Rahvapärased taimenimetused
Sassaparilla
Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:
- haigus määratlemata
- jalahaigus
- jooksva
- köha
- liigesehaigused
- luuvalu
- mitme haiguse vastu
- närvihaigus
- tiisikus
- unehäired
- venitus
- vistrikud
- reuma
- haigus tuvastamata
Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:
Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:
E 56667 (68) < Tallinn l. (1926)
Kui lapsel ihu peal vistrikud on, tuleb maast korjata sasaparilat ja seda sooja vee sisse panna, selle veega pesta iga päev.
ERA II 125, 214 (22b) < Jõhvi khk., Illuka v., Edivere k., Otsa t. < Iisaku khk. (1936)
Põdrasambla ja sassaparila tee on ka köharohud.
RKM II 106, 146 (60) < Jõhvi khk., Kohtla k. (1960)
Sassaparila tie on tiiskuse vasta. Palo ei tohtind kõrraga juua, sie võis tappada. Vannisid tehti ka, kopsud kui haiged õlid. Kõige täijäga pandi kieva vette.
RKM II 160, 205/6 (9) < Rakvere khk., Rakvere l. (1961)
Jooksva. Metsa all kasvavad jooksvalehed: pikad varred väikeste lehtedega. Seda teed joodi.
Oli üks võõras inimene, kes käis karkudega. Soos kasvasid rohud, sookaera moodi. Suured pikad, heleroosad õied on nii kui pärlid. Sassaparilla oli see. Sai saadetud Petrogradi. Õde ja õemees viisid temale. Need rohud hakiti ära ja neist sai teed tehtud. Sai terveks. Teine oli minu kodu lähedal. Käis kahe karguga. See oli üks mölder. Perekonnanimi oli Mauer. Sai nii ka terveks.
RKM II 171, 191 < Viru-Jaagupi khk., Järve as. (1963)
Reuma arstimiseks apteegi rohtudest jooksvaeli, poomeli, puupiiritust ja selle leotist. Viina sees leietatud sireliõite, kanavarba, sassaparilla, sookaelte, ülaste ja sõnajala lautisi.
RKM II 215, 402 (4a) < Lüganuse khk. < Jõhvi khk., Võide k. < Jõhvi khk., Ratva k. (1966)
[Luuvalu] Joodi sassaparila ja kibuvitsa teed.
RKM II 229, 10 (2) < Rakvere l. (1966/7)
Jooksva. Tehti kuisavitsa vanni ja joodi sassaparilla teed.
RKM II 309, 275 (õ) < Lüganuse khk., Püssi al. < Jõhvi khk., Mäetaguse v. (1974)
Jooksva (reuma) arstiti, tehti sõnajala ja sassaparilla vanni, joodi ka sassaparilla teed, pandi lumelilli haige koha peale, viheldi saunas nõgestega, pihlaka- ja tammevihtadega. Magati ahju peal soojas.
RKM II 349, 19 (7) < Iisaku khk., Jõuga k. (1981)
Jalad valutasid, tegin sassapariladest (hanevitsadest) vanni. Suos kasvavad.
RKM II 349, 51 (10) < Jõhvi khk., Liivakünka k. (1979-1980)
Sassaparilaid (hanevitsu) panin samagonni sisse, sõisavad, on hia juoksvarohi. Viin sai kõik õtsa.
RKM II 380, 15/7 (12) < Jõhvi khk., Ohakvere k. (1984)
Meenub ema jutustus tema isa haigusest viimase lapsepõlves. Lapsena lamanud poiss maas kevadel ja saanud maalised. Jalad hakanud nii valutama, et poiss polevat saanud käiagi. Siis viidud poiss Sirentsi (Sörenets) ehk Vasknarva ühe rahvatohtri juurde. Olnud seal ravil rohkem kui kuus kuud. Süüa antud vähe, aga joodetud sassaparilla teed (kohalikus murdes - sassaparilad). Pikkamisi hakanud jalad paranema. Täiskasvanuna käinud ta pika sammuga, nii et väiksemakasvulised jooksnud järele.
Sassaparillad on vist rahvapärane taimenimetus, aga mis kirjakeelne on, seda ei tea. Nüüd talvel hakkasin küsitlema küla vanemaid inimesi, aga lumi on katnud metsas kõik taimed ja keegi ei kavatsenud neid lume alt tulla otsima ega näitama. Tuleb kevadet oodata. Vanemad inimesed pidavat küll tundma neid taimi. Pidavat kasvama soos, kus sookailudki. /---/
RKM II 380, 111/3 (15) < Jõhvi khk., Kuremäe k. (1985)
Vana aja rahvameditsiinis oli saun haiglaks ja loodus apteek. Raha ei vajanud kumbki, aga teadmisi küll. Metsas raietööl, kus raske töö, higistamine ja külm kõik vahetult inimest murdis, oligi reumahaigus käes. Teadagi, sookail või sassaparilla, emb-kumb käeulatuses oli, sellest tulel teed tehti, targu võttes, sedakorda aitas tõesti. Ent mõlemil on uimastav mõju, see ahvatles... Pealegi andis kuum tee ka sooja, rüübati veel ja veel, kuni vajuti jäädavalt kokku. Seesuguseid juhtumeid oli Kuremäe metsates ja mujalgi.
Aga sootu paremaid tulemusi saadi vanniraviga. Vann kui seesugune oli veel tundmatu, aga tünn ajas asja ära. Tünni või tõrde pandi peenendatud sassaparillad ja murelasi, kuum vesi peale, kui reumahaige juba tõrres oli, siis lisati veel kuuma vett juurde vastavalt vajadusele. Haige pandi istuma, nii et pea ulatas üle tünni ääre. Pealt kaeti tünn riidega, ainult pea jäi välja. Nii hautati üle tunni, kuidas haige enesetunne lubas. Vannist läks haige voodi tekkide alla, mõne tunni pärast oli tervis korras. /---/
RKM II 380, 180 (1) < Jõhvi khk., Illuka v., Kuremäe k. (1982)
Marta ei saand käia, ninda vilets oli. Noh, sie minu õde Marta oli nii haige. Vanaema korjas rohtusi, üeksma seltsi rohtusi ikke. Tegi vanni, Marta oli puole kehani sies. Teine päev suendas vannivett, kuos rohtudega suendas. Vist üle nädala tegi sedamuodi. Sai tervest ja hakkas käima. Mis rohud olivad, ah? Mina enamb tiagi, kalmujuured olivad ja... sassaparilad ja (sassaparil = hanevits).
RKM II 380, 185 (3) < Jõhvi khk., Illuka v., Kuremäe k. (1982)
Viere Värdi jõi haiguse vasta sassaparila (hanevitsa) tied. Mõjus südamelle halvasti. Arst kielas ära, sie on mürgine. Tal oli reuma vist.
RKM II 400, 87 (18h) < Iisaku khk., Sootaguse k. (1987)
Sasaparilla (hanevits) aitab jooskvada.
RKM II 464, 304 (72) < Viru-Nigula khk., Miila k. < Viru-Nigula khk., Kõrma k. (s. Pasti), s. 1914 (1994)
Öeldi, eks sie vana juoksva oli, sassaparilad ikka ütles. Puupiiritus oli ka juoksva vasta.
RKM II 464, 279 (25) < Viru-Nigula khk., Miila k. < Viru-Nigula khk., Kõrma k. (s. Pasti), s. 1914 (1994)
Sassaparillad - kasvab suos, umbes puole meetri kõrgune, tal on roosad õied. Teda kasvab Sirtsi suos, sealt me käisime korjamas. teda peab hästi ettevaatlikult tarvitama. Just reuma vasta. Maainimesed hästi ju põevad seda liikmehaigust.
Vilbaste, TN 11, 148 (13) < Iisaku khk., Sõrumäe k. < Narva l. (1965)
Sassaparilad - tee reuma vastu.
Vilbaste, TN 11, 371 (7a) < Iisaku khk., Liiva k. (1961)
a) tekop, b) sasaparilla [kirjakeelset nime “ei tea”] [Chamaedaphne calyculata, hanevits].
Kasvab soos, õied sarnanevad pohlaõitele, muudkui pikema varre otsas ja kõik ühes reas. Ka lehed on ühe oksa peal reas.
„Tekopitee on jooksva vastu. Muudkui seda aga ei tohi palju juua. Üks klaas teeb purja. Ku palju, siis paneb oksele ja kukud maha. Ja kui peris palju joad, siis panebki magama ja nenda, et jäed igavesti. Aga jooksvale on hia, võtab kohe ära.“
Vilbaste, TN 11, 371 (7b) < Iisaku khk., Sälliku k. (1961)
„Käid mööda metsa, toa mulle terve viht sasaparillasi, kui mõistlikult tarvitada, saaks jooksvast lahti.“
Vilbaste, TN 11, 434 (3) < Iisaku khk., Iisaku al. (1962)
Hanevits - sasaparilla.
Sasaparilla on jooksva vasta.
Vilbaste, TN 1, 493 (5) < Iisaku khk., Tudulinna (1929)
Sassaparilla [? Andromeda polifolia]. Teena - jooksvale; venitamisele, kui veri seisab ja ei saa magada; ummuksis keedetult teena - jooksvale; juured ummuksis keeta - üks klaas korraga (külmalt) juua.
Vilbaste, TN 1, 582 (51), 526 (S8) < Jõelähtme khk., Ihasalu-Neeme poolsaartelt; ja Kuusalu khk. piiridest (1929)
Sassaparilla [kasvab ainult lagedas rabas]. Korjatud ennem ja viidud linna apteeki, millest rohtusid tehtud. Mis rohtu? Mis haiguse vastu? Mis otstarbeks? Teadmata.
Vilbaste, TN 1, 703 (12) < Kadrina khk., Jõepere v. (1937)
Sassaparilla - otsitud ja haruldane arstirohi.
Ühe versiooni järgi Menyanthes trifoliata (Rakvere), teise versiooni järgi Lyonia calyculata
Vilbaste, TN 2, 270c < Jõhvi khk., Jõhvi al. (1929)
Arstirohuks tarvitati järgmisi taimi. Jooksva vastu: humurate teed, sookaelade vannid, sassaparillad ja majakavitsad viinaga sisse võtta ja näsiniinepuu õite teed.
ERA II 167, 182 (58) < Järva-Madise khk., Albu v. (1937)
Sassaparillad - tarvitetakse jooksvahaiguse vastu. (Oru talu peremees Jakob Turgan on tarvitanud ja rohi on aidanud.)
Vilbaste, TN 2, 312 < Jõhvi khk. (1930)
Sassaparila.
On kõigi rohtude kuningas. Aitab tingimata 99 haiguse vastu. Kel on jooksva, kondivalu - joogu aga sassaparila keedist, tervis tuleb. Aitab niisama, kui keegi on tiisikusehaige ja kui kellelgi on nõrgad närvid ehk keegi on närviline, siis sassaparila on esimene peaselituseroht.
(Kasvab soos - mitte ära segada kaisladega). Keeta, kuni saab hästi pruun vedelik ja seda siis juua piiritusega segatult. Veel parem on lõigata sassaparila peeneks ja panna piirituse hulka - aga seda ei tohi rohkem võtta, kui kolm korda päevas üks napsuklaasitäis enne sööki.
Vilbaste, TN 2, 316 (56) < Jõhvi khk. (1929)
Sassaparilaid (Arctastaphylos uvae ursi) tarvitatakse jooksvahaiguse vastu, keetes neist teed. Nimetatakse neid veel seapohladeks.
Vilbaste, TN 2, 409 (14) < Jõhvi khk., Voka k. (1930)
Sassaparillide tee on jooksvahaiguste vastu.
Vilbaste, TN 2, 412 (2) < Jõhvi khk., Voka k. v., Pühajõe k. (1930)
Sassaparilad: jooksvahaiguse vastu.
Vilbaste, TN 2, 413 (5) < Jõhvi khk., Toila k. (1930)
Sassaparila lehtede tee venituse vastu.
Vilbaste, TN 2, 415 (5) < Jõhvi khk., Künnapõhja k. (1930)
Sassaparilatega arstitakse jooksvahaigust.
Vilbaste, TN 2, 437 (4) < Järva-Madise khk., Albu k. (1929)
Sassaparillad jooksvahaigus vastu.
Vilbaste, TN 2, 648 (2) < Torma khk., Avinurme al. (1930)
Sootubaka ja sassaparilla vannisi on tarvitatud jooksvahaiguse vastu.
Vilbaste, TN 7, 267 (14) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Kolga k. (1930)
Sassaparilla oli jooksva vastu.
Vilbaste, TN 7, 474 (17) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve (1930)
Sassiparila juured on jooksvahaiguse vastu.
Vilbaste, TN 7, 485 (8) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve, Järve k. (1929)
Sassaparilad jooksva vastu.
Vilbaste, TN 7, 610 (2) < Vaivara khk., Narva-Jõesuu al. (1930)
Taimede tarvitamine vanemal ajal.
Sassaparila viina sees jooksjahaiguse vastu, kasepungad viina sees ka jooksja vastu.
RKM I 18, 96 (15) < Iisaku khk. (1984)
Sasaparilla (hanevits) - jooksvahaigusele.
Vilbaste, TN 7, 1044 (3.3a) < Iisaku khk., Jõhvi v., Uhe k., Posti talu (1935)
Sassaparilla - leesik (Arbutus uvva ursi L.), leotati kaks nädalat piirituse sees ehk kuu aega viina sees sooja pliidi pääl ja määriti jooksva (reumatism) haigeid kohti.
Vilbaste, TN 7, 1044 (3.3b) < Iisaku khk., Jõhvi v., Uhe k., Posti talu (1935)
[Sassaparilla - leesik (Arbutus uvva ursi L.)] Tarvitadi ka teena köha vastu.
Vilbaste, TN 7, 1210 (31) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve (1929)
Sassaparila tee - jooksvahaiguse vastu.
Vilbaste, TN 7, 1270 (22) < Haljala khk. (1938)
Sassaparilla - jooksva vastu (kasvab soos).
Vilbaste, TN 9, 457/8 (7) < Jõhvi khk., Kohtla-Nõmme al. < Lüganuse khk., Aa as. (1964)
[?] - sassaparil(l)
a) Aas tegi keegi mees jooksva vastu sassaparili vanni ja läks “hulluks”. Antud juhul olevat olnud tegemist sookailuga (?).
b) Kohtla-Nõmmel kõnelesid kaks meest omavahel “…selle haiguse vastu on kõige parem sassaparil(l)”. Kui küsisin, mis taim see on, siis öeldi, et see on taime ladinakeelne nimi. Sassaparili nime teavad paljud, kuid keegi ei tea mis taim see on, kas sookail, küüvits või hanevits.
RKM II 380, 19 (18) < Jõhvi khk., Ohakvere k. (1984)
Liigesehaiguste ja reuma puhul kasutati murakalehtede ja ka muraka tupplehtede keedist või teed. Viheldi nõgesevihtadega, tehti nõgesevanne. Kasutati ka ülaseid. Nendega pidi olema ettevaatlik, ei tohtinud palja ihu peale panna ja hoida lühikest aega. Kasutati ka kasepungade viinaleotist ja juba eelpool nimetatud sassaparillaid.