Rahvapärased taimenimetused
Pappel
Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:
- lõikehaav
- haigus määratlemata
- jooksva
- juuste hooldamine
- nikastus
- pistja
- südamehaigused
- tiisikus
- venitus
- verejooks
- maohaavad
Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:
Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:
ERA II 167, 292 (18) < Tallinn l. (1937)
Maohaavade vasta aitab sie, kui võtta pruuni koorega paplipuu punge, neid liutada viina sies ja seda juua, poole liitre viina peale panna üks ehk kaks piutäit ja lasta paar päeva seista. Ka haavade pesemiseks väljastpoolt olla sellel suur tervendav mõju.
RKM II 254, 457 (1) < Haljala khk., Paasi k. (1969)
Paplipungad viina sees on venimise vastu.
RKM II 381, 73/8 (6)a < Haljala khk., Aaspere v. (1985)
Haavad, mis tekkisid lõike, kukkumise või mõnel muul kombel tekkimise tagajärjel. Vere sulgemiseks tarvitati kasepunga ja paplipunga piiritust. See ravim tehti kase- ja paplipungadest, mida kevadel korjati, siis kui kase ja papli noor leht hakkas lagedale tulema, need pungad olivad vaigused. Kuivatati ära ja leotati piirituse sees, kallati kohe värske haava peale, seoti kõvasti kinni. Iidsel ajal oli tarvitatud vere sulgemiseks ämblikuvõrku, ei kardetud, et see mustust võib haava viia. Ka pandi haavale teeleht verejooksu sulgemiseks.
Vilbaste, TN 1, 424/6 (204) < Torma khk., Avinurme ümbrus (1930)
Saksamua huab (saksamaa haab), pappel [Populus candicans].
Mõned tarvitavad selle noori tõrvaseid lehti südamevalu (südamehaiguse) vastu neid suus närides ja seda sülge alla neelates.
Vilbaste, TN 2, 300 (9) < Jõhvi khk., Jõhvi al. (1930)
Kui raske tööga või seedimisega on seest venitatud, leotatakse vees paplipungi ja juuakse saadud vedelikku.
Vilbaste, TN 7, 578h < Vaivara khk., Narva-Jõesuu al. (1930)
[Märkus “Teistelt ära kirjutatud”, Gustav Vilbaste]
Pigistuste vastu arnikat, lavendlit, niine, pappelt, münti, sinilille, varjulille loomulikul kujul.
Vilbaste, TN 7, 578m < Vaivara khk., Narva-Jõesuu al. (1930)
[Märkus “Teistelt ära kirjutatud”, Gustav Vilbaste]
Nikastuste vastu kampus, lavendel, pappelt, arnikat kompressidena.
Vilbaste, TN 7, 610 (14) < Vaivara khk., Narva-Jõesuu al. (1930)
Taimede tarvitamine vanemal ajal.
Nikastuse ravitsemisel tarvitati: pappel, arnika (kompresside näol).
Vilbaste, TN 7, 726 (38) < Harju-Jaani khk. (1929)
Paplilehed jooksvahaiguse vastu, juuakse sisse
Vilbaste, TN 7, 998 (8) < Vastseliina khk., Misso v. (1937)
Tiisikuse vastu aitab ubalehe, porsa ehk sootubaka, paiselehe, haavakoore, paplipungade ja sookailude tee.
Vilbaste, TN 7, 1026 (36) < Vastseliina khk., Misso v. (1937)
Arstirohu taimed. Pappel.
H, R 6, 269/70 (2) < Karuse khk., Petaaluse k. (1889)
Et siledad juuksed kenad lokilised saavad.
Järeletuleva viisi peal võivad siledad juuksed ilma katmata ja põletamata, paljast lillekasude juurepanemise läbi, mis muidu liig asjatumad on, kenast lokiliseks tehtud saada. Võtta rõikajuuri, kanepeseemneid, “naisterahva juukserohi!”, ussirohto, kaherohakaid, paplipuu lehti ja jooksjarohto. Kalla ühtesugused osad, leika neid hoopis peeneks ja leuta keik mõningad päevad viina sees ära ja pressi siis need kasud ühe rätiko läbi. Selle ülejäänud vedelaga kasta juuksed ja hõeru needsamad tasaste käega üksteisest läbi, kust nemad pärast seda kuivatamast iseenesest lokilised jäävad. On juuksed koguni liig jämedad, kanged ja harjukse viisil, siis pese neid kuivatamata kange seebiga ja sooja veega, misläbi nemad enam tasasemad ja pehmemad jäävad ja nende paremaks selle soovitud ettevõtmiseks omandavad.