Rahvapärased taimenimetused
Pirdirohi
Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:
Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:
Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:
E 39603 (28) < Haljala khk., Vihula v., Metsiku k. (1899)
Pirdirohud kasvavad kõva lageda heinamaal, umbes kuus tolli pikad, veiked punased silma moodi ümarkused õied otsas (nii kui jaanilillel). Õitseb juuni- ja juulikuul. Neid korjatakse ja keedetakse, kui inimesel miski nahahaigus on, nii kui kärnad, ja mis rahvas nimetab maa-hakkatus. Siis nende rohtudega hautakse ja peetakse selle aurus.
ERA II 28, 601 (20) < Viru-Nigula khk., Kunda-Malla v., Kunda k., Mäepealt s. (1930)
Sedaviisi ketutus, naha lööb lahti, niisugune valge nagu kohmatükid sedasi. Selle vasta keideti pirdirohtosi, rauarohtu ka.
Vilbaste, TN 1, 615/6 < Haljala khk., Natturi küla, Neeme t. (1931)
Pirdirohi: tarvitab kuiva maad kasvamiseks. Kõrgus on 15-20 sentimeetrit. Õied on punased. Pirdirohi on akanduse vastu. Keeta ja selle veega määrita haigeid kohti.
Vilbaste, TN 1, 621 < Haljala khk., Natturi küla, Neeme t. (1932)
Pirdirohi oli venimise vastu.
Pirt on röövlind, kes sööb kalu, elab vees.
Neid on kaks: esimene must, suur, ei lenda, ujub vaid vees, julge; teine väike, harulise sabaga, suled mitmevärvilised, pruun-kollane, arg - ei tule ligi.
Vilbaste, TN 1, 623 (1) < Haljala khk., Natturi küla, Neeme t. (1932)
Pirdirohu nimetus on võetud vist pirdilinnust. Pirt on kalaröövlind. Neid on kaks liiki: esimene musta värvi, suur, ei lenda peaaegu sugugi, julge. Teine väike, harulise sabaga, suled mitmevärvilised, kollane, pruun, arg, ei tule ligi. Toituvad kaladest.
Pirdirohi on venimise vastu.
Vilbaste, TN 2, 412 (8) < Jõhvi khk., Voka k. v., Pühajõe k. (1930)
Pirdirohud: silmahaiguse vastu.