla khk., Ambla v., Jootma < Järva-Madise khk. (1937)
Põldarnika - viina sees leotada, kui on sisemine haigus, venimine.

ERA II 167, 176 (5) < Ambla khk., Ambla v., Jootma < Järva-Madise khk. (1937)
Ummurid - väga mürgised, venitamise vastu, kui sooned venind ja sees hädad. Kihvtised, neid peab targu tarvitama. Kasvab mustturva soos.

ERA II 167, 177 (17) < Ambla khk., Ambla v., Jootma < Järva-Madise khk. (1937)
Tedremadarad (Potentilla) - viina sees leotada, sisemise haiguse vastu, venitamise vastu.

ERA II 167, 179 (37) < Järva-Madise khk., Albu v., Peedu k., Peedu t. (1937)
Tedremadara (Potentilla erecta) - viina sees leotada, on venituse vastu.

ERA II 167, 182 (64) < Järva-Madise khk. (1937)
Angervaks - on venimise ja seesthaiguse vastu.

ERA II 167, 185 (109) < Järva-Madise khk. (1937)
Venitamisrohud (Linnaea borealis) - korjata, kuivatada ja siis auru sees keeta, kange teena sisse võtta. Kui rindade alt valus, siis alul vähem, pärast kuni tassi täississe võtta, ajab küll esialgul väänama.

ERA II 167, 293 (25) < Kose khk., Ravila v., Ravila vndk. < Kuivajõe v. (1937)
Venindhaiguse vasta peab aitama, kui võtta balderjaani juuri ja neid kieta ja siis seda vett juua.

ERA II 174, 23/4 (19) < Setu, Järvesuu v., Jatsmani k., Halliku t. (1937)
"Naba paigast ara" olemise aigu tetäs kartokahe mulk sisse ja pandas paklah mulku. Kartok pakaldõga pandas kõtu pääle palama. Sinnä pandas määne kitsap pada pääle ja nii jääse pada kõtu külge. Tuu kisk napa paika ja nii saa tervest.

ERA II 191, 483/4 (106) < Muhu khk., Muhu v., Liiva k., Värava t. (1938)
Madarajuurdest tehasse rohtu kua, viina sisse, lastasse liguda. Venitamise vastu.

ERA II 193, 469 (24.1) < Põltsamaa khk., Vana-Põltsamaa v., Umbusi k. (1938)
Laps karjub, kui ta on end liialt venitanud. Ravi: panna nabale tubakalehti, toomingakaabet.

ERA II 193, 639 (64.18) < Põltsamaa khk., Põltsamaa v., Räsna k. (1938)
Venituse puhul tarvitatakse ikka ja alati arnikaõite, heinputke juurika, tedremarana juurika teed või viinaleotist.

ERA II 205, 77 (9) < Kose khk., Ravila v. < Kiuivajõe v. (1939)
Venind haiguse vasta peab aitama see, kui võetakse balderjaani juuri, keedetakse ja seda vett juuakse.

ERA II 206, 296/7 (5a) < Kaarma khk., Kuressaare l. (1939)
Kõhuvalu korral tarvitati kadakamarjateed ja koirohuteed. Need mõlemid keedeti ära ja jõukamates peredes lisati veel juurde viina. See oli kohe igaks juhuks valmis keedetud. Ka venimise korral tarvitati neid.

ERA II 207, 415 (71) < Rapla khk., Kabala v., Pühatu k. < Raiküla v. (1939)
Venindhaiguse vastu on kuivatatud orikasapp. Tedremadara juured on ka venituse vastu ja annavad söögiisu, juurtest tehakse teed. Kõik maarohud peab enne jaani korjama.

ERA II 256, 339 (22) < Häädemeeste khk., Orajõe v., Kabli k., Jüri t. (1939)
Venitamest arstiti pitsitamise ja triikimisega, ikki hõeruti ja muliti, nüid öeldaks masseerimine. Linnast aptiikrest toodi venitse-eli või venitsetilku ka. Mõned tundva, seuksed maarohud, venitse-heinad oleva ka, viina sees leutadava, seda viina rüibatava.

ERA II 290, 126 (74) < Kolga-Jaani khk., Võisiku v., Muraka t. (1940)
Venitse ja söögiisu puuduse vasta on tedremadara-juure piiritus.

ERA II 308, 102/3 (80) < Keila khk., Keila v., Ohtu k., Kasemetsa t. (1944)
Tedremaran ~ tedremadar. Ku oled venind haige, siis leotakse neid juurikaid viina sees ja juuakse sisse.

ERA II 292, 416 (31) < Tallinn (1940)
Kõhu venitamise korral joodi arnikateed õlle sees keedetud.

ERA II 292, 435 (80) < Tallinn l. (1941)
Arnikas, seda teed joodi seestvenimise pärast.

ERA II 285, 57a < Märjamaa khk., Märjamaa v., Kõrvetaguse k. (1940)
Ingver kasvab madala maa peal, tarvitakse seest-venituse haiguse vastu.

RKM II 11, 214 (254) < Paide khk., Paide v., Kriilevälja k. (1947)
Rahvaarstimina on väga populaarne arnika. Arnika tilgad. Seest valu vastu, muidugi et maa tugeva töö juures. (Arnikas. Arnica monteena. Arnika. Aрника. On mitmeaastane taim, kasvab Poola, Leedu ja Baltimaal. Armastab kõrget metsamaad. Metsikult kasvavat arnikat peetakse paremaks. Ta on rahvarohi, arstid teda palju ei kirjuta.)

ERA II 285, 54d < Märjamaa khk., Märjamaa v., Kõrvetaguse k. (1940)
Venituse-karikakar ehk arnikas õitseb hilja sügiseni, keedetakse õllega venitusehaiguse vastu.

RKM II 14, 43 (86) < Jõhvi khk., Jõhvi v., Raudvere k. (1947)
Arnikatii on siis jälle hea, kui sa oled ennast ära venitanud rinde alt.

RKM II 52, 431 (160) < Kuusalu khk., Tapurla k. (1956)
Arnikateed tarvitati venituse vastu.

RKM II 75, 375 (34) < Mustjala khk, Vanakubja k (s. Kirs), 83 a. ja Sofia Seebart (sünd. Erlach), 65 a. (1958)
Kui venitatud oli, siis vööti arnikajuure viina. Käidi laubaöhtul saunas ja muljuti.

RKM II 89, 61 (19) < Kadrina khk. (1959)
Venituse korral anti arnika teed juua.

RKM II 101, 210 (12) < Kullamaa khk. (s. Viridov), s.1893 (1960)
Kui olid ära tõstnud või siist ära venitand, siis võeti sanglepa küljest kolm kooreriba, vist kuntsi pärast kolm, kiideti tiid ja joodi.

RKM II 111, 79 (236) < Muhu khk., Vanamõisa II k., Kõue t. (1961)
Tõnija juured - keedeti nende vett. See oli venitushaiguse vastu. See ajab oksendama, on mürgine.

RKM II 111, 68 (181) < Muhu khk., Vanamõisa II k., Kõue t. (1961)
Rinna alt ära venitatud - juua tedremarani teed.

RKM II 111, 66 (175) < Muhu khk., Vanamõisa II k., Kõue t. (1961)
Venindhaige puhul tuli saunas kadakatega vihelda.

RKM II 111, 42 (107) < Muhu khk., Ridasi k. (1961)
Saunalaval kadakatega vihtlemine on hea põrutuse, reuma vastu, samuti äratõstmise ehk venituse vastu.

RKM II 111, 41 (103) < Muhu khk., Ridasi k. (1961)
Kui venituse tagajärjel oli rinna all valu, siis keedeti tõnijast teed. Kasutati tervet taime. See on mürgine ja ajab oksendama. Pärast oksendamist on haigel kergem.

RKM II 106, 145 (45) < Jõhvi khk., Kohtla k. (1960)
Kasepungad kõrjeti siis, kui õlid lehte menus. Viina sies liudeti. Tarvideti rohu asemel, kui sisemine haigus lei vai venitasid.

RKM II 101, 472 (176) < Häädemeeste khk., Häädemeeste v., Kägiste k. (s. Vaher), s.1873 (1960)
Söögiisu puudumine ikki venitamisest, ikki venitamisest, ülespidi sirutad, siis venitad südame pindsooned ära, toit käib suus keerdu, sapiviha tuleb suhu. Külmetamisest ja venitamisest. Haput juua, jõhvikavett või, hapu klaarib, levavett hapu levast.

RKM II 111, 538 < Pöide khk., Ranna I k., Kupja t. (1961)
Veel on neil tuntud „südameema äravenitamist“. Selle tagajärjel on tekkinud kanged kõhuvalud ja nabapekslemine. Ravitud on seda häda masseerimisega, soojade kompressidega ja südameema taime juurikatest keedetud tee joomisega. (See taim on vist harilik nääl.)

RKM II 154, 26/7 < Paide l. < Türi khk., Alliku v. (1961)
Venitus, selle vastu oli näisniinepuu, see oli niisugune veike, nagu pajuvõsu, ja tema õitses siis, kui lumi oli maas ja lehti veel ei olnud, olid veiksed valged, vähä roosakad õied. Neid oli väga harva leida. Aga meie ligidas metsa all oli neid ja meie korjasime neid hoolega ja sai antud paljudele ja ka õpitud tarvitama. Sai lõigatud viina sisse, vähä leutud ja võis võtta, see hakkas kohe sees keerama ja parandama.

RKM II 159, 149 (1) < Rakvere khk., Rakvere l. (1963)
Venitus.
Kalkarijuurte leotis. Võeti sisse 1 spl täis korraga. Peale seda „triigiti“ rinde alt.

RKM II 160, 16 (21a) < Rakvere khk., Rakvere l. (1962)
Venitus. Kui seest veninud, siis juua arnikateed. Viina sisse ka pannakse ja juuakse.

RKM II 160, 16 (21b) < Rakvere khk., Rakvere l. (1962)
Venituse vastu on ka kalkanijuureviin. Arumaas kasvavad. Rakvere ümbruses ka kasvavad. Kivist, liivast maad tahavad.

RKM II 160, 126 (66) < Rakvere khk., Aruna mõis (1961)
Venituse vastu juua kanget külma naistepuna või viinalille teed.

RKM II 178, 206 (82) < Tõstamaa khk., Seliste v., Kõpu k. (1964)
Kuule, koirohi oo venitamise vastu ja kui sant seest oo ja ... [teed keeta.]

RKM II 194, 329 (12) < Järva-Madise khk, Pullevere k. (1965)
Tedremadara juured on pandud viina sisse. Võeti venitamise vasta.

RKM II 197, 108 (126) < Järva-Jaani khk., Järva-Jaani al. < Järva-Jaani khk., Metsla k. (1965)
Arnikad, kollase õitega, neid korjati. Vanasti, kel siest haige, venitand, tehti arnikatied.

RKM II 229, 382 (5) < Haljala khk., Vergi k. (1966/7)
Venitus. Kaselehe nupud pandi viina sisse, on venimise vastu.

RKM II 229, 392/3 (6) < Simuna khk., Koila k. (1966/7)
Venitamise vastu võeti sisse kalmujuure viina.

RKM II 229, 410 (12) < Rakvere l. (1966/7)
Venitus. Kasepungi viina sisse panna on venimise vastu.

RKM II 229, 410 (17b) < Rakvere l. (1966/7)
Naistepuna tee on ka maovalude ja venituse vastu.

RKM II 229, 652/3 (10c) < Simuna khk., Mariküla k. (1967)
Venitus. Sookailu teed joodi. Sookailul on pikad kitsad lehed ja valged õied nagu maikellukesel. Soomaades kasvab.

RKM II 231, 476 (6) < Torma khk., Lohusuu al. (1967)
Kõhuvenituste ravi.
Tehti massaaži kätega haige koha peale, seda nimetati soonte tasumiseks, ka võeti sisse kasepungades leotatud viina ja tehti viinakompresse haige koha peale.

RKM II 234, 347/8 (7b) < Tallinn < Kose khk. (1967)
Tedremadar ehk kuradikäpp oli kirjude püstjate lehtedega ja lilla õiekobaraga. Neid juuri, mis kujutas harali sõrmedega kätt, pandi viina sisse likku, tegid viina punaseks, see oli venitamise vastu, kui kellegil rinde alt valutas. Eriti meestel juhtus see häda, kes hangusid ja tõstsid sõnnikut, siis käisid vanaema palvel, et „anna nüüd juurikate pealt üks naps“.

RKM II 234, 348 (7c) < Tallinn < Kose khk. (1967)
Arnika kollased õied olid ka venitamise vastu.

RKM II 250, 499 (8) < Järva-Jaani khk., Jalgsema k. (1967)
Arnikajuured viina sisse panna venituse vastu.

RKM II 254, 441/2 (11) < Haljala khk., Natturi k. (1969)
Arnikat sai keeta, kui kõht valutas, venimise vastu oli arnikas, siin rannas teda aga ei ole.
Arnikat oli kaht moodi. Üks on ühe õiega, võilille värvi suur õis; teisel on mitu väiksemat õit, pikad kitsad lehed, pool meetrit kõrge. Kasvasid kiviaedade ääres.

RKM II 254, 457 (1) < Haljala khk., Paasi k. (1969)
Paplipungad viina sees on venimise vastu.

RKM II 254, 467 (29) < Haljala khk., Aaspere k., Rünka t. (1969)
Tedremadara juured, kui inime venind, pandakse viina hulka.

RKM II 257, 408a < Palamuse khk. (1968)
Venitus. Arnikatee aitab.

RKM II 272, 389/9 (2309) < Krasnodari krai, Vesjoloje k. < Sulevi k. (1970)
Tedremadarad, tedremadalad.
Need taimed küll Sulevis ei kasva, kuid neid käidi korjamas ülevelt mägedest, kus nad sambla sees kasvavad lagedatel mäekülgedel. Tema lehed on metsmaasika lehtede moodi, kuid palju pisemad, juurikad on pruunid ja ämbliku moodi. Need juurikad kuivatatakse ära vilus ja pannakse pudel täis. Siis valatakse viin peale, nii seisab ühe nädala soojas kohas. Siis võetakse sisse üks supilusikatäis korraga kolm korda päevas enne sööki venimise vastu.

RKM II 272, 391 (2311) < Krasnodari krai, Vesjoloje k. < Sulevi k. (1970)
Arnika. V. K. Арника. L. K. Arnica montana.
Ägeda kõhuvalu puhul keedeti arnikateed, ka juured viina sees leotatult. Võeti seda viina venimise vastu.

RKM II 321, 131/2b < Jõhvi l. < Tartu l. (1975)
Kõhuvalud ja need venitushaigused arstis ta nõnda: pani tõuktud piprad klaasi ja valas viina peal ja jõi klauhti ära ja oligi varsti valu läinud, niipalju jõi minu isa viina arstirohuks.

RKM II 331, 225 (24)b < Väike-Maarja khk., Avispea k. (1978)
[Maarohtusi kasutati.] Tedremadara juuri võeti seest venimise vastu.

RKM II 336, 397 (20) < Väike-Maarja khk., Nõmme k. (1979)
Kollase õitega võilille moodi rohi on seest venituse vastu.

RKM II 344, 165 (81) < Suure-Jaani khk., Vastemõisa k. (1978)
Kui inimene raske tööga end ära venitanud, antud talle raviks arnikateed.

RKM II 355, 442/3 (92) < Põltsamaa khk., Umbusi k., Surva t. (1981)
Palderjanijuurikaid sai välja kaevata sügisel ja kuivatati talveks. Tükeldati ja pandi valge viina sisse pudelisse. Võeti lonksukene närvide rahustamiseks. Aitas ka siis, kui inimene oli ennast raske tööga ära venitanud ja rinde alt valus oli. Palderjaniõied said ka kuivatatud ja joodi sellest keedetud teevett ka siis, kui oldi täiesti terve.

RKM II 355, 562/3 (46) < Põltsamaa khk. (s. Luukas), 79 a. (1981)
Palderjanijuurikaid korjati enne õitsemist, tükeldati ja pandi valge viina sisse. Võeti rahustamiseks lonksuke. Ka siis võeti, kui inimene oli ennast raske tööga rinde alt ära venitanud. Palderjani korjati heinamaalt.

RKM II 356, 372/3 (144) < Põltsamaa l. < Põltsamaa khk., Umbusi k. (1981)
Palderjanijuurikaid koguti suvel õitsemise ajal. Puhastati ära ja tükeldati. Tükikesed pandi valge viina sisse. Lasti seista pimedas kapis. Võeti sisse. Naised tilgutasid palderjaniviina suhkrutükile ja pistsid suhu, aga mehed kallasid seda leotist hea paraja lonksu valge viina hulka ja jõid selle napsi ära. Võeti sel juhul, kui tööga oli kere ära venitatud ja rinde alt ning kõht valutas. Aitas hästi. Palderjan ka rahustab. Võetakse, kui inimene on ehmunud või närviline.

RKM II 356, 547/8 (55) < Põltsamaa l. < Põltsamaa khk., Umbusi k., Kooli t. (s. Jürgens), 79 a. (1981)
Palderjanijuurikad tükeldati ja asetati viina sisse. Lonksuke võtta ja aitas rahuneda. Naised võtsid palderjaniviina tihti koos suhkruga. Palderjani võeti ka siis, kui rinde alt oli veninud.

RKM II 356, 548 (56) < Põltsamaa l. < Põltsamaa khk., Umbusi k., Kooli t. (s. Jürgens), 79 a. (1981)
Ka tedremadari juurikaid leotati viina sees. Aitas venituse ja kõhuvalu puhul.

RKM II 359, 70 (11) < Põltsamaa khk., Kaavere k. (1981)
Kalmejuure pulbert teeme venituse vastu, närvide vastu ja söögiisu annab, südamehaiguse vastu ka. Veeaugus kasvab, pikad nagu ohumõõga lehed, vänge lõhnaga juur, kui katki teed.

RKM II 360, 373/4 (6) < Pärnu l. < Häädemeeste khk., Urissaare k. (s. Pinsel), s. 1909 (1982)
Naba keerutamine.
Eriline häda oli kõhuvoolmed. Siin pidi juba teadma, kuidas ravid. Ennekõike katsuti ja küsitleti haige läbi ja siis alles algas arstimine. Kui rindealune oli kõva ja paistes, siis masseeriti kergelt. Aga kui valu oli naba ümbruses ja naba tuksus, siis keerati ka naba. Naba keeramiseks tehti pudel soojaks ja asetati suudpidi nabale. Kui naba oli natuke ka pundunud ja pudeli suu sisse tunginud, siis hakati pudelit kergelt peale vajutades keerama. Seda tehti mitmel korral ja neil kordadel anti kas arnika või siis maranajuurte leotist.

RKM II 360, 378/9 (12)b < Pärnu l. < Häädemeeste khk., Urissaare k. (s. Pinsel), s. 1909 (1982)
[Maarohtudest.]
Maranajuuri käisime igal sügisel otsimas ja urgitsesime orkidega maa seest välja. Need olid nii kui väiksed mugulad ja kuivatatult sai neist roosakat pulbrit, mis viina ka ilusaks punaseks tegi. See oli väga tulus abi kõhuvenituse ja muude valude korral.

RKM II 363, 423 (3) < Otepää khk., Oriku k. < Kanepi khk., Kooraste v. (1982)
Naistepuna nupikesi hoitakse viina sees. Seda võeti sisse venitamise korral.

RKM II 368, 253 (15) < Maarja-Magdaleena khk., Reinu k. (1983)
Kase noored pungad, see on jällegi tõstmise vastu, kõhtu lööb valu sisse. Pungad viina sisse, võtad lusikatäie. Lihtsalt venituse vastu. Need on need noored pungad, kuivata ära ja leota neid viina sees. Isiklikult tundsin küll, et see oli hea. Heinakaarel olin. Tund aega olin sängis ja läks üle.

RKM II 370, 52 (46) < Viru-Jaagupi khk., Voore k. < Simuna khk., Muuga k. (1984)
Tedremarani juured - seest venind või kõht valutab, siis viina sisse.

RKM II 370, 52 (47) < Viru-Jaagupi khk., Voore k. < Simuna khk., Muuga k. (1984)
Heinputke juurtest tehti viinaleotist venituse vastu.

RKM II 370, 525 (3) < Viru-Jaagupi khk., Rünga k. (1984)
Tedremarana juur - venimise vastu jälle ja siis võetakse.

RKM II 373, 254/5 (153) < Põltsamaa khk., Põltsamaa l. < Põltsamaa khk., Lahavere k., Joosti t. (1983/4)
Kui inimene venitas end raske tööga ära ja rinde alt oli valus, siis võeti suutäis kalmuseviina. Tugeva venituse puhul ajas veel südame pahaks ka. Kalmusejuured olid suvel kogutud jõest, pesti puhtaks, pandi kuivama. Lõigati tükikesed ja pandi pudelisse valge viina sisse. Pidi seisma mitu nädalat, siis oli arstirohuna paras suutäis korraga sisse võtta. Kaotas valu ja haige enesetunne paranes.

RKM II 373, 491/2 (243) < Põltsamaa khk., Põltsamaa l. < Põltsamaa khk., Lahavere k. (1983/4)
Kui tööga oli inimene ennast rinde alt ära venitanud, siis soovitati pipraviina võtta. Selleks olid punased piprakaunad, mis tuli viina sees ära leotada. Tihti oli piprakaun nii suur, et ei mahtunud pudelikaelast sisse. Siis tehti nii, et piprakaun asetati kannu ja pudelist kallati valge viin peale. Kannule sai kaas peale. Kaun ligunes nädalapäevad viina sees, siis kallati viin tagasi pudelisse. Venituse korral ühest suurest suutäiest aitas. Oli tunda, et sees hakkas keerlema ja valu vähenes.

RKM II 373, 492 (244) < Põltsamaa khk., Põltsamaa l. < Põltsamaa khk., Lahavere k. (1983/4)
Venituse puhul tehti ka kalmuseviina. Kalmusejuured võeti suvel jõest, pesti puhtaks ja kuivatati ära. Kuivatatud tükikesed pandi pudeli põhja nii 1/3 pudeli kõrgusest ja siis kallati valge viin peale. Lasti nädal või paar seista, siis sobis arstirohuks. Kui rinde all oli valus, tuli pits kalmuseviina võtta, siis andis valu tagasi.

RKM II 373, 622/3 (116) < Põltsamaa khk., Põltsamaa l. < Põltsamaa khk., Lahavere k. (1983/4)
Kui inimene oli tööga ennast rinde alt ära venitanud, võttis lonksu kalmuseviina sisse. See tehti nii: kalmusejuured korjati suvel jõest, pesti puhtaks ja kuivatati. Lõigati tükikesteks ja asetati tühja ¾ liitrisesse pudelisse vast poole vaksa kõrguselt. Siis kallati teisest pudelist viina peale, nii et pudel peaaegu täis sai. Nii seisis kalmuseviin kapis tagavaraks ja rüübati venitamise puhul.

RKM II 373, 623 (117) < Põltsamaa khk., Põltsamaa l. < Põltsamaa khk., Lahavere k. (1983/4)
Öeldi ka seda, et musta peenestatud pipart võtta noaotsatäis veega sisse, et see aitab ka venituse vastu, kui rinde alt ja kõht suure tööga on valutama hakanud.

RKM II 374, 120 (67) < Põltsamaa khk., Lahavere k. (1984)
Kui inimene oli tööga end ära venitanud, tuli võtta sisse suutäis viina, milles oli leotatud punast pipart või kalmusejuuri.

RKM II 375, 104 (44) < Põltsamaa khk., Põltsamaa l. < Põltsamaa khk., Mällikvere k. (1985)
Kui raske tööga rinde alt oli valus, võis sisse võtta kalmuseviina. Valud vähenesid, enesetunne paranes. Selleks oli valge viina sisse tükeldatud kalmusejuuri pandud. Ka liikvat võeti, kuid selle lõhna paljud ei sallinud.

RKM II 375, 167/8 (45) < Põltsamaa khk., Võhmanõmme k. (1985)
Kui rinde alt oli raske tööga ära venitatud, oli väga terav valu. Siis võeti tops viina sisse ja just palderjaniviina. See võttis valu vähemaks ja rahustas haiget.

RKM II 375, 206/7 (8) < Põltsamaa khk., Võhmanõmme k. (1985)
Kui inimene oli raske töö puhul ennast ära venitanud, hakkas rinde alt valutama. Siis aitas asja leevendada, kui mees võttis pits viina sisse, mis oli kalmukajuurte pealt kallatud. Ka pipraviin aitas. Aitas isegi see, kui võeti veega noaotsatäis peenpipart sisse. Tegi inimesel valu tuimemaks ja oli parem olla. Tuli veel soe kaerakott peale panna rinde alla ja valude puhul kohe voodisse teki alla minna.

RKM II 375, 564 (75) < Põltsamaa khk., Põltsamaa l. < Põltsamaa khk., Arisvere k. (1985)
Kui raske tööga oli rinde alt ja kõhus valu, tuli võtta kalmuseviina. Selleks oli talus alati kalmusejuured pudelis valge viinaga.

RKM II 380, 34 (61) < Jõhvi khk., Kuremäe k. (1984)
Reumat võis ravida saunas kadakavihaga viheldes, samuti oli see protseduur hea venituse vastu.

RKM II 380, 514 (12) < Viru-Nigula khk. (1985)
Kui kõht oli veninud, võeti meest ja viinast tehtud rohtu, hästi olla aidanud ka madarajuurte leotis, pipraviin, viin soolaga ja nii edasi. Ka aitas veninud köhule masseerimine, nabale vajutamine jms, mida oskasid teha möned „targad“ naised. Venitatud vöi nikastatud liigesed seoti kövasti kinni ja püüti hoida et sama tööd, millega venitatud, ei teeks paari päeva jooksul. Siis andis venitus ise järgi. apteegist on endisel ajal müüdud „venind salvi“, mis see oli, keegi täpsemalt ei tea. Sissevöetavad rohud olid veel „ekspeller“ ja „ernes-testament“.

RKM II 381, 16/9 (15)b < Kadrina khk., Palmse v. (1985)
Väga populaarne ravim vanaisa koduapteegis oli „ernestestament“ (kas mitte sama Lutsu „jänesetestamendiga“), pruunid piprataolised terad, mida leotati piirituses kuldpruuniks kibedaks venituserohuks. Seda võeti isupuuduse ja kõhuvalu korral.

RKM II 381, 501 (12) < Järva-Jaani khk. < Jõhvi khk. (1985)
Venitushaigused.
/---/ Kõhuvalu puhul võeti pipraviina (viina, milles oli punase pipra kaun).

RKM II 382, 262/3 (17a) < Koeru khk., Abaja k. (1985)
Venitused ja äravenimised, kui nad esinesid selja- või kõhulihastes, raviti erinevalt. Kõhulihaste venitusel öeldi, et naba on paigast ära või rinde alt on õõnes või voolmed ajavad üles, et ei või sirgelt käia. Sel puhul võeti venituseli, mis oli arnika ja viina leotis.

RKM II 381, 314 (73) < Kadrina khk., Võduvere k. < Saarde khk., Karuküla k. (1984/5)
Reinvars.
Reinvars on kõhuvalurohus, hirmus mõrru, kui võtad. Kui ätt ennast vaist ära venitas kive tõstes, siss mamma tegi pool tassi reinvarre teed. Reinvarrel on kärbilised lehed ja kollased õied, seaksed kanamunasora [=rebu] kollased väiksed tupsukesed.

RKM II 383, 429 (44) < Kose khk., Ardu k. (1985)
Vanaema pani tedremadara juuri ja arnikaõisi, need on ühed kollased õied, viina sisse likku ja on seest venitamise vastu, tõstmise korral, siis mehed käisid sõnnikutõstmise ajal vanaema käest nurumas, et anna juurikate pealt rohtu, seest valutab. Tedremadara juured teevad viina punaseks. /---/

RKM II 385, 114 (27) < Häädemeeste khk. (1984/5)
Vanema hoidis ikka tedremarana juurikaid viina sees, samuti ka palderjanijuurikaid viina sees. Rüüpas, kui seest valutas, oma ära oli venitanud või.

RKM II 390, 99 (12) < Suure-Jaani khk. (1985)
Venitus. Heinputke ehk naistepuna tarvitada teena.

RKM II 395, 405 (29) < Võnnu khk., Padari k. (1986)
Venitamiserohi oli palderjan.

RKM II 397, 584 (18) < Kambja khk., Maaritsa k., Topsi t. < Jõhvi khk., Puru k. (1985)
Naistepuna (kutsuti ka viinalälled) pandi viina sisse, see oli venituse vasta.

RKM II 400, 78/9 (3j) < Iisaku khk., Remniku k. < Iisaku khk., Varesmetsa k. (1987)
Arnikas (peetakse hunditubakat), kui kõht venitusest valutab, siis selle õied aitavad. Seda õpetas mulle Veera ämm, kasvab siin õue pial ja kraavides.

RKM II 400, 86/7 (18f) < Iisaku khk., Sootaguse k. (1987)
Kaselehed viina sees on venituse vastu ja siis ka, kui kõht muidu valutab.

RKM II 403, 197 (5) < Juuru khk., Juuru al. < Türi khk., Vahastu (1987)
Arnikaleotist tehti venimise (venitamise) vastu. Venitamist sai nii arstida, et pandi käed ristamisi ja istuti köökus ja teine selja tagant tõmmas.

RKM II 407, 6/7 (8) < Haljala khk., Vihula k. < Viru-Nigula khk. (1984/6)
Venitused, nikastused. Kuuma vee sisse ja masseeriti. Määriti ka maarohtudega. Tehti kummelikompressi. Kollase nuppudega kummelid. Maantee ääres kasvasid.

RKM II 434, 63 (41) < Harju-Madise khk., Rannaküla k. < Harju-Madise khk., Ämari k. (1990)
Arnikatee on hea venituse vastu. Siin nad ei tea seda, aga vanasti sai küll korjatud. Kesa peal kasvas. Tema on kollase õiega. Siin ma ei ole näind seda.

RKM II 434, 259 (99) < Risti khk., Vilivalla k. (1990)
Raudrohu teed joodi venitamishaiguse vastu.

RKM II 438, 160/1 (81) < Põltsamaa khk., Põltsamaa l. (s. Nurmberg), s. 1918 (1990)
Kui inimene oli raske tööga rinde alt ära venitanud ja ka kõht sellega valutas, võeti peenpipart viinaga. Aitas ka peenpipra võtmisestki, kui viina ei tahetud. Mõni mees võttis ainult lonksu viina ja aitas ka sellest.

RKM II 438, 297/8 (12) < Põltsamaa khk., Põltsamaa l. < Kolga-Jaani khk., Võisiku v. (1990)
Kui rinde alt oli inimene ära venitanud, tuli võtta üks naps kalmusejuure viina. See tehti nii: kalmusejuured puhastati ja kuivatati väikeste tükkidena. Siis pandi need valge viina pudelisse ja pimedasse seisma. Nädalapäevad hiljem võis tarvitama hakata. Mõni selline „rohupudel“ seisis kapis aasta või rohkem, enne kui otsa sai. See olenes muidugi ka peremehest, kelle kapis ta seisis. Aitas ka pipranaps. Selleks võeti noaotsatäis peenpipart ja võeti see viinaga ära. Kes naistest viina ei tahtnud, võttis ainult pipart.

RKM II 447, 349 (9) < Krasnojarski krai, Karatusi raj., Ülem-Suetuki k. (1991)
Koirohi ja raudrohi pannakse koos keema, kui inimesel oli siest venind ja valud, siis parandab ära. Ja kui ei süö, siis ka.

RKM II 447, 452 (2) < Krasnojarski krai, Karatusi raj., Ülem-Suetuki k. (1991)
Arnikas on madal kollane, on kõige parem venituse vastu.

RKM II 447, 455 (15) < Krasnojarski krai, Karatusi raj., Ülem-Suetuki k. (1991)
Reinvarred on maksahaiguse vastu, venituse vastu.

RKM II 447, 487 (3) < Krasnojarski krai, Karatusi raj., Ülem-Suetuki k. (1991)
Kullerkupud, kui siest on venind.

RKM II 449, 9/10 (2) < Krasnojarski krai, Karatusi raj., Ülem-Suetuki k. (1992)
Taratupka on kollaka õiega. Tsaiut keedeti loomadele ja inimestele, kui venind on.

RKM II 449, 23 (12) < Krasnojarski krai, Karatusi raj., Ülem-Suetuki k. (1992)
Arnikas on siest valu, venituse vasta. Kollased, niikui võilille õied peal. Kasvavad rõskes kohas.

RKM II 457, 22 (17) < Pilistvere khk., Kõo v., Kirivere k. (s. Evard), 69 a. (1993)
Mamma korjas arnikaid. Pani pudelisse, viin peale kuivatatud arnikatele. Pudel oli puhvetikapis. Rüüpas sealt teatud lonksud, kui olid voolmed või kõhu ära venitand.

RKM II 460, 326 (4) < Tomski obl. (1993)
Arnikad on mitme haiguse vasta, kui siest venib, maksa vasta. Terve taim kuivatatakse ära, üks klaas magusat ja pudel piiritust, arnikas sisse. Lusikatäis võetakse korraga.

RKM II 460, 344 (10) < Tomski obl., Kaseküla k. (1993)
Naba, kui on ära venind, siis kes ei oska triikida, peab arnikat jooma.

RKM II 460, 367 (28b) < Tomski obl., Kaseküla k. < Zõrjanski raj., Vambola k. (1993)
Reinvarred, nupud otsas, kui on siest venind.

RKM II 460, 367 (30a) < Tomski obl., Kaseküla k. < Zõrjanski raj., Vambola k. (1993)
Venimise vasta on arnikad.

RKM II 460, 391 (28) < Tomski obl., Lillenkofi k. (1993)
Kui rindade alt valutab, siis arnikas.

RKM II 466, 48 (9) < Tomski obl., Vambola k. (1994)
Kalkarijuurikaid panevad viina sisse, kui rindade alt on venind. Pruunid nupud tulevad otsa. Siis viinal ei jää oma mekkigi. Valge viin - tema läheb nii punasest, nii kui üks veri.

KKI 8, 91 (165) < Kuusalu khk., Kiiu k., Paju t. (1948)
Ingverijuured ja tedremaran aitavad venituse vastu.

KKI 8, 105 (200) < Kuusalu khk., Valkla k., Jõe t. (1948)
Venitamise vastu keedeti karikakraid.

KKI 37, 26/7 (6a) < Keila khk., Rannamõisa k. (1961)
Raudrohu tee - kõhuhaiguse vastu, venitamise vastu.

KKI 39, 13 (3a) < Türi khk., Väätsa k. (1966)
Arnikad - kollaseõieline lill, kasvab sageli talude ümbruses dekoratiivlillena. ~ 2 meetrit kõrge - nende juured on vihad. Kui on tööga venitanud ja magu ei tööta, siis see tee aitab.

KKI 45, 509 (21) < Türi khk. (1967)
Koirohud pannakse viina sisse. Kui seest venind on, siis pidi aitama.

KKI 67, 298 (2) < Jämaja khk., Ohesaare k., Lille t. (1976)
Venitushaigus. Kui rinna alt oli ära, siis tehti ikka arnikateed või arnikaõlut.

KKI 67, 389 (1) < Jämaja khk., Ohesaare k., Lille t. (1976)
Kui rinna alt ära oli, tehti arnikateed või arnikaõlut.

KKI 67, 447 (10) < Jämaja khk., Ohesaare k., Lille t. (1976)
Rinnavenitust arstiti arnikatee või -õllega.

KKI 68, 330 (5b) < Jämaja khk., Lõupõllu k. (1977)
Kui rindade alt oli venind, siis pandi südameemajuurt.

KKI 70, 54 (27) < Kihelkonna khk., Vedruka k. (1979)
Tuulepesa leotist viinas kasutati raviks venituse vastu.

KKI 69, 139/40 (5A) < Kuusalu khk., Vihasoo k., Kroombergi t. (Anni) Liivrand, s. 1893 (1977)
Ega ennem polnud Loksal apteeki. Kuusalu arst käis Loksal. Eks maarohtudega ravitud.
Nurmenuku õisi keedeti, nende rohtu joodi. Ainult õied. Need pidid olema ei tea mis venimise vastu.

Vilbaste, TN 4, 419 (1) < Hargla khk., Mõniste k. (1937)
Taimi, mida tarvitati arstirohtudeks:
Ärnika - venitamise puhul teena sisse võtta.

Vilbaste, TN 11, 260/1 < Tallinn l. < Laiuse khk., Sadala v. (1963)
Mul oli üks üheksat seltsi rohujuurte nimed üles kirjutatud, mis olid venimishaiguse vastu. Enam ei leia üles. Vist põletasin ära. Ühekorra neid vanu pabereid aasin tulle, et mis neist ikke hoida, ega neid vaja pole. Aga nüüd oleks vaja. Aga enam ei ole! Mine nüüd Palamuse kabelist Karma Leena käest neid juurenimesid küsima. Nüüd oleks Leenat veel vaja, aga teda enam ei ole.
Kalkarijuured, südameema juured, kalmusejuured, palderjanijuured, tedremarana juured… Niipalju on neist meeles, aga nelja taime ei tule meelde.

Vilbaste, TN 11, 334 < Torma khk., Torma v., Vaiatu asundus (1938)
Tedremarana viin.
Tedremarana juuri korjatakse ja pannakse viina hulka. See teeb siis viinale hea maitse ja on tervisest: kas on seest veninud ehk kõht haige, siis tedremarana viin on hea.
Aga kui arstid viimati pahaks ei pane, et kudas nad kõike teavad ja nende rohtu ei tarvita.
[Märkus: Siin jutustaja A. Sander kõhkleb edasi jutustada. Tuli julgustada sellega, et arstid saavad siit veel tarkust juure.]

Vilbaste, TN 11, 336 < Torma khk., Torma v., Vaiatu asundus (1938)
Südame-emajuur.
Kui naba paigast ära on, siis antakse südame-emajuuri viina sees leotatult. Ja ärnikateed. Ja ostetakse apteegist nabakruuvid. Need leotatakse viina sees. Need annavad abi. See on seest venitamisele hea.

Vilbaste, TN 11, 343/5 < Tallinn l. < Laiuse khk., Sadala v. (1963)
Selle rohu retsepti kogemata sain kätte, mis Karma Leena õppas venimisehaiguse vastu. Aga ma olen ta poolikult üles kirjutanud. Nii et ma ei tea tast enam õieti midagi. Sest on umbes nelikümmend aastat aega. Kas on grammi mõõdud vai tuli kopikate eest niipalju osta. Kõiki ühevõrd.
Kirjutan nii, nagu mul on seekord kirjutatud:
Pool toopi viina
5 ärnikateed
30 kaalijodati
5 liikvat
5 prantsuse viina
5 tormanijuuri
5 kalkanijuuri
5 rabamisejuuri
5 südame-ema venimise juuri
5 kalmusejuuri
5 tedremarana juuri
5 palderjanijuuri
Need rohud tulid kõik poole toobi viina hulka panna ja kui kaua tuli seista lasta, enne kui võis tarvitama hakata, seda ma pole tähendanud.
Tarvitada tuli kolm korda päevas, supilusikatäis korraga sisse võtta.
Apteegist tulid need rohud kõik tuua. Küllap nad ikka vist grammi kaaluga on. Igaühte viis grammi.
Need said nagu pool naljapärast üles kirjutada.
Tema käis hädalisi ka masseerimas ehk nii nagu ta ise ütles, katsimas. Katsis ära ja kohe andsid sooned järele.
Mõnele soovitas jihvti. Kui arst jihvti andis, kohe sai abi tema õpetuse järele.

Vilbaste, TN 11, 378 (29) < Iisaku khk., Liiva k. (1961)
a) kalmus, b) kalmujuur [kirjakeelset nime pole märgitud] [Iris pseudacorus L. kollane võhumõõk].
„Kalmujuured on venituse vasta, kasvab soanikutes. Metsküla poal kasvab iseenesest, metsas soanikud, siis nendes. Meil muudkui Miheli tua taga soanikus. Miheli paaba [vanaema] ütles, et tema ise oli toond seia esimese kalmuse.“

Vilbaste, TN 11, 380 (41) < Iisaku khk., Liiva k. (1961)
Arnikas [kirjakeelset nime pole kirjas] [!!].
„Arnikas on venitamise vasta“

Vilbaste, TN 11, 436 (24) < Iisaku khk., Imatu k. (1962)
Kask - kaselehed on ka viina sees venituse vastu vai kui muidu kõht valutab.

Vilbaste, TN 11, 474k < Iisaku khk., Illuka v., Tuusna pk. (e)ele Ojamu, 54 a. (1965)
Tedremaran - „venituserohi. Viina sees liutada. Kui inimene venitab, on hea.“

Vilbaste, TN 1, 219 < Rõuge khk., Haanja v. (1930)
Nabahaania juurõ: kasvab soodes, kollased õied, juured sõrmeotsa jämedused, seest punakad ja hapud, leotakse viina sees, siis hea rohi, kui naba ar karanu omast paigast.

Vilbaste, TN 1, 230c < Rõuge khk., Haanja v. (1930)
Vägihaania häierme leem ja pälüna (koirohi) häierme leemi hoitakse pudelis alale. Talvel, kui kõht korrast ära pöördub ja naba ära karanud, siis pääle „katla toesse“ [katla aur] võetakse kümme kuni sada tilka ja mindakse voodivaiba alla, seal oodatakse. Kui ei ole surmatõbi, siis tuldakse tervelt üles.
Vägihein kasvab Tindi orus. Lehed ligi maad, kämmal laiad, küünar pikad. Vars üksainus, kuni 6 jalga kõrge, pisikesed kollased õied ümber varre kuni küünra pikkuselt ladvaotsast allapoole.

Vilbaste, TN 1, 309 (27) < Torma khk., Avinurme ümbrus (1929)
Arnikas [Leontodon autumnalis].
Tarvitatakse arstirohuna. Kui seest valutab venituse pärast (raske tööga), siis selle teed juua. Selle tee olevat ka hea rinnahaiguse ja köha vastu.

Vilbaste, TN 1, 427 (206) < Torma khk., Avinurme ümbrus (1930)
Arnikas [Leontodon auctumnale].
Kui seest venitatud (raske tööga) ja valutab, siis juuakse „arnikateed“. Parem, kui tee hästi kange on ehk ummukses keedetud saab. Kes õige kõvasti seest veninud, ei kannata palju seda teed sisse võtta - hakkab rohkem valutama.

Vilbaste, TN 1, 430/1 (218)b < Torma khk., Avinurme ümbrus (1930)
Kamel, kumel [Matricaria discoidea]
Ka seestvalu (äravenitamise) vastu juuakse kameliteed.

Vilbaste, TN 1, 464 (10) < Kose khk., Kurena k. (Raeda) s. 1876 (1929)
Arnikas [? Solidago virgaurea].
Pruugitakse venimisehaiguse vastu. Keedetakse ja juuakse seda vett.

Vilbaste, TN 1, 485 < Iisaku khk., Tudulinna (1929)
Emakalkarijuured [?]. Viina sees leotada - venitusele.

Vilbaste, TN 1, 490 (7a) < Iisaku khk., Tudulinna (1929)
Üheksmaõied [Verbascum thapsus]. Viina sees leotada - venitusele, seesthaigusele,

Vilbaste, TN 1, 491 (2)a < Iisaku khk., Tudulinna (1929)
Viinapuned [? Hypericum perforatum]. Viina sisse - venitusele, kõhurohuks.

Vilbaste, TN 1, 492 (3) < Iisaku khk., Tudulinna (1929)
Soo-oa lehed [Menyanthes trifoliata]. Pulbriks hõõruda ja veega võtta - venitusele, kõhu lahtiolekule.

Vilbaste, TN 1, 493 (4) < Iisaku khk., Tudulinna (1929)
Krooklehe (kas kortslehed?) juured [Alchemilla vulgaris]. Teena - kõhuvalule, venitusele.

Vilbaste, TN 1, 493 (5) < Iisaku khk., Tudulinna (1929)
Sassaparilla [? Andromeda polifolia]. Teena - jooksvale; venitamisele, kui veri seisab ja ei saa magada; ummuksis keedetult teena - jooksvale; juured ummuksis keeta - üks klaas korraga (külmalt) juua.

Vilbaste, TN 1, 496a < Iisaku khk., Tudulinna (1929)
Palderjanijuured [Valeriana officinalis]. Teena - jooksvale, krampidele, ehmatusele, vereselituseks, närvihaigusele, venitusele.

Vilbaste, TN 1, 496a < Iisaku khk., Tudulinna (1929)
Palderjanijuured [Valeriana officinalis]. Juured viina sees leotada - venitusele; teena langetõvele.

Vilbaste, TN 1, 496b < Iisaku khk., Tudulinna (1929)
Arnikaõied [? Solidago virgaurea]. Teena, tilgad, terve kuivatatud taim keeta ja selle vee sees olla - venitusele.

Vilbaste, TN 1, 497b < Iisaku khk., Tudulinna (1929)
Tedremanara juured [Potentilla erecta]. Teena - venitusele, kõhuhaigusele.

Vilbaste, TN 1, 497b < Iisaku khk., Tudulinna (1929)
Tedremanara juured [Potentilla erecta]. Viina sees leotada - südamevalule, kõhuvalule, venitusele.

Vilbaste, TN 1, 566 < Jõelähtme khk., Ihasalu-Neeme poolsaartelt; ja Kuusalu khk. piiridest (1929)
[Tetremadala juured] Pidada ka arstirohuna mõjuma venitushaiguse vastu.

Vilbaste, TN 1, 567/8 (3) < Jõelähtme khk., Ihasalu-Neeme poolsaartelt; ja Kuusalu khk. piiridest (1929)
Harnikad. Sellest (õitest) tehakse teed. Seda juuakse arstimiseks köha, iseäranis tiisikuse ja muude kopsuhaiguste vastu. Harnikateed müüakse ka apteekides ja venimishaiguse vastu müüakse „harnika tilgad“.

Vilbaste, TN 1, 584 (57) < Jõelähtme khk., Ihasalu-Neeme poolsaartelt; ja Kuusalu khk. piiridest (1929)
Tedremadala juured. Selle juurtega leutatud vesi olla venimishaiguse vastu väga hea.

Vilbaste, TN 1, 616 (7) < Haljala khk., Natturi küla, Neeme t. (1931)
Soonerohi: armastab vesises maas kasvada. Kasvab pikki maad edasi. Peened pikad lehed. Soonerohi on venimise vastu ja nari vastu. Keeta rohud ära ja veekompressid.

Vilbaste, TN 1, 617 (10) < Haljala khk., Natturi küla, Neeme t. (1931)
Arnikarohi: kõrgus 1 meeter. Pisikesed kollased õied. On venimise vastu. Seda juua teena.

Vilbaste, TN 1, 621 < Haljala khk., Natturi küla, Neeme t. (1932)
Pirdirohi oli venimise vastu.
Pirt on röövlind, kes sööb kalu, elab vees.
Neid on kaks: esimene must, suur, ei lenda, ujub vaid vees, julge; teine väike, harulise sabaga, suled mitmevärvilised, pruun-kollane, arg - ei tule ligi.

Vilbaste, TN 1, 623 (1) < Haljala khk., Natturi küla, Neeme t. (1932)
Pirdirohu nimetus on võetud vist pirdilinnust. Pirt on kalaröövlind. Neid on kaks liiki: esimene musta värvi, suur, ei lenda peaaegu sugugi, julge. Teine väike, harulise sabaga, suled mitmevärvilised, kollane, pruun, arg, ei tule ligi. Toituvad kaladest.
Pirdirohi on venimise vastu.

Vilbaste, TN 1, 764b < Kuusalu khk., Tapurla k (1929)
Arstimisrohud:
Sooheinad - venitushaiguse vastu seoti haige koha pääle.

Vilbaste, TN 1, 785 < Lääne-Nigula khk., Oru v. (1938)
Kukehari (Sedum acre L.). Kukemari. Venitamise vastu keedetud ja teena joodud.

Vilbaste, TN 1, 795 (2) < Lääne-Nigula khk., Oru v. (1938)
Karvane hunditubakas (Hieracium pilosella L.). Arnikas. Venitamiserohi. Õitest keedeti teed ja joodi venitamise puhul.

Vilbaste, TN 1, 803 (2) < Lääne-Nigula khk., Oru v. (1938)
Toompuu (Avinus padus L.). Toomingas. Kuivatatud marju viinas leotades saadi ravim kõhutõve ja venitamise vastu.

Vilbaste, TN 1, 875d < Torma khk., Raja algkool (1938)
Arstirohtudeks tarvitatakse järgmisi rohte: (калган) leotatakse piirituses ja võetakse venituse vastu.

Vilbaste, TN 1, 1008 (2.7) < Kuusalu khk., Kolga a. (1930)
Ärnikas on venimise vasta.

Vilbaste, TN 1, 1016 < Kuusalu khk., Kolga a. (1930)
Soonheina tee venimise vastu.

Vilbaste, TN 2, 253 (2) < Jõhvi khk., Jõhvi v., Tammiku as. (1929)
Karuputke juurtest valmistatud jooki tarvitati venituse vastu [Võeti juured, tehti mullast ja koorest puhtaks, kuivatati ära, jahvatati peeneks, pandi viina sisse, leotati hästi ja siis seda vedelikku joodi.]

Vilbaste, TN 2, 276 (5) < Jõhvi khk., Jõhvi al. (1929)
Tedremarana teed - venituste vastu. Ka tarvitatakse viina sees leotatud juuri venituste vastu.

Vilbaste, TN 2, 283 (20) < Jõhvi khk., Jõhvi al. (1929)
Arnikateed joodi venituse puhul.

Vilbaste, TN 2, 296 (1) < Jõhvi khk., Jõhvi al. (1929)
Milleks tarvitati endisel ajal taimi.
Rahvas on vanal ajal taimi hoopis teiste nimedega nimetanud, kui nende õige nimi teaduse keeles on. Mõned neist nimetustest on veel tänapäevani järele jäänud.
/---/
Paljusid taimi tarvitati vanasti ja veel praegugi arstirohtudeks. Arnikateed tarvitati venituse vastu.

Vilbaste, TN 2, 300 (9) < Jõhvi khk., Jõhvi al. (1930)
Kui raske tööga või seedimisega on seest venitatud, leotatakse vees paplipungi ja juuakse saadud vedelikku.

Vilbaste, TN 2, 303 (7) < Jõhvi khk., Jõhvi al. (1930)
Üheksamehevägi. (Kasvab metsa all kraavikallastel. Kollane õisik - sarnaneb nisupeale. Alt jämedam, pealt kitsas - õied ümbritsevad vart.) Tarvitatakse toda paljude haiguste vastu (venitamise, külmetuse ja nii edasi).

Vilbaste, TN 2, 303 (8) < Jõhvi khk., Jõhvi al. (1930)
Arnikalilled. (Leidub neid peaaegu igal pool. Kollaste villatopi sarnaste õitega.) Tarvitatakse venitamise vastu.

Vilbaste, TN 2, 305 (5) < Jõhvi khk., Jõhvi al. (1930)
Venituse vastu: arnikad (tee), kalganijuured (viina sees leotatuna).

Vilbaste, TN 2, 306 (2) < Jõhvi khk., Jõhvi al. (1930)
Kalmud (sarnanevad kuremõõkadele, kasvavad vesisel maal). Tarvitatakse venituse puhul.

Vilbaste, TN 2, 307 (1) < Jõhvi khk., Jõhvi al. (1930)
Arnikas (kasvab heinamaadel ja karjamaadel, tal on väikesed kollased õied, iga õis asub üksikult umbes 5-10 sentimeetri pikkuse varre otsas). Tarvitatakse arnikaõite teed seesthaiguste ja venitamise vastu. Ka lastakse õisi viina sees liguneda ja siis võetakse sisse.

Vilbaste, TN 2, 324 < Järva-Madise khk., Luhala k. (1931)
Venitamisrohud - Linnaea borealis. Madise Luhala külas, hääd venitamise vastu.

Vilbaste, TN 2, 328 (20) < Järva-Madise khk., Peedu k. (1931)
Tedremadara juured on hääd venituse vastu, leotades viinas või keedetud õllega.

Vilbaste, TN 2, 328 (24) < Järva-Madise khk., Peedu k. (1931)
Angervaks on venitamise ja seest haiguse vastu.

Vilbaste, TN 2, 328/9 (28) < Järva-Madise khk., Lehtmetsa-Risti (1931)
Venitamiserohte on liivaste männimetsade all harva (mulle toodi Linnaea borealis Mägede küla nõmmelt). Korjata, kuivatada ja siis auru sees keeta, kange teena sisse võtta. Kui rindade alt on valus, siis tassitäis sisse võtta, esialgu algab küll väänama. (Lehtmetsa-Ristilt).

Vilbaste, TN 2, 330 (35) < Ambla khk., Nõmmküla k. (1931)
Arnikad - kõrged kollased taimed - venitamise vastu, keeta veega ummukses; veel parem: keeta enne ja siis juua õllega.

Vilbaste, TN 2, 333 (3) < Ambla khk., Ambla v. (1931)
Põldarnika - viina sees leotada, kui on sisemine venitamisehaigus.

Vilbaste, TN 2, 333 (5) < Ambla khk., Ambla v. (1931)
Ummurid - väga mürgised, venitamise vastu, kui sooned venind ja sees hädad. Kihvtised, neid peab targu tarvitama. Kasvab Mustturve soos.

Vilbaste, TN 2, 334 (17) < Ambla khk., Ambla v. (1931)
Tedremadarad - viina sees leotada, sisemise haiguse vastu, venitamise vastu.

Vilbaste, TN 2, 361 (1) < Järva-Madise khk., Mägede k. (1931)
Taimede tarvitamine endisel ajal.
Kassitapu[d] lehed on looma rõugete vastu, koorega keedetakse ja võitakse peale. Arnikarohu taimede lehed on venitamise vastu, pannakse piirituse sisse.

Vilbaste, TN 2, 365 (5) < Ambla khk., Lehtmetsa k. (1931)
Taimede tarvitamine endisel ajal.
Venimisehaiguse vastu on palterjanijuurikad, palterjanijuurikad pannakse viina sisse, seda võetakse enne sööki.

Vilbaste, TN 2, 373 (1) < Järva-Madise khk., Mägede k. (1931)
Taimede tarvitamine endisel ajal.
Endisel ajal, kui poode ja apteeke ei olnud, tarvitasid inimesed taimi arstivahendeiks ja värvimiseks. Venituse vastu tarvitati arnikaõise, neid leotati viina sees ja võeti siis üks supilusikatäis korraga sisse.

Vilbaste, TN 2, 377 (4)< Järva-Madise khk., Peedu k. (1931)
Umurijuuri leotakse viina sees ja juuakse siis seda viina, sest see on venimise vastu.

Vilbaste, TN 2, 383 (6) < Hageri khk., Hageri (1933)
Mäerõikaid tarvitati venimise vastu.

Vilbaste, TN 2, 390 (15) < Hageri khk., Rabivere k. (1933)
Tedremadarad kasvavad soisel heinamaal, väikesed kollased õied. Juuri leotati viina sees ja võeti venindusehaiguse puhul.

Vilbaste, TN 2, 400 (4b) < Hageri khk., Hageri k., Tammiku t. (1933)
„Mäerõigast“ tarvitati venitamise vastu.

Vilbaste, TN 2, 408 (3) < Jõhvi khk., Voka k. (1930)
Valgete ristikheinte teed juuakse valgete puhul, kui on end venitatud.

Vilbaste, TN 2, 409 (11) < Jõhvi khk., Voka k. (1930)
Arnikate õite teed juuakse venituste vastu.

Vilbaste, TN 2, 412 (3) < Jõhvi khk., Voka k. v., Pühajõe k. (1930)
Kuremõõga juured: venitamise [vastu].

Vilbaste, TN 2, 412 (9) < Jõhvi khk., Voka k. v., Pühajõe k. (1930)
Tedremanara juured: venituse vastu.

Vilbaste, TN 2, 413 (1) < Jõhvi khk., Toila k. (1930)
Koirohutee on venituse vastu kasulik juua.

Vilbaste, TN 2, 413 (5) < Jõhvi khk., Toila k. (1930)
Sassaparila lehtede tee venituse vastu.

Vilbaste, TN 2, 416 (5) < Jõhvi khk., Valaste k. (1930)
Ernestestamendi lehed tulevad viina sees leotada ja juua venitamise puhul.

Vilbaste, TN 2, 426/7 (3) < Järva-Madise khk., Albu k. (1929)
Põldarnikad kasvavad kuivematel maadel. Väikeste kidurate lehtedega, õite poolest kuulub korvõislaste liiki. Õied korjatakse suvel, kuivatatakse tuule ja päikese käes. Tarvitakse teena venimise vastu.

Vilbaste, TN 2, 430 (2) < Järva-Madise khk., Aravete al. (1929)
Palderjane pannakse viina sisse, mis kibeda maitse teeb, ja võetakse kõhuvalu ja igasuguste venituste vastu sisse.

Vilbaste, TN 2, 434 (6) < Järva-Madise khk., Albu k. (1929)
Balderjaan on üks väikene taim, mille juuri tarvitakse venitusehaiguse vastu. Tema juured keedetakse ära ja vedelik tarvitakse.

Vilbaste, TN 2, 435 (11) < Järva-Madise khk., Albu k. (1929)
Tikstammi juuri tarvitakse venitus- ja kõhuvalu vastu. Juured lõigatakse katki, keedetakse ära ja vedelik tarvitakse (võib ka viina sees leotada).

Vilbaste, TN 2, 436 (2) < Järva-Madise khk., Albu k. (1929)
Arnikas venimishaiguste vastu.

Vilbaste, TN 2, 436 (3) < Järva-Madise khk., Albu k. (1929)
Tedremadarad ka venimishaiguste vastu.

Vilbaste, TN 2, 440 (7) < Järva-Madise khk., Albu k. (1930)
Reinvarre keedist õllega võeti sisse, kui venind oldi, ka arnikad olid venituse vastu, kui neid viina sees leotati ja siis sisse võeti.

Vilbaste, TN 2, 458 (1) < Järva-Madise khk., Albu k. (1930)
Arnikad tarvitatakse venituse vastu.

Vilbaste, TN 2, 469/470 (2) < Järva-Madise khk., Albu k. (1930)
Tedremadara juured.
Kui inime rasket tööd tegi ja venitas enese seest ära, siis võeti tedremadara juuri, leotati viina sees ära ja võeti sisse.

Vilbaste, TN 2, 470 (4) < Järva-Madise khk., Albu k. (1930)
Põldarnikad.
Kui on seest venind, siis võetakse põldarnika õisi ja joodakse suhkruga segatult.

Vilbaste, TN 2, 470 (5) < Järva-Madise khk., Albu k. (1930)
Palderjan.
Seest venimise vastu keedetakse palderjanid ära ja joodakse tee näol. /---/

Vilbaste, TN 2, 482 (4) < Järva-Madise khk., Albu k. (1929)
[Taimede tarvitamine vanal ajal.
Vanal ajal ei tuntud niisugusi rohte nagu praegu. Tarvitati mitmesugusi taimi.]
Maavitsad venitamise vastu.

Vilbaste, TN 2, 482/3 (15) < Järva-Madise khk., Albu k. (1929)
[Taimede tarvitamine vanal ajal.
Vanal ajal ei tuntud niisugusi rohte nagu praegu. Tarvitati mitmesugusi taimi.]
Südameema juured venitamise vastu.

Vilbaste, TN 2, 530 (9) < Vigala khk.,Velise v., Võiva k. (1933)
Tedremadar.
Keedetakse teeks ja juuakse sisse viinaga venituse vastu.

Vilbaste, TN 2, 533 (8) < Vigala khk., Velise v., Võeva k. (1933)
Arnikateed tarvitakse viinaga venitushaiguse vastu.

Vilbaste, TN 2, 635 (5) < Torma khk., Avinurme al. (1930)
Ärnikateed - venitamise rohuks.

Vilbaste, TN 2, 635 (6) < Torma khk., Avinurme al. (1930)
Kalmujuure tuhka - venitamise ja kopsuhaiguse rohuks.

Vilbaste, TN 2, 640 (1) < Torma khk., Avinurme al. (1930)
Taimede tarvitamine vanal ajal.
Taimi tarvitati vanal ajal laialdaselt, neid tarvitati arstirohuna ja värvimiseks, suurem osa aga toiduks.
Arstirohuks.
Arnikad - neid tarvitati seest venimise rohuks.

Vilbaste, TN 2, 642 (1) < Torma khk., Avinurme al. (1930)
Taimede tarvitamine vanal ajal.
Taimed.
Palderjaanijuurte teed tarvitati, kui seest ära oli venitatud.

Vilbaste, TN 2, 642 (20) < Torma khk., Avinurme al. (1930)
Kaselehti tarvitati viina hulgas siis, kui seest ära venitatud.

Vilbaste, TN 2, 643 (2) < Torma khk., Avinurme al. (1930)
Tedremaranad tarvitatakse viina sees leotatult venitamise vastu.

Vilbaste, TN 2, 648 (5) < Torma khk., Avinurme al. (1930)
Ädalalille vett keedetult on tarvitatud venimise vastu.

Vilbaste, TN 2, 700 (1) < Räpina khk. (1930)
Taimede tähtsus vanal ajal.
Vanasti tarvitati taime väga mitmesugusteks otstarveteks ning arstimiseks, sest vanal ajal ei olnud ju apteeke, kust võisid rahvas osta rohtusid arstimiseks, siis otsiti abi taimedelt. Taimi tarvitati ka toiduks. Enamjagu sisemisi haigusi arstiti ikka tee või joogiga.
Arnikast tehti arnikateed, sellel oli mõju soontele, mis olid väljavenitatud rasket asja tõstes ning peagi paranesid sooned.

H II 43, 361 (33) < Suure-Jaani khk. (1892)
Südamelill /---/ Ranunculus ficaria (Familie Ranunculacea). Kui rinde alt on ära tõstetud, siis pigistatama nendest sahvti ja võetama sisse. Need tilgad on kibedad kui tuli (kollased).

Vilbaste, TN 7, 38 (9) < Rakvere khk., Rakvere v., Kloodi k. (1929)
Tedremadar. Tedremaran. Juured viina sees rindade alt venimise vastu.

Vilbaste, TN 7, 38 (11) < Rakvere khk., Rakvere v., Kloodi k. (1929)
Kaselehed. Noored kaselehed („hiirekõrvad“) viina sees rohuks seest valu vastu (kui rindade alt venind).

Vilbaste, TN 7, 44 (4) < Rakvere khk., Rakvere v., Kloodi k. (1929)
Naistepuned. Õisi ja lehti viina sees. Seest venimise vastu.

Vilbaste, TN 7, 44 (5.1 ja 2) < Rakvere khk., Rakvere v., Kloodi k. (1929)
Reinvarred. „Aitas 99 haiguse vastu“.
Tee - venimise vastu. Lehmale piimatulemise puhul („kui lehm seest puhastamata“) rohuks.

Vilbaste, TN 7, 50 (7) < Rakvere khk., Rakvere v., Paatna k. (1929)
Kalmujuured aitasid venind haiguse vastu.

Vilbaste, TN 7, 61 (4) < Rakvere khk., Rakvere v., Päide k. (1929)
Reinvarre nupud - venimise vastu.

Vilbaste, TN 7, 61 (6) < Rakvere khk., Rakvere v., Päide k. (1929)
Kaseurbi pandi viina sisse - venimise vastu.

Vilbaste, TN 7, 64 (39) < Ambla ja Madise khk. (1929)
Crepis tectorum: põldarnikas (!) (venimise vastu).

Vilbaste, TN 7, 64 (44) < Ambla ja Madise khk. (1929)
Solidago virgaurea: põldarnikas (!) (venimise vastu).

Vilbaste, TN 7, 64 (41) < Ambla ja Madise khk. (1929)
Lapsana communis: metsarnikas (venimise vastu).

Vilbaste, TN 7, 64 (45) < Ambla ja Madise khk. (1929)
Bidens tripartitus: käbihein (venimise vastu).

Vilbaste, TN 7, 77 (7) < Martna khk., Martna v. (1929)
Hieracium pilosella L. (arnika). Kuivatatud õienuppude (=õisikute) leotist viinas tarvitati venituste vastu sisse võtmiseks.

Vilbaste, TN 7, 78 (9) < Martna khk., Martna v. (1929)
Potentilla silvestris Neck. (tedremadrad). Juurte leotist viinas tarvitati venituste vastu sissevõtmiseks.

Vilbaste, TN 7, 78 (10) < Martna khk., Martna v. (1929)
Achillea millefolium L. (raudreiarohi). Kuivatatud raudrohututte (=õisikute kobarad ühes vartega) keedeti vees. Seda vett tarvitati venituste vastu sissevõtmiseks, kuna aga juurtetee olevat aidanud tiisikuse vastu.

Vilbaste, TN 7, 86 < Kose khk., Palvere k. (1929)
Tedremadra juured - taim kasvab madala maa peal, pisikesed pikad lehed, roosiõied. - tarvitatakse viina sees südame, venimise ja jooksva vastu.

Vilbaste, TN 7, 87 (5) < Kose khk., Palvere k. (1929)
Arnikad - venimise vastu.

Vilbaste, TN 7, 89 (12)< Kose khk., Palvere k. (1929)
Naistepuna - venimise vastu (viina sees leotada).

Vilbaste, TN 7, 89 (12a)< Kose khk., Palvere k. (1929)
Meestepuna - venimise vastu (viina sees leotada).

Vilbaste, TN 7, 61 (5) < Rakvere khk., Rakvere v., Päide k. (1929)
Emasüdame nupud - venimise vastu.

Vilbaste, TN 7, 64 (33) < Ambla ja Järva-Madise khk. (1929)
Hieracium umbellatum: sooarnikas, venimise vastu.

Vilbaste, TN 7, 148 (3) < Hageri khk., Hageri v. (1933)
Venimisehaiguse vastu tarvitati arstirohuks arnikat. Seda nopiti ühes õite ja vartega ning keedeti ära, siis joodi seda.

Vilbaste, TN 7, 172 (23) < Setumaa, Mäe v., Rõsna k. (1930)
Ärnikatee - tarvitatakse tõstmiserohuks.

Vilbaste, TN 7, 251 (5) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Kolga k., Kolga-Leesi (1930)
Kalmus - venimise vastu.

Vilbaste, TN 7, 251 (12) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Kolga k., Kolga-Leesi (1930)
Soonhein - soonte venimise vastu loomadele ja ka inimestele.

Vilbaste, TN 7, 254 (15) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Tammistu k., Kolga-Leesi (1930)
Ärnikarohtu tarvitati seest venimise puhul. Rohi keedeti ära ning joodi vett.

Vilbaste, TN 7, 257 (8) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Tammistu k., Kolga-Leesi (1930)
Soonheinad olid soonte venimise puhul. Tarvitati rohte järgmiselt: rohud pandi haigesse kohta.

Vilbaste, TN 7, 253 (4b) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Tammistu k., Kolga-Leesi (1930)
Kuivamaa ingvääri vett joodi venimise vastu.

Vilbaste, TN 7, 254 (16) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Tammistu k., Kolga-Leesi (1930)
Mäereikad olid jooksja ja venimise vastu. Tehti vanni ja joodi mäereika vett.

Vilbaste, TN 7, 254 (19) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Tammistu k., Kolga-Leesi (1930)
Sarapuu lille juurt tarvitati soonte venimise puhul. Oli sooned kusagil ühes hunnikus, tauti juur katki ning pandi peale.

Vilbaste, TN 7, 262 (37) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Leesi k. (1930)
Arnikas - venimise vastu.

Vilbaste, TN 7, 263 (18) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Kolga k. (1930)
Tedremadala juured on venimise vastu.

Vilbaste, TN 7, 263 (23) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Kolga k. (1930)
Soonheinäd on venimise vastu.

Vilbaste, TN 7, 264 (57) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Kolga k. (1930)
Soonheinad on venimise vastu.

Vilbaste, TN 7, 266 (35) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Kolga k. (1930)
Soonehein on selle vastu, kui sooned on veninud.

Vilbaste, TN 7, 267 (9) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Kolga k. (1930)
Umur tarvitati seestvalu ja venimise vastu.

Vilbaste, TN 7, 267 (10) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Kolga k. (1930)
Sooneheinad olid soonte venimise vastu, siis keedeti sooneheinad ära, pandi soonte peale ja joodi seda vett.

Vilbaste, TN 7, 267 (13) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Kolga k. (1930)
Tedremadala juured olid venimise vastu.

Vilbaste, TN 7, 269 (19) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Kolga k. (1930)
Ingväärijuured venimise vastu.

Vilbaste, TN 7, 269 (23) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Kolga k. (1930)
Tedremadala juured venimise vastu.

Vilbaste, TN 7, 269 (31) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Kolga k. (1930)
Randjammed venimise vastu.

Vilbaste, TN 7, 271 (3) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Kolga k. (1930)
Soonheinad tarvitati soonehaiguse vastu.

Vilbaste, TN 7, 275 (24) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Kolga k. (1930)
Sarapuu lehed on venimise vastu.

Vilbaste, TN 7, 276 (16) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Kolga k. (1930)
Saarepuu lehed venimise vasta.

Vilbaste, TN 7, 326g < Püha khk., Pihtla v., Kaali k. (1930)
Harnikad on venind haige vastu.

Vilbaste, TN 7, 344 (2)< Püha khk., Pihtla v., Kõljala k. (1930)
Palderjaanid ja südame-emajuured, hernestõstament on venitusehaiguse vastu.

Vilbaste, TN 7, 345 (2) < Püha khk., Pihtla v., Kõljala k. (1930)
Süaema juured, palderjaan ja hernestõstament on venitamisehaiguse vastu.

Vilbaste, TN 7, 401 (47) < Kullamaa khk., Vaikna v. (1930)
Arnikas - venimise vastu.

Vilbaste, TN 7, 425 (25) < Kullamaa khk., Jõgisoo k. (1930)
Arnikad on venimise vastu.

Vilbaste, TN 7, 441 (10) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve as., Pupi maja (1930)
Arnikad on ka head kõhurohud (venitamise vastu).

Vilbaste, TN 7, 441 (16) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve as., Pupi maja (1930)
Mererannas kasvavad hernestestamendid, need on venitamise vastu.

Vilbaste, TN 7, 445 (4) < Jõhvi khk., Järve k. (1930)
Tedremaranad on venitamise vastu, kasvavad soodes.

Vilbaste, TN 7, 447 (5) < Jõhvi khk., Järve k. (1930)
Mädarõika juured on seestvenituse haigusele.

Vilbaste, TN 7, 450 (14) < Jõhvi khk., Järve k. (1930)
Umurad - kõhuvalu ja venitamise vastu.

Vilbaste, TN 7, 451 (11) < Jõhvi khk., Järve k. (1930)
Ernestestament (mererannas) - venitamise vastu.

Vilbaste, TN 7, 451 (17) < Jõhvi khk., Järve k. (1930)
Palderjaani juured - venitamise vastu.

Vilbaste, TN 7, 451 (19) < Jõhvi khk., Järve k. (1930)
Teetite juured - venitamise vastu.

Vilbaste, TN 7, 451 (28) < Jõhvi khk., Järve k. (1930)
Arnikad - venitamise vastu.

Vilbaste, TN 7, 451 (30) < Jõhvi khk., Järve k. (1930)
Pärdirohud - venitamise vastu.

Vilbaste, TN 7, 452 (14) < Jõhvi khk., Kukruse k. (1930)
Umurad - kõhu- ja venitamishaigusele.

Vilbaste, TN 7, 453 (35) < Jõhvi khk., Kukruse k. (1930)
Ernestestament (mererannast) - venitamise vastu.

Vilbaste, TN 7, 453 (40) < Jõhvi khk., Kukruse k. (1930)
Palderjaani juurikad - venitamise vastu.

Vilbaste, TN 7, 453 (41) < Jõhvi khk., Kukruse k. (1930)
Teetite lehtedega venitamise vastu.

Vilbaste, TN 7, 453 (42) < Jõhvi khk., Kukruse k. (1930)
Teetite juured - venitamise vastu.

Vilbaste, TN 7, 453 (51) < Jõhvi khk., Kukruse k. (1930)
Arnikad - venitamise vastu.

Vilbaste, TN 7, 453 (53) < Jõhvi khk., Kukruse k. (1930)
Pärdirohud - venitamise vastu.

Vilbaste, TN 7, 459 (25) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve, Käva kaevandus (1930)
Harnikajuure tee venituse vastu.

Vilbaste, TN 7, 471 (5) < Vaivara khk., Narva l. (1930)
Arnikatee on hea sisemiste haiguste vastu, siis kui inimene on ennast ära venitanud, kõhuvalu vastu tarvitatakse ka neid. Piirituses olevaid arnikaid tarvitatakse paistetamise ja haava määrimiseks. Arnikapiiritus on ka hea arstirohi väänamise ja põrutamise vastu.

Vilbaste, TN 7, 478k < Jõhvi khk., Kohtla-Järve (1930)
Arnikatee segatud õllega osutus hääks venituse vastu. Piirituses olevate arnikatega määriti paistetust. Arnikapiiritus osutub samuti hääks ka põrumise ja väänamise vastu. Seda tarvitust täidab ka lõualuu rasv.

Vilbaste, TN 7, 478m < Jõhvi khk., Kohtla-Järve (1930)
Heinputke juure viin on venivuse vastu hea.

Vilbaste, TN 7, 480 (12) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve, Käva kaevandus (1929)
Teetite lehed ja juurikad kondivalu, köha, paisete ja venitamise vastu.

Vilbaste, TN 9, 525 (3c) < Tallinn l., Kloostrimetsa (1963)
[Kõhuvalu] Tedremadara juured, viinaleotis venituse vastu.

Vilbaste, TN 7, 486 (25) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve, Järve k. (1929)
Tedremaranad tarvitati venitamise vastu.

Vilbaste, TN 7, 489 (3) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve as. (1929)
Arnik. Tehakse teed. Venitamise vastu.

Vilbaste, TN 7, 495 (10) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve, Järve m. (1930)
Arnikad - venitamise jaoks.

Vilbaste, TN 7, 498j < Jõhvi khk., Järve m. (1930)
Arnikad venituse jaoks.

Vilbaste, TN 7, 502 (4) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve as. < Vaivara khk., Peetri v., Laagna a. (1930)
Tedremadara juured venituse vastu.

Vilbaste, TN 7, 507 (4) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve as. (1930)
Arnikad - venitusele kasulik.

Vilbaste, TN 7, 518 (15) < Kihelkonna khk., Tagamõisa k., Kalmuküla (1930)
Arnikas. Arnikat tarvitatakse arstirohuks rinnaaluse haiguse vastu.

Vilbaste, TN 7, 518 (16) < Kihelkonna khk., Tagamõisa k., Kalmuküla (1930)
Mädarõigas. Mädarõika juurt tarvitatakse rinnaaluse haiguse, koleera ja jooksva ehk rematismi vastu.

Vilbaste, TN 7, 518 (19) < Kihelkonna khk., Tagamõisa k. (1930)
Rindaluse rohi. Tarvitatakse rindaluse haiguse jaoks.

Vilbaste, TN 7, 527 (4) < Kihelkonna khk., Liivaküla k. (1930)
Tedremadarad - kui inimene venitand.

Vilbaste, TN 7, 565 (2) < Kihelkonna khk., Rootsiküla k. (1930)
Arnikas - venitamise rohi.

Vilbaste, TN 7, 574g < Kihelkonna khk., Rootsiküla k., Saare t. (1929)
Arnikaõied venituste [vastu].

Vilbaste, TN 7, 581b < Vaivara khk., Narva-Jõesuu al. (1930)
Taimede tarvitamine vanemal ajal. Arnikaõie tee, kui seest on venind.

Vilbaste, TN 7, 583 (6) < Vaivara khk., Riigiküla pk. (1930)
Arnikatee venitamise vastu.

Vilbaste, TN 7, 602 (Ia) < Vaivara khk., Narva-Jõesuu al. (1930)
Taimede tarvitamine vanemal ajal.
Mõned laused esivanemate elu tarvitustest.
Arnikad tarvitakse venimese vastu. Korjatakse õied, kuivatakse ära ja keedetakse õlle sees.

Vilbaste, TN 7, 607 (3) < Vaivara khk., Riigiküla pk. (1930)
Arnikatee venitamise vastu.

Vilbaste, TN 7, 620 (4) < Vaivara khk., Narva-Jõesuu al. (1930)
Pohlaõied, arnikad - venituse vastu.

Vilbaste, TN 7, 620 (5) < Vaivara khk., Narva-Jõesuu al. (1930)
Tedremadalad, palsamer - venituse vastu.

Vilbaste, TN 7, 632 (1c) < Rapla khk., Valtu k. (1930)
Arnikat (venituse vastu).

Vilbaste, TN 7, 634 (4a) < Rapla khk., Valtu k. (1930)
Järgmisi taimi tarvitatakse arstirohuks:
Arnikad (venituse vastu) [Gustav Vilbaste märkus “Vaata Liisy Lutsberg”].

Vilbaste, TN 7, 636 < Rapla khk., Valtu k. (1930)
Arnika tinktuur venimisehaiguse vastu.

Vilbaste, TN 7, 642 (7) < Rapla khk., Valtu k. (1930)
Arnikad venimise rohuks.

Vilbaste, TN 7, 646 (2) < Rapla khk., Valtu k. (1930)
Ingverivarse tarvitakse venimisehaigusele.

Vilbaste, TN 7, 646 (3) < Rapla khk., Valtu k. (1930)
Palderjaani tarvitakse venimisehaigusele.

Vilbaste, TN 7, 646 (4) < Rapla khk., Valtu k. (1930)
Arnikalille tarvitakse venimisehaigusele.

Vilbaste, TN 7, 653 (II.2) < Rapla khk., Valtu k. (1930)
Reinvarre juurikaid tarvitati venimise vastu.

Vilbaste, TN 7, 659 (11) < Rapla khk., Valtu k. (1930)
Kalkanijuured - venimise rohi.

Vilbaste, TN 7, 661 (4) < Rapla khk., Valtu k. (1930)
Arnikaid tarvitati, kui inimene venind on.

Vilbaste, TN 7, 672 (6) < Rapla khk., Valtu k. (1930)
Arnikaõie tinktuur venitamise vastu.

Vilbaste, TN 7, 687 (10) < Harju-Jaani khk. (1929)
Tedremadara juured venimisehaiguse vastu. Tedremadara juured teeks keeta ja siis kolm korda päevas teed juua, neid võib ka viina sees liutada ja iga sööma alla üks supilusikatäis võtta.

Vilbaste, TN 7, 688 (11) < Harju-Jaani khk. (1929)
Põlluhingvere juured venimisehaiguse vastu. Keedetakse põlluhingvere juured teeks ja juuakse kolm korda päevas.

Vilbaste, TN 7, 695 (1) < Harju-Jaani khk. (1929)
Taimed, mida vanasti arstirohuks tarvitati.
Vanal ennemuistsel ajal tarvitati väga mitmesuguseid taimi arstirohtudeks.
Arnika. Üheks niisuguseks taimeks oli arnika. Arnikateed jõid inimesed venimise vastu.

Vilbaste, TN 7, 696 (9) < Harju-Jaani khk. (1929)
Sooingverid. Sooingverite juured leotati piirituse sees venimise vastu.

Vilbaste, TN 7, 698 (17) < Harju-Jaani khk. (1929)
Tedremadrad. Tedremadrad olid hääd teena venimise vastu juua.

Vilbaste, TN 7, 700 (6) < Harju-Jaani khk., Anija k. (1929)
Palderjan. Võetakse palderjani juuri, lõigatakse viina sisse ja juuakse. Venimise vastu.

Vilbaste, TN 7, 703 (4) < Harju-Jaani khk. (1929)
Vormiõie tee. Venimise ja seestvalu vastu. Tehakse teeks ning juuakse

Vilbaste, TN 7, 705 (1) < Harju-Jaani khk. (1929)
Taimed, mida tarvitati arstirohuks.
Küsimus, kuidas vanasti taimedest valmistati arstirohte, ei ole kerge leida, sest nüüd tarvitavad inimised palju lihtsamaid arstimisviise. Meie lähedal elab keegi 65-aastane naisterahvas, kes on mitmes kohas elanud ja mitmesuguseid arstirohte kuulnud.
Need arstirohud oleksid järgmised.
Harnikatee - venimishaiguse vastu. Teed peab võtma vähemalt paar korda päevas, umbes teeklaasitäis korraga. Seejuures peab silmas pidama, et raskeid asju ei tõstaks. Kui nii paar nädalat arstitakse, on haige varssi terve.

Vilbaste, TN 7, 708 (11) < Harju-Jaani khk. (1929)
Arnikas. Arnikatee venimise vastu.

Vilbaste, TN 7, 709 (19) < Harju-Jaani khk. (1929)
Tedremadra. Tedremadrad viina sees liutada ja juua venitamise vastu.

Vilbaste, TN 7, 712 (4) < Harju-Jaani khk. (1929)
Arnikas. Arnikaõied kuivatakse, keedetakse siis teeks ja võetakse sisse venimise korral.

Vilbaste, TN 7, 714 (13) < Harju-Jaani khk. (1929)
Kaselehe pungad. Kaselehe pungad leotakse viinas ja võetakse sisse venimise korral.

Vilbaste, TN 7, 717 (14) < Harju-Jaani khk. (1929)
Arnikas. Arnikatest tehti teed ja joodi venimise vastu. Harilikult tarvitati seda teed külmalt ja nii mitu korda päevas, kui keegi soovib.

Vilbaste, TN 7, 714 (11) < Harju-Jaani khk. (1929)
Sooindurid. Sooinduri juured leotakse viinas ja võetakse sisse venimise korral.

Vilbaste, TN 7, 724 (2) < Harju-Jaani khk. (1929)
Arnikaõied tarvitati venimise vastu. Teda keedetakse ummukses või leotakse piirituses sissevõtmiseks.

Vilbaste, TN 7, 725 (29) < Harju-Jaani khk. (1929)
Tedremadrad on venimise vastu, keedetakse teed ja juuakse.

Vilbaste, TN 7, 728 (6) < Harju-Jaani khk. (1929)
Mitmesuguseid rohte tarvitati ka venimise vastu, näiteks ungruteed, arnikateed ja kalkarijuuri.

Vilbaste, TN 7, 733 (4a) < Harju-Jaani khk. (1929)
Koirohud. Koirohud on venimise vastu. Keeta selle teed ja juua.

Vilbaste, TN 7, 734 (6) < Harju-Jaani khk. (1929)
Ingverijuured. Ingverijuured on venimise vastu. Keeta juurtest teed ja juua.

Vilbaste, TN 7, 735 (12) < Harju-Jaani khk. (1929)
Arnikad. Arnikad on venimise vastu. Keeta nende teed ja juua.

Vilbaste, TN 7, 737 (9) < Harju-Jaani khk. (1929)
Kasepungad: hää venitamise rohi. Teeks keeta.

Vilbaste, TN 7, 740 (4) < Harju-Jaani khk. (1929)
Tedremadala juured. Tedremadala juured pannakse viina sisse ja võetakse venimise vastu.

Vilbaste, TN 7, 741 (5) < Harju-Jaani khk. (1929)
Arnikad. Arnikajuured keedetakse ja võetakse venimise vastu.

Vilbaste, TN 7, 786c < Harju-Madise khk., Kloostri pk., Rätsepa t. (1930)
Venituserohud on: arnikatee, palderjani juured. Keeta teeks ehk leotada viina sees. Ingverijuured viina sees leotada, mädarõika juured süüa.

Vilbaste, TN 7, 798 (I.1d) < Harju-Madise khk. (1930)
Arnikaid venituse puhul.

Vilbaste, TN 7, 891 (a132, 1) < Nõo khk. (1932)
Arstirohuks
Arnikatee kõhuvenituse vastu.

Vilbaste, TN 7, 910 (a, 8) < Karksi khk., Karksi v. (1932)
Arnikatee kõhu lahtioleku puhul ja ka venituste vastu.

Vilbaste, TN 10, 257 (2.6) < Simuna khk., Simuna k/n, Käru k. (1965)
Tedremaran. Juureviina joodi venimise vastu.

Vilbaste, TN 10, 270 (27) < Rakvere khk., Rakvere l. (1966)
Arnikas. Arnikajuure viina joodi venimise vastu. Vähe võtta, on mürgine. Ka arnikateed juua, kui seest venind.

Vilbaste, TN 10, 368 (24) < Kuusalu khk., Kolga v., Kahala k., Oluva t. (1964)
Tedremadara juured - viina sees leotatult venimiserohi.

Vilbaste, TN 10, 368 (25) < Kuusalu khk., Kolga v., Kahala k., Oluva t. (1964)
Arnikaõied ja -juured - viina sees leotatult venimiserohi.

Vilbaste, TN 10, 368 (26) < Kuusalu khk., Kolga v., Kahala k., Oluva t. (1964)
Mädarõigas - juured viina sees leotatult venimiserohi.

Vilbaste, TN 10, 368 (27) < Kuusalu khk., Kolga v., Kahala k., Oluva t. (1964)
Koirohu viin - venimiserohi, annab söögiisu.

Vilbaste, TN 10, 369 (30) < Kuusalu khk., Kolga v., Kahala k., Oluva t. (1964)
Sooingverid - juurte viin hea venimiserohi ja annab söögiisu.

Vilbaste, TN 10, 369 (47) < Kuusalu khk., Kolga v., Kahala k., Oluva t. (1964)
Kadakas - noored kasvud ja marjade tee veetõve vastu, kadakaõli veega segatult peakõõma vastu, ilma segamata määriti veninud ja valutavaid kohti.

Vilbaste, TN 10, 545 ja 527 < Tori khk., Tori s.-jsk., Oore k (1963)
Arnikas, arnikad.
Arnikateed kasutatakse venituserohuna. Herbariseeritud nr. 7 all. [sügisene seanupp, Leontodon autumnalis /kuid arnika nime all tuntakse ka teisi kollaste õitega ja viha maiguga taimi/]

RKM I 18, 96 (3) < Iisaku khk. (1984)
Koirohi - venituse korral.

RKM I 18, 96 (12) < Iisaku khk. (1984)
Kalmujuured - venitusel ja kõhuhaigustel.

RKM I 18, 182b < Tallinn < Haljala khk., Kõldu k. (1985)
Igas peres hoiti varuks viina sees leotatud arnikajuure tinktuuri, mida kõhuvalu ja ka kõhuvenituse puhul tarvitati.

Vilbaste, TN 5, 3 (8) < Rannu khk., Rannu v. (1935)
Viina sees leotatud maranaid rindualuse valu vastu

Vilbaste, TN 5, 11 (3b) < Viljandi khk., Viljandi v. (1934)
Arnikaõite tee - venituse vastu.

Vilbaste, TN 5, 23 (a2) < Viljandi khk., Viljandi v. (1932)
Arnikaõite tee - venituse vastu.

Vilbaste, TN 5, 23 (a13) < Viljandi khk., Viljandi v. (1932)
Tedremadrad viinas venituse vastu.

Vilbaste, TN 5, 30 (3) < Viljandi khk., Viljandi l. (1934)
Arnika (teena). Venituste ja kõhuvalude arstimiseks.

Vilbaste, TN 5, 19 (16) < Räpina khk., Räpina v. (1934)
Potentilla silvestris - viina sisse pannes sisemiste haiguste korral. Ka venituse vastu.

Vilbaste, TN 5, 104 (5) < Tartu l. (1934)
Arnikad (valmistatakse teed, venitamise vastu).

Vilbaste, TN 5, 193 (1) < Jõhvi khk. (1934)
Rahvapäraseid arstimeid.
Ärnikatee - venitusrohi.

Vilbaste, TN 5, 193 (2) < Simuna khk. (1934)
Ärnikatee - venitusrohi õllega keedetud. Rahvapärane nimi arnikas Simunas.

Vilbaste, TN 5, 193 (3) < Jõhvi khk. ja Simuna khk. (1934)
Tedremarana juur viina sees - venituse vastu (Jõhvis manar).

Vilbaste, TN 5, 314 (7) < Äksi khk., Sootaga v. (1935)
Arnikad külmetamise-, venitamise- ja kõhurohi.

Vilbaste, TN 5, 346 (1) < Tartu l. (1935)
Arstimiks tarvitatakse:
Arnikat väljavenituse jaoks.

Vilbaste, TN 5, 604 (19) < Põlva khk., Põlva as. (1934)
Raudrohi. [mis haiguseks] Venitamine. Tee kaudu.

Vilbaste, TN 7, 1089 (5) < Võnnu khk., Mäksa v., Vana-Kastre k. (1934)
Sooneheined - kuivatatult viinas leotada - soonehaiguste ja ka teiste seesmiste valude vastu.

Vilbaste, TN 7, 1164 (79) < Võru l. < Räpina khk., Kahkva v., Kuivamäe t. (1929)
Maa rasvad. Lathraea squamaria L. (Петров крест). Rohi venituse vastu. (V. märkus lõpul.)

Vilbaste, TN 7, 1165 (88) < Võru l. < Räpina khk., Kahkva v., Kuivamäe t. (1929)
Pännul. Koirohi. Artemisia L. Kõhurohi kõhu lahtiolekul ja kõhu venitamise juures.

Vilbaste, TN 7, 1165 (95) < Võru l. < Räpina khk., Kahkva v., Kuivamäe t. (1929)
Kinnitushein. Ojamõõl. Geum rivale.
Arnikahein. Euphrasia officin.
Maarasvad. Lathraea squamaria L. (Петров крест).
Angerpiist. Angervaks. Filipendula ulmario.
Maarjakadakas. Kukemari. Empetrum nigrum L.
Balderjaan. Valerian.
Pännul. Koirohi. Artemisia L.
Kõiki ühepalju, keedetakse kaunis hulga aega, ekstrakt muutub mustjaspruuniks vedelikuks, lisatakse natuke piiritust juure, et segu kohe hapnema ei läheks, ja tarvitatakse rohuks kõhuvenituse puhul.

Vilbaste, TN 7, 1175 (38) < Kodavere khk., Pala k. (1934)
Arnikatinktuur. 10-15 tilka sisse võtta. Kui rindade all valus ja venitanud on.

Vilbaste, TN 7, 1182 (92) < Kodavere khk., Pala k. (1934)
Kalmusejuured: keedis ehk pulber, kui valud rindade all.

kal

Vilbaste, TN 7, 1192 (12) < Pühalepa khk., Pühalepa k. (1929)
Kask (Betula). Tarbepuu, mahla ehk vitspuu, tohust (nom. tohk Pühalepas, kasetohi Rõigis) keedeti, põletadi tökartid (tökkad). Tohu all karp, karba all mähk, siis puu pind ja süda.
Lehtis oksad - saunavihad, raagus oksad - luuad, kooritud oksad visberid (ilusad tolmu pühkimiseks) ehk käsiluuakesed, kahe omapärase võrgliga. Väänatud vitsad õle- ja pilliroo katusele /---/ materjal, niisamma ka elajate kütkevõrglid.
Pakatavad pungad viina sees leutatult arstirohi tõstnud haiguse, venitamisevea ja kui naba asemelt ära, nende pahede vastu.
Maaria kask (B. nana).

Vilbaste, TN 7, 1198 (51) < Pühalepa khk., Pühalepa k. (1929)
-----?---- (Geum rivale). Keededi vees ehk leutadi viina sees venituse ja tõstuhaiguse vastu.

Vilbaste, TN 7, 1198 (52) < Pühalepa khk., Pühalepa k. (1929)
Maran (Potentilla?). Tuntõkse siin Lõuna-Eestis, eraldi Kanepääs selle nime all, tema juur, mis jummika taoline, leutaks viina sees ja on väga mõru - venitämi kõhuhaiguse vastu.

Vilbaste, TN 7, 1198 (59) < Pühalepa khk., Pühalepa k. (1929)
Ülekäiarohi (Valeriana officinalis). Juured leutadi viina sees, arstirohi tõstsi venitamise ja muude kõhuhaiguste vastu.

Vilbaste, TN 7, 1217 (8) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve (1929)
Tedremadarad - kõhuhaiguse, venituse vastu.

Vilbaste, TN 7, 1243/4 (II, XII) < Lääne-Nigula khk., Taebla p.agent. (1934)
Tetremarana juurikas [Rhizoma Tormentillae].
Veidi tähtsam kui tõrvalill olivad tedremarana juured. Siinne nimetus “tedremadra” (Lääne-Nigula murrak), Läänemaal õige sageli tarvitatav, viru murrakus aga “tetremadala” juured. Teda on tarvitet juba kaunis vanasti ja algul vee leotiskeedisena, kuid hiljem viinleotisena = infusum tincture, milliselt teda praegaltki rahva keskel tarvitatakse. Too taim on huvitav oma tarvitusalaga selles suhtes, et tema tarvitus kahte ossa jäguneb, nagu eelpool mainisin. Esiteks veeleotisena, kui aga see hakkas hääbuma rahva keskelt, tuli ta teiseks viinleotisena tarvitusele. Ja sellepärast püsibki tema tarvitus veel kaunis hoogsalt rahva keskel, muidugi viinleotisena. Olen kohtanud sageli inimesi, kes teda igasuguste kõhuhaiguste puhul omaks raviks peavad ja selle pärast vast näib ehk nii mõnelegi, nagu oleks see algupärane läänlaste arvamus.
Ent tegelikult ei ole see nii. Nii mõneltki vanult inimeselt järgi pärides näeme seda aiva teises valguses. Muistne läänlane liigistus omi haigusi tunnuste järgi. Ja tetremarana juurtega või selle leotisega ehk leotiskeedisega ei ravinud ta muud kui saarnaste tunnustega haigust: valutav rindealune, kõrvetised, oksele ajav tunne ning selle juurde ka asuvad söögiisu kadumist. Siis ütles muistne läänlane “ma olen venitanud”. Ja ei muud midagi, kui tetremarana leotis pidi seda ravima.

Vilbaste, TN 7, 1316 (14) < Noarootsi khk., Osmussaar (1938)
Árnika (Arnica montana) [Leontodon autumnalis]. Kollased õied [tõlk: lilled?]. Ilmub pärast heinaaega. Sarnanevad võililledele. Keedetakse õluga ja juuakse lihastevenituse vastu (kõhulihased). Tarvitatakse natuke.

RKM II 111, 529a < Pöide khk., Saareküla k. (1961)
“Venindhaige” vastase ravimina kasutatud veel arnikaõitest keedetud teed sissevõtmiseks /---/

ERA II 125, 213 (21) < Jõhvi khk., Illuka v., Edivere k., Otsa t. < Iisaku khk. (1936)
Koirohu viina joodi, kui kõht on raskest tõstmisest vai venitamisest haige.

ERA II 193, 638 (64.10) < Põltsamaa khk., Kurista v., Vähari k. (1938)
[naba ära veninud] Saunas pandi viht kokkukeeratult nabale ja mässiti kõht ümber viha. Asetati ka kera nabale ja katsuti siis õigesse kohta keerata.

H II 7, 841 (9) < Jõhvi khk. (1890)
Kõhuhaigusse vasta, kui seest venind on, tarvitatakse tedremarana juuri, neid katki leigata, kuivatada ja viina sies liutatuld juua.

ERA II 170, 681/4 (1) < Pärnu khk., Pärnu l. (Weissmann) s. 1917, kirjapanekud Liisu Pulstilt s. 1860, mis on kogujale hiljem edasi andnud tema vend Veljo Valgma (1937)
Arstitaimedest ja arstimisviisidest punktid 1-19 on neli aastat tagasi kirja pannud Gustav Valgma (Weismann), Uus-Sauga 12 Pärnus, sünd. 1917. a. Liisu Pulstilt, elukoht Vana-Sauga tänav 10 Pärnus. Liisu Pulst on pärit Audru vallast, sündinud 1860. a. Gustav Valgma on andnud andmed edasi vennale Veljo Valgmale, kes omakorda on andmed edasi annud Evald Priskele. Punktides 1-19 Gustav Valgma kirjapaneku viis on jäetud muutmata.
/---/ Käesolevas vihus leiduv materjal on ümber kirjutatud E. Tammisoo poolt
Arstimistaimed ja arstimisviisid.
Arnikas. Arstirohuks tarvitatakse arnika juuri ja õisi, millest valmistatakse pääasjalikult tinktuuri ja ka teed. Tinktuuri valmistamiseks võetakse pulbriks hõõrutud juured ja õied ja pannakse 1 (üks) osa 10 (kümne) osa viina kohta. Mõne päeva pärast kurnatakse läbi ja kallatakse pudelisse, mis suletakse kõvasti korgiga. Tinktuurilahuga mähised ja tinktuuriga hõõrumine parandavad haavu, mädapaiseid, muljutud ja nikastatud kehaosi, halvatust ja jooksvat. Hääle kähisemise puhul tuleb tinktuurilahuga kuristada. Ka sisemiste haiguste ja venituste ning krampide vastu aitab arnikatinktuuriga määrimine ja sissevõtmine.

RKM II 391, 185/6 (2a) < Tartu < Võnnu khk., Peravald (1983/5)
Saaretõrv. Arvatavasti saadi seda saarepuudest tõrvaajamise tulemusena. Sellenimelist tõrva kasutati maal peamiselt kärbeste ja parmude tõrjumiseks. Kui suvel parmud rakkes olevaid hobuseid ründasid, siis tilgutati või määriti saaretõrva hobuse rangidele ja hobuse nahale ning parmud ei tulnud enam hobusele kallale.
Raviks kasutati saaretõrva kõhuvalude ja kõhu venituste vastu. See pidi aitama, kuigi selle lusikatäie sissevõtmine oli halva haisu ja maitse pärast väga vastumeelne. Saaretõrva ostis isa apteegist või rohukauplusest.

EFA I 18, 28 (1) < Omski obl. (1996)
Kõjuurva jällekine, tiit tuda viina, kõva viina, paned kõjuurva sisse, kevade korjat, kui nad veel lakka läinu ei oleva, kuivatad ärä, paned jälleki. Ja sis paned viina sisse, võtad jällekine seal kümme-viisteisku tsilka, ku rindealune valutas, rindealune ära venitadu om. Käe-jala valutase, tead, kondi kõik valutase, määrid jälleki päält, avitab jälleki ja om kergemb. No ja ku vanembad om juba niimuudu tennuva, no oppasiva meile, me teime ka niimuudu ja niimuudu om.

EFA I 19, 168 (1) < Omski obl., Kalatšinksi raj., Uus-Viru k. < Novosibirski obl., Oravaküla k. (1997)
Kolkade all kasvab, kummel. Ku kõht lahti ja ära venitad.

EFA I 23, 48 (45) < Kullamaa khk., Üdruma k., Kivimäe t. < Kullamaa khk., Jõeääre k. (Kreegi Anni), 87 a. (1996)
Ravimtaimed - arnika - tehti teed, kui kõhuvalu või vanainimene seest venind; ingverijuured - viina sisse pandi, kole kange.

EFA I 26, 17 (29) < Järva-Jaani khk., Roosna-Alliku al. < Peetri khk., Sargvere k. (1997)
Venituse korral.
Kui oli tegemist venitustega, mis tulid raskest tööst, siis aitas kortslehe juurikatest keedetud tee. See aitas ka kõhuvalu ja palaviku puhul. Teed joodi 3-4 päeva järjest.
Kui seda teed ei saanud kohe teha, siis võeti sisse lõngaõli veega (külma). Seda võis panna klaasi kohta väike sortsukene, kui palju, siis põletab ju. Aitas peaaegu alati, kui polnud muud sisemist viga.

EFA I 101, 189 (41) < Juuru khk., Purila k. (2006)
Ubaleht (Menyanthes trifoliata) - kraavides ja madalail heinamaadel kasvav 15-30 cm kõrgune taim, millel 5 kroonlehega punakasvalged õied. Droogiks ubalehed (rootsudeta). Keedis tiisikuse, köha ja teiste rinnahaiguste puhul, samuti kõhuusside korral. Pulber parandab venitust ja seedehäireid. Tee (20 g 1 l vee kohta, 1-2 kl päevas) aitab lahtiste igemete, palaviku, kõhu- ja maksahaiguste, samuti isupuuduse korral. Loomadele on see ravimiks köha, punataudi, maksahaiguste ja katku puhul (suvel anti kuivatatud taimi, talvel kuivi lehti ja varsi). (Teave kuuldud 37 a. naiselt, 1950. a.-l. Purila külas.)

EFA I 101, 190 (44) < Viljandi khk., Vana-Võidu k. (2006)
Vägihein (Verbascum) - kasvab looduses raiestikel, kruusaaukudes jm kuni 2 m kõrguseks, aias aga ilutaimena, olles rivaaliks päevalillele; kollaste õite kõrval on ka valgeõielisi. Rahvas kutsub seda taime raviomaduste poolest üheksavägilaseks. Droogiks korjatakse õisi nii värskelt kui kuivatatult. Keedisega pestakse vanu haavu, ohatisi ja kuristatakse kurku. Pulbrit tõmmatakse ninna, kui see on kinni, samuti raputatakse mädanevaile haavadele. Salvi keedetakse rõõsa koore või võiga, millega ravitakse haavu, sammaspoolikuid, ohatisi, sügelisi, hemorroide. Teed (10 g õisi, 1 l vett, 2-3 kl päevas) juua külmetuse korral, köha, rinna- ja kopsuhaiguste puhul mõjub rögalahtistajana. On arstinud neeru- ja põiehaigusi ning peavalu. Tinktuur on rohuks kõhutõvele, kõhuvalule ja venituse puhul. Värskeid lehti pannakse lömastatult haavadele ja haudunud varbavahedele. Kappides hävitab riidekoisid. Hobustele tehakse kapjade kompresse ja sarvloomadele antakse kopsuhaiguste puhul.
(Teave meediast, kirjandusest ja rahva seast aastatel 1930 kuni 2000.)

H, Kase 104 (1) < Halliste khk. < Karksi khk. (1868)
Tõmmatse-haigusid, palavikku, külmetamist jne. arstiti ikka paatossuga. - Selleks aeti pada tules punaseks, panti lävealust muda, raha ja sõrmus ka ühes kuumaks minema, korjati porandalt 9 õlekõrrest risti, viidi siis pada haige lähidale, võeti haige rõõva sisse, hoiti paa kohal ülevel, visati õleristid sisse. Kui need ära põlesid, kallati rõõska piima (kui ei olnud, siis vett), tossutati haige hästi kuumaks, panti soojalt asemele ja anti ka pajast seda leemi temale sisse.

RKM II 375, 408 (54) < Põltsamaa khk., Mällikvere k. < Põltsamaa khk., Taadikvere k. (s. Liiber), s. 1898 (1985)
Kui oli raske tööga rinde alt valus, võeti sisse kas viina, palderjani. Osteti poest ka nn. venitusõli. See vähendas valu.

Vilbaste, TN 7, 616 (1k) < Vaivara khk., Narva-Jõesuu al. (1930)
Taimede tarvitamine vanemal ajal. Arstirohud:
Arnikad (kuivatatult, teena); tedremadalad (teena) – venituse vastu.

Vilbaste, TN 2, 673 (5b) < Räpina khk. (1930)
Ja kui lihased olid tõstmisega kuidagi rikutud, siis tarvitati selleks mõrudat arnekateed.

RKM I 6, 596 (4) < Rakvere khk., Käru k. (1962)
Kui tööst haigeks jäänud pihasooned valutavad, siis on sipelgapiiritus väga hea. Sellega määrida ja kärpseseeni korjata ja pudeli sisse panna ja neid seeni seal hoida soojas kohas, senni kui eliks sulab, siis selle eliga on ka hea haigeid venind sooni pealt määrida.

RKM II 411, 99 < Torma khk., Sindi (toonud tema lesk 1985) < Liidia Tiidermann (1962) (1959)
Lihasevalu puhul.
Nõgesed kuivatada (augustikuul), pudelisse ja üle kallata denatureeritud piiritusega.

RKM II 14, 69 (161a) < Jõhvi khk., Jõhvi v., Vasavere k. (1947)
Mädarõikas on siesthaiguse rohi. Kui rindade alt on venind või paistes. Juures kaabi ära, kas süö toiduga, kaladega, võib ka panna viina sisse.

ERA II 130, 353 (67) < Muhu khk., Muhu-Hellamaa v., Lalli k., Põllu t. (1937)
Sinepipiiritust võtta, kui rinnaalune venind. Kuid seda ei või palju võtta. Ea sisikonna rohi. Apteegist antakse pealemäärimiseks.

Vilbaste, TN 7, 517 (12a) < Kihelkonna khk., Tagamõisa k. (1930)
Kask. Kaselehti tarvitatakse külmetamise vastu. Pungi tarvitatakse venindhaige rohuks. Lehti tarvitatakse veel värvimiseks (roheline). Kaseheldeid tarvitatakse tuulte läbitõmbamise vastu, ka põlend haigele. Ajavad kevadel kased punga, külvatakse madalatel maadel otra.