Rahvapärased taimenimetused
Karikakar
Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:
Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:
- harilik härjasilm Leucanthemum vulgare
- harilik maikelluke Convallaria majalis
- harilik saialill Calendula officinalis
- kollane karikakar Anthemis tinctoria
Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:
E 4022 (6) < Oudova, Sträkova < Põlva khk. (1893)
Läätsed ja nöstmed tulla ikka kevadiste tuultega külge, iseäranis lapstele. Kui nöstmed kadumisel ihu pääle jäevad, siis saada nägu kui ihu päält rikutud, kui aga lõpel ihu sisse minna, siis jääda küll ihu päält rikkumatta, aga minna tihti kuni südameni ja toovat siis veel surma. Läätse ja nöstme haigeid hoietakse võimsalt kanges soojas, ehk haiged küll külma paluvad; ka ei anta haigetele külma vett juua, vaid leib sees ja soojentatud. Ka antakse kupatatud piima, lampiõli, puumõlid juua; ka kaameli ja kärikakara teevett juua. [---]
ERA II 42, 91 (22) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Taganurga k. (1931)
Katkestamine. Kui liigse raskuse tõstmise tõttu või töö tõttu jne. hakkab rinde alt valutama, siis öeldasse, et on enese ära kakestand ehk rinde alt ära venitand. Arstimiseks puhkus ja kuivatatud õitsvaist karikakardest keedetud jook, eriti hästi mõjuva õllega segamini joomine.
RKM II 135, 185 (1) < Hargla khk. (1962)
Haavad ja nende liigid.
Vanasti sõja ajal, kõnelesid vanad mehed, ja ka hiljem suleti verejooks tõrvaga, mässiti siis linase riidega kinni. Ka paneb verejooksu kinni üheõiega haraklill (karikakar). Selle rohelised lehed pigistatakse puntrasse ja tilgutatakse seda rohelist vedeliku haavi pääle ja valge soo sammal.
RKM II 272, 384/5 < Krasnodari krai, Vesjoloje k. < Sulevi k. (1970)
Veel on vene keele nime all karikakrad ehk kanapersselilled, keskel kollane süda, aga ümberringi veiksed valged õielehed, nendest tehtud tee juua ei sünni, sellega hautatakse umbset mädanikku ehk vanasi põrund kohtasi.
RKM II 320, 506/7 (12) < Ridala khk., Kolu k., Vainu t. (1976)
Kollatõbe vastu on karikakratee. Siin oli üks 7-8 aastane tüdruk haiglas. Ei annud ega annud tagasi. Ma soovitasin: „Vii talle pudeliga karikakrateed.“ Sellega sai terveks.
Vilbaste, TN 2, 441 (11) < Järva-Madise khk., Albu k. (1930)
Kollatõbe vastu tarvitati karikakraid ja võilille juurikaid.
Vilbaste, TN 7, 57 (9) < Rakvere khk., Rakvere v., Kloodi as. (1929)
Karikakardest kollatõve vasta.
Vilbaste, TN 7, 64 (47) < Ambla ja Madise khk. (1929)
Anthemis tinctoria: karikakar (kollatõbe vastu).
Vilbaste, TN 7, 422 (22) < Kullamaa khk., Koluvere v. (1930)
Karikakar - kollatõve vasta.
Vilbaste, TN 7, 431 (27) < Kullamaa khk., Ubasalu k. (1930)
Karikakar - värvimiseks ja arstirohuks.
Vilbaste, TN 7, 433 (8) < Kullamaa khk., Kullamaa k. (1930)
Karikakar - värvimiseks ja arstirohuks.
Vilbaste, TN 7, 1026 (38) < Vastseliina khk., Misso v. (1937)
Arstirohu taimed. Karikakar (põldkannike).
ERA II 156, 128/9 (57) < Kodavere khk., Pala v. (1937)
Kui neiu tahab teada saada, kas peiu armastab või ei, võtab karikakra õie ning hakkab tema kroonlehti paarikaupa ära kiskuma, kui tõmbab esimese paari kroonlehti, siis ütleb "armastab või ei" teise paari tõmbamise juures ütleb "südamest, sügavalt" ja kolmanda paari juures "natuke või mittesugugi". Ja järgmise paari juures algab jälle "armastab või ei" jne. Nii kistakse kõik lehed ära. Milline lause tuleb öelda karikakra viimase kroonlehe juures, siis see ongi kas "armastab või ei, südamest, sügavalt, natuke või mittesugugi".