Haiguste märksõnad

Südamehaigused

Antud märksõna alla kuuluvad kõik kirjed, kus ravitavat haigust on nimetatud südamehaiguseks, välja arvatud juhud, kus on selged viited mõnele konkreetsele haigusele. Samuti on siia liigitatud tekstid, milles ravitakse südamevalu või südamekloppimist.

Südamehaiguseks võidi nimetada südames esinevat valu (kas kroonilist või ägedat), samuti juhtumeid, kui süda jättis lööke vahele või kippus seisma jääma.
Südamehaigused. - Südamehaigusi on teada nii mitu. Kui süda valutab, ehk kui südame pääl oleks “mõni raske koorem” olemas, või südat piinab mõni salaaimdus, siis üteltakse: “süda vaevab”. On olemas ka südamehaigusi: “kui süda tükib seisma jääma, ei tuksu enam”. - - ERA II 134, 471 (85) < Saarde - J. P. Sõggel (1936/37)
Südamevaluks nimetati ka, kui süda ei saanud seda, mida ihkas, või aimas midagi halba. Vaevalt, et seda aga taimedega ravida püüti (v.a. ehk armuvalu).
Südamehaigus arvati tulevat suurest ülepingutusest ja tööst, ka sellest, et inimene ei ole ennast elu jooksul hoidnud. Südamehaigus võis tuleneda ka teiste organite haigusest.
Südamekloppimine akkab, ku ülearu jooseb, ja ku maks aige on, sis ka süda klopib. RKM II 101, 419 (40) < Häädemeeste- M. Mäesalu (1960)
Oluliseks peeti teatud režiimi ja reeglite jälgimist, kui tegemist oli südamehaigega.
Süda, kui sees aigetab, siis en tohi appu süüje eiga juua. Älä sene küllä pääl maga, kumma pool süda seisab. RKM II 8, 58 (15) < Viru-Nigula - A. Krikmann (1947)

Selle haiguse märksõnaga setotud rahvapäraste taimenimetuse loetelu:

Selle haiguse märksõnaga seotud tekstid:

H II 7, 884 (4) < Jõhvi khk., Edise v., Vasavere k. (Tõnorist) (1889)
Südamehaiguse vasta on tedremanarad head. Neie juured kuivatasse ja panasse viina sisse. Seda siis sisse võtta.

H II 7, 884 (6) < Jõhvi khk., Edise v., Vasavere k. (Tõnorist) (1889)
Angervaks kuivatasse välle, kõik varred ja õied, siis tehakse teest, mis ka südamehaiguse vasta hea on.

H, R 9, 142 (40) < Setumaa < Põlva khk. (1903)
Söame-aludse hain = ?. Söamealodse-haige vasta hää. Keedetäs. Liemi juvvas. Kõlladse lilli.

H, R 9, 83/4 (13) < Setumaa < Põlva khk. (1903)
Toomemarjo süvväs. Häelmit kuivetas ja pandas viina sisse; om hää rohi süamevalu vasta.

E 1802 (62) < Risti khk., Nõva k. (1892)
Kellel saunas ikka süda tahab sandiks jääda, peab see hea abi selle vastu olema, kui vihaleht mis vihtlemise aeg rinde peale on jäänud südame kohta, ja sealt see leht ära võetaks ja ära süüaks, siis ei pea iialdes enam süda saunas sandiks jääma.

E 56661 (1) < Tallinn l. (1926)
On sooned haiged, siis korjaku komelid, tehku sellest vanni ja joogu komeliteed. See on ka südamehaigusele hea.

E 56661 (2) < Tallinn l. (1926)
Süda haige on, korjaku kevade võililleõisi, kuivatagu ära, tehku teeks, joogu seda teed vee asemel. On süda hea.

E 56661 (3) < Tallinn l. (1926)
[Südamehaiguse puhul]
Korjaku piibeleheõisi, kuivatagu ära, pantagu piiretuse sisse likku sooja koha peale, kaks päeva seisku soojas, siis võetagu seda veega sisse.

E 56661/2 (4a) < Tallinn l. (1926)
Korjaku heinamaa pealt heinamaa-kuuskesid, kuivatagu ära, tehku teeks, joogu seda teed, see on südamehaigusele hea.

EKS c, 72 (3) < Palamuse khk. (1891)
[Vilaceae]
Viola palustris
Südamevalurohi. Õied keedetakse ummukses ja vedelikku tarvitakse kui hääd rohtu südamevalu juures.

EKS c, 73 (b) < Palamuse khk. (1891)
[Valerianaceae]
Valeriana officinalis
Südamevalurohi. Õilmed ja lehed kuivatatud, keevas vees veidi aega liguneda lasta ja siis seda teed kolm kord päevas juua anda, kes südamevalus haige on.

ALS 3, 76 < Jõhvi khk. (1931)
Südamehaigus.
Tedremarana juured kuivatatakse ja pannakse viina sisse, mida sisse võetakse.

ERM 168, 11 (3) < Tõstamaa khk. < Audru khk. < Mihkli khk. (1921)
Mädarõika juurikad kuivatakse, siis leotakse hapu taari sees. Leotist võetakse sisse. Südamekloppimise vastu.

ERA II 23, 153 (12) < Rõngu khk., Elva l. < Rannu khk. < Tarvastu khk., Pikru k., Ojapera t. (1926)
Teenuiad südamekloppimise vastu. Teelehe õied (nuiad) keedetakse ära, pannakse apteegist ostetud "undersitsi" rohtu sekka ja siis juuakse kas tassitäis korraga või vähem, kuni südamekloppimine ära kaob.
1) Vedel rohi, mida apteegist saab - vahakas, rohu haisuga.

ERA II 23, 157 (18) < Rõngu khk., Elva l. < Rannu khk. < Tarvastu khk., Pikru k., Ojapera t. (1926)
Südamevaluhain.
Südamevaluhaina lehed ja varred keedetakse ära ja pannakse piparmündiõli sekka. Seda vedelikku võetakse sisse, kui süda halb või valutab.

ERA II 38, 313 (68) < Väike-Maarja khk., Porkuni v., Assamalla k. vaestemaja (1931)
Koirohtu ja kadakavett keedetakse segamini südamehaiguse vasta.

ERA II 78, 129 (76) < Helme khk., Taagepera v., Järve t. < Karksi khk. (1934)
Verihaina juur. „Kui südame man ussi“, siis juua selle teed.

ERA II 79, 137 (10) < Pärnu l. (1934)
Kui süda haige, siis peab toorest sibulast sööma. Putked niitama.

ERA II 79, 137 (11) < Pärnu l. (1934)
Südamehaiguse ja neeruhaiguse vastu. Mustrõigas hõõruda või riivida või lõigata võileiva peale.

ERA II 79, 137 (12) < Pärnu l. (1934)
Südamekloppimine. Kui süda klopib, sibulast süüa ja jääb järgi pikapeale.

ERA II 113, 599 (72) < Saarde khk. (1934)
Vanad inimesed räägivad, et mets-mustsõstra marjadest tee olla hää seestvalu vastu ja vähendavat haigust, kui rinnus pisted torgivad.

ERA II 141, 104 (55) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Eessaare t. (Grauberg) < Ann Mikk (1936)
Südamevalu vasta südamevalurohud. Kolmekandilised kaunad, terava otsaga lehed, kasvavad koplis, neid teri süüa keedetult.

ERA II 148, 282 (13) < Rapla khk., Raikküla v., Pühatu k., Muuga t. (1937)
Krooklehe tee on südamekloppimise vastu heaks rohuks.

ERA II 167, 179 (30) < Ambla khk., Ambla v., Jootma < Järva-Madise khk. (1937)
Kanavarbad (Primula officinalis) - südamenõrkuse puhul ja kui on vähe verd.

ERA II 167, 181 (48) < Järva-Madise khk. (1937)
Sookaerad (Ledum palustre) - on hääd ka südamehaiguste vastu. (Peedu)

ERA II 168, 649 (32) < Häädemeeste khk., Orajõe v. (1937)
Palderjani lehti ja õisi korjatakse ja kuivatatakse, neist tehakse talvel teed külmahaiguste ja südamelöömise vastu.

H II 37, 807 (2) < Kose khk. (1893)
Südamejooksva vastu on hea, kui saab ohumõega juuri võetud ja veega keedetud. Ja saavad nemad keend, siis kallatakse vesi ära ja pannakse neile juurtele äädikad peale ja lastakse siis seista. Pärast pannakse senna vett juure, nii et tema paras hapu on. Siis saab seda vett joodud.

H II 37, 807/8 (3) < Kose khk. (1893)
Selle südamejooksva vastu tehakse ka ohumõekadest vanni. Selleks võetakse kolmelülilesed õitsvad ohumõegad kõige juurtega, raiutakse katki, pannakse vanni sisse ja kallatakse keeva vett peale. Kui vesi paras leige on, siis tuleb haigel vanni astuda ja seal sees ennast üks tund aega liutada.

RKM II 395, 231 (92) < Võnnu khk., Vana-Kastre k. < Haljala khk. (1986)
Südame-emajuured - roosakas õis, lehed maa peal ja juur täitsa südamekujuline, lõika lõhki, siis on kambrid sees. Teine on samasugune: valge õiega, kui kõht lahti, siis tehakse teed. Aga roosaõieline on südame vastu.

RKM II 14, 53 (133) < Jõhvi khk., Jõhvi v., Raudvere k. (1947)
Südamehaiguse vasta on sibul, paned südame kohale toore sibula, lõigud katki, tunned, kas süda kangest klopib.

RKM II 14, 53 (133)a < Jõhvi khk., Jõhvi v., Raudvere k. (1947)
[Südamehaigus] Ikka miski võeti sisse. Maas kasvab rohi kah.

RKM II 14, 57 (143) < Jõhvi khk., Jõhvi v., Vasavere k. (1947)
Kui süda oli haige, jõin allikavie tied. Tedremarana juured on südamehaiguse vastu. Südameema juured nigu murakaleht. Mina äisin tõin, turbamaa õli. Kui nämad hakkavad õitsema, keedetakse tied ja viina sisse pane.

RKM II 75, 373 (28) < Mustjala khk., Vanakubja k., Maunuse t. (s. Kirs), 83 a. ja Sofia Seebart (s. Erlach), 65 a. (1958)
Kurduskuue tee - südamehaiguste ja emakoja rohi.

RKM II 95, 437 (12) < Karksi khk., Äriküla k. < Karksi khk., Aniste k. < Lätimaa (1960)
Korjati maikellukese õisi, hoiti 2 nädalat viina sees ja siis oli see rohuks südamehaiguse vastu.

RKM II 111, 123 (420) < Muhu khk., Linnuse II k., Kase t. (1961)
Aiaaukudes kasvavad kollased rohud, koerarohud, kollaste õitega. Nende juurikad on südamehaiguste vastu, lehtede keedu vesi aga võtab kõõma peast.

RKM II 111, 94 (298) < Muhu khk., Võlla k. (1961)
Südamehaiged joovad pärnaõieteed, köömneteed aga neile ei soovitata.

RKM II 101, 403/4 (2)a < Häädemeeste khk., Häädemeeste v., Kägiste k. (s. Vaher), s.1873 (1960)
Saalomonisõrmus jälle, juurikad kuivatati ära ku sigurid, siis tambiti puruks. Kus enne neid tambiti: seuke lai kivi olli, labindaga hõeruti hästi libedaks, riie pandi ümmeringi, et kõik kätte saab, siis pulbert keedeti ummuses, kurnati läbi riide, jahutati ära, panti pudelis ummuses kinni vaiguga päält, siis võeti, ku tarvis olli. See on südamenärvide rohe, verekasvataja rohe. [(Märkus: Taim on Polygonatum officinale All.)]

RKM II 111, 76 (216) < Muhu khk., Vanamõisa II k., Kõue t. (1961)
Südamehaiguste korral süüa sibulat ja juua võisoolvett. See teeb südame tugevamaks.

RKM II 102, 248 (43) < Halliste khk., Abja as., Tedremäe t. (1961)
Kui süda lopib, miu emäl olli, pant pudelis viina sissi palderjaani ja maranejuure ja kaselehe, siis võts säält juuri päält, et sii rahustab.

RKM II 159, 169 (5) < Rakvere khk., Rakvere l. (1963)
Südamehaigus.
Kasutada kaetisrohust keedetud teed. Korjata tuleb enne jaanipäeva.

RKM II 160, 115 (6) < Haljala khk., Pihlaspea k. (1961)
Südamepekslemine. Joodi palderjanijuurika teed.

RKM II 160, 178/9 (10) < Viru-Nigula khk. (1961)
Südamekloppimine. Joodi palderjanijuurika teed.

RKM II 160, 207 (15) < Rakvere khk., Rakvere l. (1961)
Südamehaigus. Meie elasime üksipäini metsa sees. Minu emal oli rohuks lepakoor, tina ja sibul. Meestel olid tinanööbid pükste ees. Tinanööp oli pehme. Lepapulk toodi metsast, võeti hall koor pealt ära ja roheline kaabe tõugati peeneks. Seda tarvitas ema kuivalt ja toorelt. Ema võttis siis, kui süda jäi haigeks. See aitas kohe. Ema jäänud kord heinamaal haigeks. Pulk pandi suhu, muidu enam ei võtnud rohtu. Ühe püksinööbi küljest said tina ja lepakaabet said lepapulga küljest. Ka sibulat võttis südamehaiguse vastu.

RKM II 162, 37/8 (1) < Lüganuse khk., Kiviõli (1963)
Südamehaigeks jäin ma 1941 a. Käisin arstide juures. Arstid aidata ei suutnud. Siis hakkasin ise koduste rohtudega ravima. Arstirohud ei aidanud, haigus läks halvemast. Keegi vanem inimene õpetas mind: iga hommikul, kui ärkad, söö üks tükk võileiba küüslauguga. Sedasi sõin kolm aastat järjest, siis tundsin, et mul on parem. Kui läksin arsti juurde, arst küsis, et millega ma olen end ravinud. Arst ütles, et süda on palju paranenud. /---/

RKM II 175, 12 (14) < Audru khk., Võlla, v., Kihlepa k., Kalda t. (1964)
Palderjani tarvitatakse küll tänapäeval. Juurikud sügisepoole korjata. Südame ja närvide rahustamiseks. Meil kass sõi ära. Pidada umbses nõus.

RKM II 177, 159 (8) < Tõstamaa khk., Läilaste k., Allikivi t. (1964)
Palderjanijuuri pandi viina sissi südamehaiguse vastu.

RKM II 186, 42 (8) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve l. < Torma khk., Lohusuu al. (1964)
Südameklopp.
Kui süda ei tööta normaalselt, klopib kiiresti.
Ravi selle vastu on palderjanijuure tee ja kuivatatud maikellukese tee lahjendatult.

RKM II 197, 21 (18) < Järva-Jaani khk., Roosna-Alliku v., Valasti k. (1965)
Piparmündi tee pidi südamele hea olema.

RKM II 197, 21 (19) < Järva-Jaani khk., Roosna-Alliku v., Valasti k. (1965)
Köömned ja sibulad segi keeta, aidand südamele.

RKM II 197, 108 (125) < Järva-Jaani khk., Järva-Jaani al. < Järva-Jaani khk., Metsla k. (1965)
Piparmündi tee on tervisele väga hea, südamele ja.

RKM II 197, 232 (23) < Järva-Jaani khk., Võhmuta v., Kaaruka k., Karjukse t. (1965)
Palderjaniteed tehti, piparmündi teed kah, kui süda peksis. 2-3 tilka kamperiõli vee hulka, võtab peksmise ära.

RKM II 229, 423 (3a) < Rakvere khk. (1966/7)
Teetitejuured on kõige parem südamehaiguse rohi. Teed teha neist.

RKM II 229, 528 (9) < Rakvere khk., Tammikualune k. (s. Hühner), s. 1890 (1966/7)
Südamehaiguse vastu maikellukese õied keeta teeks ja paar tilka panna klaasi vee peale, siis juua.

RKM II 254, 414 (38) < Haljala khk., Viitna k. (1969)
Vehverments - see on südamerohi, ma joon seda teed praegugi, mul omal aias kasvab. [Piparmünt]

RKM II 254, 475 (32) < Kadrina khk., Ahila k., Tõnuansu (1969)
Palderjanijuuri korjatakse, pannakse viina sisse - rohkem südamehaiguse vastu.

RKM II 257, 407 < Palamuse khk. (1968)
Südame pekslemine. Maikellukese ehk piibelehe teed juua.

RKM II 259, 393a < Laiuse khk., Jõgeva l. (1968)
Ravitaimed.
On tedremadratsi juur, pruunikasmust juuretomp. Väikesed punased õied. 12 sentimeetri kõrgune, kasvab kraavikallastel ja arumaal. See kaevatakse maa seest üles, pestakse puhtaks, kuivatakse ära ja pannakse likku. Piirituse või viina sisse. Seda tarvitakse sisemiste haiguste jaoks, vererõhu ja südamehaiguste jaoks.

RKM II 260, 530/1 (2233) < Krasnodari krai, Adleri raj., Vesjoloe k. < Sulevi k. (1967)
Apelsin põesaspuu: v. k. Апелъсиновый дерево. L. K. Citrus aurantium.
Mandariin põesaspuu: v. k. Мандарин.
Tsitron, limon põesaspuu: v. k. Лимон.
Need puud on kõik pea ühte tõugu, ainult marjad on teistmoodi ja ka maitse on teistsugune, kõik nad õilmitsevad märtsikuul, umbes niisugused valged õied ja nii suured nagu pirnipuul. Õielehed on paksud piimavalged.
Limonimarjad on piklikud, umbes kanamuna suurused, kollased, hapud, neid pruugitakse tee joomisel. Limoni mahl pigistatakse kolmelt marjalt välja, segatakse ära suhkrusiirupiga ja joodakse rohuks südamehaiguse vastu. Apelsinid, karaljokid, millel õiepoolt ots on viiruline, on väga head süüa maiustuseks, aga teisi söödakse haiguse korral kui kurguravijad, ka võib neid süüa maiustuseks, kuid need on palju hapumad kui karaljokid. Need marjad on täitsa ümarikud ja palju suuremad kui limonid, iseäranis karaljokid.
Mandariinid on kõige maitsevamad, neid on mitmes suuruses. Kõige veiksemad on pähklisuurused, kõige suuremad on keskmise õuna suurused. Mandariinidest keedetakse moosi, pandakse terved marjad ühes koorega siirupi sisse, ka keedetakse katkilõigatult. Rikki läinud marjadest tehakse viina ja kõige maitsvamad on nad süüa maiustuseks. Nõrgaverelistele on mandariinimarjad heaks kosutuseks.
Need marjad kõik, apelsinid, mandariinid ja limonid, on küpsed novembrist kuni veebruari lõpuni ja kõik nad on küpselt kollast värvi.

RKM II 261, 196 (53) < Kadrina khk., Ojaveski k., Preediku t. (s. Orro), s. 1900 (1969)
Piparmüntisi keedeti südamerohuks.

RKM II 269, 250/1 (138) < Rõngu khk., Leivastu k. < Kambja khk., Kodijärve v., Kuusa t. (1969)
Südamehaigetele kalmusetii.
Kalmus, siis sihuke hain, kasvab lombi veeren, om pea üts meeter pikk (vanasti olli küünar, mis olli puul meetrit). Sel kalmusel on häste kange hais. Vanasti olli kõik hais, tõine olli hää hais, tõine halb hais, lõhna siss ei ütelda. Sellest kalmusest tetas häste kõvva tii, sedä võetas kolm kõrda päevan üts tiiluitsatäis korraga. Ja tedä tuuas ka tarre, pannas põrmandu pääle laiale, kui kirpe om pallu, siss nii looma kaova ära.

RKM II 272, 354/6 (2279c) < Krasnodari krai, Vesjoloje k. < Sulevi k. (1970)
[Sibul. V. K. Лук. L. K. Allium cepa.] Kui on süda paha ehk valutab kõht ehk kui on südamevill, talupoegadel oli enne ikka kõige esimene rohi süüa toorest sibulat.

RKM II 272, 386 < Krasnodari krai, Vesjoloje k. < Sulevi k. (1970)
Virsiku-, ploomi- ja kirsipuu oksa tee on hea juua südamehaigetel.

RKM II 272, 391 (2312) < Krasnodari krai, Vesjoloje k. < Sulevi k. (1970)
Balderjanitaim. V. K. Валериана. L. K. Valeriana officinalis.
Balderjanijuuri korjasime mägedest. Ta kasvab umbes meetrikõrguseks. Suured, kaunis laiad lehed, kollased õied. Rohuks tarvitati juured, mida korjati õitsemiseajal, kuivatati ära, leotati viina sees, siis võeti sisse tilkasi veega segatult südame ja närvide vastu.

RKM II 283, 226 < Kadrina khk., Lobiküla (1971)
Kasekorp on südamehaiguse vastu. Kasekorba teed juua.

RKM II 283, 226 < Rakvere khk., Laanemõisa k. (1971)
Südameastma vastu on hea üheksamaaõie tee.

RKM II 329, 240 (4) < Rõuge khk., Mustahamba k., Tinuri t. < Rõuge khk., Viitina k. (1977)
Palderjanijuure tii om jälle südamele hää, kui valu tege. Ja kui ei ole und, siis anna und.

RKM II 330, 329 (7) < Simuna khk., Rakke al. < Simuna khk., Salla v. (1978)
Kui minu emal oli valu südame juures, siis võttis kampriraasukese, tampis peenikeses ja võttis sisse sibulaga.

RKM II 338, 348 (10) < Kuusalu khk., Kolgaküla k. (1976)
Kellel süda hakkas kloppima, see pidi jooma nurmenuku, rukkilille, piparmündi või palderjaniteed.

RKM II 338, 349 (11) < Kuusalu khk., Kolgaküla k. (1976)
Südamerabandus oli siis, kui äkki oksele ajas ja pea valutama hakkas. Siis keedeti rabanduslille teed. See lill kasvab kraavide kallastes ja niisketes kohtades. Lill on umbes kolmekümne sentimeetri kõrgune, väikeste valgete õitega, lehed asetsevad õite juures ülal, vars on pruun ja lehtedeta.

RKM II 349, 49/50 (7) < Jõhvi khk., Liivakünka k. (1979-1980)
Südä hakkas väristäma, võttasin sibula. Sie õli minu rohi.

RKM II 355, 336 (111) < Kolga-Jaani khk., Võisiku k. (s. Vilt), 82 a. (1981)
Aaloed tarvitati südamehaiguste puhul. Leht tükeldati ja pandi valge viina ja mee sisse. Hoiti leos kuu aega. Tarvitati 1 teelusikatäis korraga kolm korda päevas paari nädala jooksul.

RKM II 355, 336 /7 (112) < Kolga-Jaani khk., Võisiku k. (s. Vilt), 82 a. (1981)
Aaloemahla tilgutati põletushaavadele peale. Noore aaloe lehti ei soovitatud iialgi tarvitada, nüüd on kuulda, et aaloe peab vähemalt 3 aastat vana taim olema, siis lehed mõjuvad ravivalt. Kord andis Helmi Kiis ühele tuttavale südamehaigele 3 kg aaloelehti, kes tegi endale suurema koguse südamerohtu valmis.

RKM II 359, 70 (11) < Põltsamaa khk., Kaavere k. (1981)
Kalmejuure pulbert teeme venituse vastu, närvide vastu ja söögiisu annab, südamehaiguse vastu ka. Veeaugus kasvab, pikad nagu ohumõõga lehed, vänge lõhnaga juur, kui katki teed.

RKM II 372, 290 (2) < Tartu l. (1984)
Tammekoore ja tillitee - südamele.

RKM II 372, 294 (34) < Tartu l. (1984)
Palderjanijuurte leotis viinas. Arvatavasti südamele.

RKM II 375, 120 (73) < Põltsamaa khk., Põltsamaa l. < Põltsamaa khk., Mällikvere k. (1985)
Piparmündi tee ergutab südamehaigeid.

RKM II 380, 27 (32)b < Jõhvi khk., Ohakvere k. (1984)
Närvi- ja südamehaiguste vastu oli veistesüdamerohu tee.

RKM II 380, 39/40 (93) < Jõhvi khk., Illuka k. (1984)
Viirpuu õitest valmistatud teed võeti südamehäirete korral (südamepekslemise puhul).

RKM II 381, 94/6 (20) < Haljala khk., Aaspere v. (1985)
Ka südamevoolmete (infart) korral tarvitati toorest sibulat ja mett, eriti oli hinnatud pärnaõie mesi, aga esimine rohi oli võisoolvesi. /---/ Jõi palderjaniteed südame- ja närvirohuna, närvirahustajana. Nurmenuku ja maikellukese teed, aga talve jooksul sõi 2 setverikku toorest sibulat meega ära.

RKM II 383, 429 (46) < Kose khk., Ardu k. (1985)
Piibelehe õied on südamerohi, nende teed juua.

RKM II 384, 408 (40) < Keila khk. (1985)
Südamehaigele anti piibelehe-viinaleotist, aga kuidas seda valmistati, ma ei tea.

RKM II 385, 32 (i) < Tori khk., Levi k. (1985)
Õie-, lehe-, varredroogid raviteeks.
Piparmünt - kõhuvalu vaigistamiseks, korrastab südametegevust.

RKM II 385, 33 (47c) < Tori khk., Levi k. (1985)
Pihlakamarjad - seedimist soodustav, südametegevust reguleeriv, talvel lastele kehvveresuse puhul. Peale esimese külma muutuvad magusaks. Söödakse toorelt ja keedisena.

RKM II 385, 34 (47e) < Tori khk., Levi k. (1985)
Jõhvikas - otseselt südametegevuse reguleerimiseks, mahl (kissell) haigele kosutusjoogiks.

RKM II 385, 34 (47i) < Tori khk., Levi k. (1985)
Kasepungad - teena südamehäirete ja neerutalituse parandamiseks. Piiritusleotis haavadele, desinfitsiooniks, liigesevalude puhul määrimiseks; külmetushaiguste ja pahaloomuliste kasvajate puhul vähesel määral sisse võtta.
Rootsi rahvaravimis teena paljude haiguste vastu. Kevadel korjatakse iga pereliikme kohta 1 liiter pungi.

RKM II 390, 464 (42) < Sangaste khk., Tõlliste (1985)
Kellel süda haige, pidi küüslauku sööma.

RKM II 395, 232 (97) < Võnnu khk., Vana-Kastre k. < Haljala khk. (1986)
Piparmündist teed ja palderjaniõitest. Piparmünt aitab seedimist korraldada, kergendab seedimist, aga palderjan on ehmatusele ja kui süda väga klopib, siis teed tehakse ja juuri pantakse viina sisse, võetakse; kes viina ei taha, teeb juurtest ka teed.

RKM II 395, 405 (28) < Võnnu khk., Padari k. (1986)
Piparmünt oli palavikurohi ja peavalurohi, südamehaigusele ka.

RKM II 396, 69 (14) < Võnnu khk., Aruaia k. < Räpina khk., Jõepera k. (1986)
Tammelehtedest vihaga saab südame- ja vereringehaigust ravida.

RKM II 396, 115 (6) < Võnnu khk., Rasina k. < Räpina khk., Jõepera k. (1986)
Kuremarju on haige südamega hää võtta.

RKM II 401, 656/7 (84) < Hargla khk., Laanemetsa k. (1987)
Raudrohu tee ei ole ainult köhale. Üks vanainimene oli, aga temal oli süda haige. Tema jõi kogu aja raudrohu teed. Ja vett ta ei joonud, kogu aja ainult raudrohu tee ja see teda ravis.

RKM II 405, 521 (8a) < Tallinn (s. Laul), s. 1909 (1985)
Viis supilusikatäit peenendatud põldosja (kuuse moodi), viis supilusikatäit kibuvitsamarju, niisama palju pohlalehti ja linnurohtu (muidugi kõik kuivatatult).
Viis klaasitäit vett ajada keema, puistada see segu sisse, lasta tõmmata. Kurnata ja juua üks klaas päevas. See pidavat vereringet parandama, seega ka südametegevust.
Proovisin ka selle pool, kes seda keetis ja tarvitas. Maitsev ei olnud, aga liiga kole ka mitte.
Peale kuu aega tarvitamist peab vahet pidama ja siis korrata. Kui mõju ei tunne, siis ei maksa ka tarvitada.

RKM II 413, 542 (4) < Puhja khk., Puhja k., Viina t. (1988)
Mina ole kasutanu punet, piparmünti, palderjani. Piparmünt on südamele hää.

RKM II 414, 629 (15) < Nõo khk., Külaaseme k., Miku t. (1988)
Lepalehed ja -urvad pidid südamerohi olema.

RKM II 435, 9 (4) < Harju-Madise khk., Kersalu k., Sepa t. < Keila khk., Vääna k. (1990)
Ema sõi sibulast, kui südames valu oli.

RKM II 443, 21/4 (39b) < Tallinn < mitmelt poolt (1991)
Saialilli mitu peenart ja kuivatame talveks (südamele hea).

RKM II 443, 21/4 (39i) < Tallinn < mitmelt poolt (1991)
Nõgese ja kase noori võsusi, lehti salatina ja talveks kuivatud, head teena igasugu südamehäire puhul. Ja saunas on ka hea vihelda nõgese- ja kadakavihtega.

RKM II 443, 21/4 (39m) < Tallinn < mitmelt poolt (1991)
Siis on veel häid maitsetaimi. Meliss - sidruni lõhn ja maitse (südamele hea, salatina, teena). Siis kurgirohi, sama mõju. Ühtlasi on nad ka ilutaimed ja püsikud, kuid külmaõrnad.

RKM II 446, 279 (14) < Torma khk., Näduvere k. < Torma khk., Torma mõis (s. Viigipuu), 84 a. (1991)
Palderjaniteed tehti. Eks ta oli ka südame raviks.

RKM II 447, 237/8 (52) < Krasnojarski krai, Karatusi raj., Ülem-Suetuki k. (1991)
Ma vahepeal jõin siidilillesid, need on südamerohi.

RKM II 447, 453 (4) < Krasnojarski krai, Karatusi raj., Ülem-Suetuki k. (1991)
Pustõrnik on õitsev nõges, juua tsaiuks. On verepuhastaja ja südamerohi.

RKM II 447, 487 (5) < Krasnojarski krai, Karatusi raj., Ülem-Suetuki k. (1991)
Boierga marjad - südame vasta. Korjad ära, kuivatad, keedavad tšaiut sellest. Sellest võib kalja ka teha.

RKM II 449, 36 (26) < Krasnojarski krai, Karatusi raj., Ülem-Suetuki k. (s. Kolina), s. 1936 (1992)
Taratupka - sie on südame vasta, juovad.

RKM II 449, 496 (16) < Krasnojarski krai, Karatusi raj., Ülem-Suetuki k. (1992)
Need on head südamerohud küll. Emanõges, öeldakse neid. Üks nisuke õis panna poole liitri peale. Üheks päevaks - peale söömist pool tundi juua klaasitäis või pool. Nädal aega juua ja siis laupäev-pühapäev pidada vahet.

RKM II 451, 396 (13) < Laiuse khk., Küüravälja k. < Laiuse khk., Lõpe k. (Saare Juhan), 82 a. (1992)
Küüslauk on südamele jälle hea, südamerohuks.

RKM II 451, 454 (56) < Laiuse khk., Mõisaküla k. (1992)
Ja palderjanijuurikad on südamele head.

RKM II 453, 16 (2) < Laiuse khk., Päde k. < Torma khk. (1992)
Ma joon kortsulehte, see pidi hea olema veetõbele ja südamele kah.

RKM II 457, 402/3 (5) < Pilistvere khk., Viruvere k., Uuetoa t. (1993)
Niisugune rohi on, et tedremaran, mõru, pruun, jäme, aruheinamaadel kasvab. See on siis viinaga segada, teed et tedremarana leotis, õhtuti võtta. Väga hea on, korraldab seedimist ja. Ma igal õhtul võtan. Südamele mõjub ka hästi ja verd parandab.

RKM II 463, 223 (13) < Viru-Nigula khk. (1994)
Karulauku tambitakse. Siin Lontovas kasvab neid palju suurte puude all. Me võtame juured ja varred enne õitsemist. Ja tampida noaga katki ja siis pudrunuiaga. Ja sinna peale veel pool liitrit viina ja 2-3 nädalat seisab ja siis vahest liigutada seda pudelit. Iga päev küljelt küljele liigutada. Siis pärast ära kurnata ja paksu seest kurnata.
Siis kõige parem on südamehaiguste vastu. Kui vererõhk on kõrge või madal, sellele on kõige parem. Võetakse 15-20 tilka kolm korda päevas sisse.
Karud kui talveunest ärkavad, siis esimesena söövad seda, et puhastada ennast.

RKM II 465, 494 (8a) < Viru-Nigula khk., Ridaküla k., Maandialuse t. (1994)
Palderjan pandas viina sisse, see on südamekloppimise vastu.

KKI 8, 93 (175) < Kuusalu khk., Kiiu k., Paju t. (1948)
Kui süda on haige, peab jooma raudrohu teed. Minu isa sai sellest abi.

KKI 10, 16 (5) < Mustjala khk., Rahtla k., Nõmme t. (1949)
Südamehaiguse vastu üitiheina tee.

KKI 24, 443 (3) < Iisaku khk., Puhatu k. (1958)
Saarepungadest või saarekoorest tied kietada, sie ei lase südant valutada.

KKI 67, 90 (3a) < Jämaja khk., Läbara k., Mädaniidi t. (1976)
Südameemajuurte teed joodi südamevaevuste vastu.

KKI 67, 261 (5a) < Jämaja khk., Iide k. < Jämaja khk., Torgu k. (1976)
Südamehaiged - panevad viina sisse tedremadara juurt. Seda viina tilgutatakse teise viina sisse ja võetakse hommikul.

KKI 67, 369 (2d) < Jämaja khk., Iide k. (1976)
Tedremadara juurt - südamehaiged panid viina sisse seda juurt. Seda viina tilgut teise viina sisse. Võeti hommikul.

KKI 67, 430 (7) < Jämaja khk., Iide k., Ringa t. (1976)
Südamehaiged panevad viina sisse tedremadara juurt. Seda viina tilgutati teise viina sisse ja võeti hommikul.

KKI 67, 261 (5b) < Jämaja khk., Iide k. < Jämaja khk., Torgu k. (1976)
Südamerohi on ka villvallikas.

KKI 67, 396 (1) < Jämaja khk., Tammuna k., Pigi t. (1976)
Südamevaeva, oksendamise korral tehti südamejuurtest teed.

Vilbaste, TN 4, 302 (4) < Hargla khk., Mõniste k. (1937)
Palderjaan: tarvitatakse südamehaiguse puhul, juuakse tema teed.

Vilbaste, TN 4, 337d < Hargla khk., Mõniste k. (1937)
Palderjaan viinaga südamehaiguse jaos.

Vilbaste, TN 4, 341 (2) < Hargla khk., Mõniste k. (1937)
[palderjaanid] Palderjaniteed tarvitatakse südamekloppimise vastu.

Vilbaste, TN 4, 341/2 (5) < Hargla khk., Mõniste k. (1937)
Kalmusejuure teed tarvitatakse isupuuduse, neeruhaiguse ja südamekloppimise vastu.

Vilbaste, TN 4, 419 (2) < Hargla khk., Mõniste k. (1937)
Süämehaina juua - südamehaiguste puhul alkoholis leotatult sisse juua.

Vilbaste, TN 4, 473 (d) < Pühalepa khk., Kärdla (Kumari) < Arnold Napp, Reigi algkooli õpilane (1938)
Südamehaiguse vastu tarvitatakse palderjanijuuri.

Vilbaste, TN 3, 47 < Rannu khk., Rannu v., Raudja (1932)
Koirohtu pruugiti jälle südamehaiguse vastu.

Vilbaste, TN 3, 137 < Kambja khk., Kambja v., Hama t. (1932)
Münditee - krampide, südamekloppimise, hüsteeria vastu.

Vilbaste, TN 3, 143 (1) < Palamuse khk., Kaarepere v., Vrousti ? (1932)
Arstirohuks tarvitamine.
Palderjanijuur leotatakse piirituses, mille mahlast saadakse nii palderjani „tilgad“. Tarvitatakse südame rahustuseks ja nõrkuste puhul.

Vilbaste, TN 3, 545 (9) < Tartu l. (1932)
Palderjaan: õied ja juured on kõhuvalu ja südamehaiguste vastu.

Vilbaste, TN 3, 702 (6) < Tartu l. ja Tartumaa (1932)
Kalmus (Acorus Calamus L). Juuretee annab söögiisu ja kaotab südamekloppimise.

Vilbaste, TN 3, 711 (8 a) < Tartu l. ja Tartumaa (1932)
Kalmus (Acorus Calamus L). Juuretee annab söögiisu ja kaotab südamekloppimise.

Vilbaste, TN 3, 713 (25) < Tartu l. ja Tartumaa (1932)
Maikelluke (Convallaria maialis L). Tema lehtedest valmistatud tee on südamekloppimise vastu.

Vilbaste, TN 11, 6b < Kihelkonna khk., Viidu k. (1960)
Convallaria majalis - piiberleht. Kasutatakse südamehaiguste raviks.

Vilbaste, TN 11, 87/8 (19) < Tallinn l. < Laiuse khk., Sadala v. (1966)
Palderjan. See on kõigile üldtuntud rohi. Tarvitatasse õisi ja juuri teed teha. Ennemalt õli palderjaniõie tee talve jooksul iga õhta leevakõrvane. Ja põlnud närvi- ega südamehaiged, nagu nüüd iga teine inime südame- vai närvihaiged.

Vilbaste, TN 11, 224 < Nõo khk., Elva l. (1963)
Karuohaka seemneid piimaga keeta, on hea südamerohi. Juured on samuti hea rohi südamehaiguse vastu. Juurtest keedetakse teed.

Vilbaste, TN 11, 265 < Nõo khk., Elva l. < Räpina khk., Veriora v., Virsküla k. (1963)
Südameemajuur. Seda tarvitatakse viina sees. Ennem kuivatatakse ära. Juur on nuutras [puntras].
Kui minu ema saatis mind neid otsima, siis ütles: „Kui neil juured on nuutras, siis võta. Muidu võib ta tõine olla.“
Teda nimetatakse veel tedremarjanajuureks. On hea südamerohi. Minu emal oli teda alati kodus. Kui vaja oli, siis valas viina peale ja tarvitas.

Vilbaste, TN 11, 266 < Nõo khk., Elva l. < Räpina khk., Veriora v., Virsküla k. (1963)
Piibeleht - nende õisi korjati südamerohuks. Ärakuivatatud õitele pandi viin peale.

Vilbaste, TN 1, 313/4 (44) < Torma khk., Avinurme ümbrus (1929)
Põldõsi (-osi) [Equisetum arvense].
Kevadine osa: piibusk (enamasti lastelt), tilk, seatilk. Suvine osa: õravasaba (orava-); põldkuusk (harva kuulda). - Maa-aluseid mugulaid varte küljes nimetatakse piibuskimunadeks. Neid lapsed kaevavad ja söövad.
Arstimiseks on põldosja tee neeruhaiguse vastu; mõned on joonud ka südamehaiguse ja veetõve vastu.

Vilbaste, TN 1, 332 (74.2) < Torma khk., Avinurme ümbrus (1929)
Koirohi [Artemisia absinthium].
Arstirohuks tarvitatav: südamehaiguse ja ka isupuuduse vastu. Selleks tema keedist juua. Ka olevat seestvalu vastuline - keedist juua.

Vilbaste, TN 1, 373 (116) < Torma khk., Avinurme ümbrus (1929)
Südamevalu juur(ed) [Inula helenium].
Kasvab aias istutatult kuni 5 jalga pikaks; kui juur on korra maasse istutatud, ei hävine enam.
Ennem, vanemal ajal, tarvitatud juuri südamevalu vastu (kuidas, ei tea), millest ka nimigi.

Vilbaste, TN 1, 442 (243) < Torma khk., Avinurme ümbrus (1930)
(Rahvas nime ei tea) [Gentiana amarella x lingulata]
Olevat väga hea südame- ja seestvalu rohi. Teed keeta ja juua.

Vilbaste, TN 1, 424/6 (204) < Torma khk., Avinurme ümbrus (1930)
Saksamua huab (saksamaa haab), pappel [Populus candicans].
Mõned tarvitavad selle noori tõrvaseid lehti südamevalu (südamehaiguse) vastu neid suus närides ja seda sülge alla neelates.

Vilbaste, TN 1, 482 < Iisaku khk., Tudulinna (1929)
Punahein [? Fumaria officinalis]. Ummuksis keeta, teena juua - seesmise haiguse vastu, südamevalule.

Vilbaste, TN 1, 489 < Iisaku khk., Tudulinna (1929)
Alandi juured [? Inula helenium]. Kuivalt pulbriks hõõruda ja veega võtta - südamevalule.

Vilbaste, TN 1, 490 (7j) < Iisaku khk., Tudulinna (1929)
[Üheksmaõied [Verbascum thapsus]] Üheksamehevägi teena - südamevalule.

Vilbaste, TN 1, 492 (5)b < Iisaku khk., Tudulinna (1929)
Vehvermentsisid piirituse sees leotatult suhkruga võtta - südamehaigusele (kas tilgutada suhkrule?).

Vilbaste, TN 1, 497b < Iisaku khk., Tudulinna (1929)
Tedremanara juured [Potentilla erecta]. Viina sees leotada - südamevalule, kõhuvalule, venitusele.

Vilbaste, TN 1, 764a < Kuusalu khk., Tapurla k (1929)
Arstimisrohud:
Südameporgad (tetremadale juured) - tarvitati inimestele südamehaiguse vastu.

Vilbaste, TN 1, 778 (3) < Rõuge khk. (1929)
Pihlakamarjad on südamekurjuse vastu rohud.

Vilbaste, TN 1, 903 (1) < Karksi khk., Nuia alev (1935)
Sookaal [Ledum palustre]. Õietee teatakse olevat südamehaiguse rohi.

Vilbaste, TN 1, 1008 (2.8) < Kuusalu khk., Kolga a. (1930)
Tedremadala juured südämevalu vasta.

Vilbaste, TN 1, 1016 < Kuusalu khk., Kolga a. (1930)
Lendavamarjad: kui südamest läbi käib, siis süüakse marju.

Vilbaste, TN 1, 1028 (16) < Kuusalu khk., Tapurla k. ja Leesi k. (1930)
Palderjaan: südamehaiguse ja krampide puhul.

Vilbaste, TN 2, 221 (1) < Setumaa, Värska v., Slobotka k. (1937)
Arstirohuks tarvitatakse Slobotka küla ümbruses allpool nimetatud järgmisi taimi:
Obijonihaina keedetakse kinnise kaane all, pannakse viinaga segi ning on südamevalule vastav rohi.

Vilbaste, TN 2, 237 (VII) < Setumaa, Värska v., Verhuulitsa k. (1937)
Mättalill, mis kasvab niitudel vanade puude kändude juures, tema juuri pannakse viina ehk piirituse sisse ja juuakse südamevalu rohuks.

Vilbaste, TN 2, 254 (3) < Jõhvi khk., Jõhvi v., Tammiku as. (1929)
Palderja[a]nijuuri tarvitati südamehaiguse vastu. Puhtad juured keedeti ummuses ära, nii et aur välja ei pääsenud, ja siis saadud segu joodi.

Vilbaste, TN 2, 267 (g) < Jõhvi khk., Jõhvi al. (1929)
Milleks tarvitati endisel ajal taimi. Palderjaani tarvitati südame- ja närvihaiguse vastu.

Vilbaste, TN 2, 270e < Jõhvi khk., Jõhvi al. (1929)
Arstirohuks tarvitati järgmisi taimi. Kitsekõrva lehti - südamehaiguse vastu.

Vilbaste, TN 2, 273 (20) < Jõhvi khk., Jõhvi al. (1929)
Rosmariini teed - südame- ja maohaiguste vastu.

Vilbaste, TN 2, 273 (21) < Jõhvi khk., Jõhvi al. (1929)
Piprakauna teed - südameklopi vastu.

Vilbaste, TN 2, 283 (8) < Jõhvi khk., Jõhvi al. (1929)
Villirohu ja kollaste kakrate teed joodi südamehaiguse arstimiseks.

Vilbaste, TN 2, 300 (12) < Jõhvi khk., Jõhvi al. (1930)
Südamevalu ja maksahaiguste vastu juuakse teed heinputke juurtest.

Vilbaste, TN 2, 326 (7) < Järva-Madise khk., Peedu k. (1931)
Sookaer [Ledum palustre] on südamehaigustele hää. (Peedu küla)

Vilbaste, TN 2, 327 (13) < Järva-Madise khk., Peedu k. (1931)
Pohlaõie tee on südamehaiguse vastu.

Vilbaste, TN 2, 335 (29) < Ambla khk., Ambla v. (1931)
Kanavarbad - südamenõrkuse puhul ja kui on vähe verd.

Vilbaste, TN 2, 394 (6) < Hageri khk., Hageri (1933)
Hanerohi (kasvab sõnnikuhunnikute ja teede ääres ning hoonete taga, õitseb mai- ja juunikuus). Hanerohust valmistatakse teed südamehaiguse vastu.

Vilbaste, TN 2, 408 (8) < Jõhvi khk., Voka k. (1930)
Meresibula teed juuakse südamehaiguse puhul.

Vilbaste, TN 2, 417 (4) < Jõhvi khk., Toila al. (1930)
Haavakoore vanne tehakse südamelaienemise puhul.

Vilbaste, TN 2, 488/9 (1) < Järva-Madise khk., Albu k. (1930)
[Ärakirjutatud kustki] [Ei]
Meie taimed arstirohtudena.
Palderjan. Üldiselt tuntud aruheinamaal kasvav taim. Pikkus 40-60 sentimeetrit, lehed sulelised, õied pöörisõisikus. Arstirohuks tarvitatakse omapäraselõhnalist juurikat, mida korjatakse septembrikuul ja kuivatatakse pikkamisi ja hoitakse kindlais nõudes. Arstirohuna tarvitatakse palderjanijuureka tinktuuri, mis apteekides valmistatakse. Närvihaiguste ja ara vere vastu. Palderjaniteed tuntakse rahva seas krampide, südamekloppimise, hüsteeria, langetõve ja nii edasi vastasena.

Vilbaste, TN 2, 502/3 < Vigala khk., Velise v. (n) < Eduard Gildeman(n), Velise 6-kl algkooli õpetaja (1933)
Südamevalu õied (Succisa succisa) saanud oma nime järgmiselt: Peetrusel olnud kange südamevalu. Jumal annud siis südamevalu õite juuri hammustada. Praegugi olevat juurte küljes Peetruse hambajäljed.

Vilbaste, TN 2, 530 (8) < Vigala khk.,Velise v., Võiva k. (1933)
Palderjanid.
Keedetakse teeks ja juuakse südamehaiguse vastu.

Vilbaste, TN 2, 533 (13) < Vigala khk., Velise v., Võeva k. (1933)
Palderjaanid keedetakse teeks ja tarvitakse südamehaiguse vastu.

Vilbaste, TN 2, 570/1 (2a) < Mihkli khk., Veltsa v., Sõnniku k. (1934)
Endisel ajal tarvitati ka arstirohuks palderjaanijuurikaid. Need korjati sügisel, pesti puhtaks ja kuivatati. Pandi viinasse ja lasti sääl liguda vähemalt terve nädal. Seda vedelikku tarvitati närvide rahustamiseks ja südamekloppimise puhul.

Vilbaste, TN 2, 658 (10) < Räpina khk. (1930)
Südamepöörituse vastu söödi ka sibulat.

Vilbaste, TN 2, 696 (8) < Räpina khk. (1930)
Palderjanijuured leotatult viina sees on kasulikud südamehaigusele.

Vilbaste, TN 2, 698 (6) < Räpina khk. (1930)
Palderjaanijuurtest valmistud teed tarvitati oksendamise, langetõbe ja südamekloppimise vastu.

Vilbaste, TN 2, 704 (9) < Räpina khk. (1930)
Südame pööritamise ajal söödi sibulaid.

H II 43, 357 (4) < Suure-Jaani khk. (1892)
Sapirohi /---/ Linaria vulgaris (Familie Anterincae). Kui süda valutab, võetakse nendest väljapressitud tilkasid sisse (valged, kollakad).

Vilbaste, TN 7, 39 (12.3) < Rakvere khk., Rakvere v., Kloodi k. (1929)
[Rukis.] „Õiled“ viina sees südamehaiguse vastu.

Vilbaste, TN 7, 56 (10) < Rakvere khk., Rakvere v., Kloodi as. (1929)
Kastanjaõied - südamevalu rohuks.

Vilbaste, TN 7, 60 (18) < Rakvere khk., Rakvere v., Päide k. (1929)
Kastanjaõied - südamevalu vastu.

Vilbaste, TN 7, 86 < Kose khk., Palvere k. (1929)
Tedremadra juured - taim kasvab madala maa peal, pisikesed pikad lehed, roosiõied. - tarvitatakse viina sees südame, venimise ja jooksva vastu.

Vilbaste, TN 7, 88 (19) < Kose khk., Palvere k. (1929)
Kasepungad - südamekloppimise vastu.

Vilbaste, TN 7, 158/9 (II) < Vigala khk., Velise v., Keskküla k., Taku t. (1933)
Milleks tarvitati taimi endisel ajal? Kas arstirohuks (missuguse haiguse vastu, kuidas valmistati, kuidas tarvitati.). /---/
Vanasti tarvitati taimi mitmeks vahendiks. Arstirohtudeks valmistati järgmiselt. Tedremadra juurtest leotati piirituses südamehaiguse rohtu.

Vilbaste, TN 7, 166/7 < Räpina khk. (1930)
Kalmus on rohuks isu puudumise, südamekloppimise, neeruhaiguse, luuvalu, sapihaiguse ja paistetuse vastu. Seks võetakse üks lood kuivatatud ja peenekslõigatud juuri poole toobi veega.

Vilbaste, TN 7, 172 (17) < Setumaa, Mäe v., Rõsna k. (1930)
Südamealuse heinad - külarahvas keedab temast teed ja on südamevalu vastu.

Vilbaste, TN 7, 181 (7) < Setumaa, Järvesuu v., Mäe Slobotka k. (1929)
Obijonihein - pannakse viina sisse, see on südamevaluhaiguse rohi.

Vilbaste, TN 7, 195 (6) < Setumaa, Järvesuu v., Värska k. (1929)
Palderjaanijuured: pannakse viina sisse ja juuakse südamehaiguste puhul.

Vilbaste, TN 7, 225 (4) < Setumaa, Väike-Rõsna k. (1930)
Süäme alodsõ hain. Kui südame alt teeb haiget, siis kuivatatakse heinad ära ja sellest tehakse teed, siis on valu üle.

Vilbaste, TN 7, 228 (14) < Setumaa, Ersava k. (1930)
Nõijakõld. Teda keedetakse teest ja juuakse südamevalu korral.

Vilbaste, TN 7, 244 (14) < Setumaa, Slobodka k. (1930)
Küümned. Tehakse teed ja juuakse südameklobimise vastu.

Vilbaste, TN 7, 251 (15) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Kolga k., Kolga-Leesi (1930)
Arnikas - südamehaiguse rohi.

Vilbaste, TN 7, 262 (44) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Leesi k. (1930)
Tedremadala juured ehk südametõve porgad - südamevalu vastu.

Vilbaste, TN 7, 267 (6) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Kolga k. (1930)
Palderjaani juured olid südamehaiguse vastu.

Vilbaste, TN 7, 269 (24) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Kolga k. (1930)
Südamevalu juured südamevalu vastu.

Vilbaste, TN 7, 271 (9) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Kolga k. (1930)
Tedremadala juured tarvitati südamehaiguse vastu.

Vilbaste, TN 7, 328j < Püha khk., Pihtla v., Kaali k. (1930)
Südameema juured - kui südames haige on.

Vilbaste, TN 7, 388 (26) < Kullamaa khk., Vaikna v., Kasterma k. (1931)
Palderjaanist tehakse südamehaiguse vastu teed.

Vilbaste, TN 7, 398 (2) < Kullamaa khk., Vaikna k. (1931)
Palderjaan - südamehaiguse vastu.

Vilbaste, TN 7, 400 (30) < Kullamaa khk., Vaikna v. (1930)
Südamevalurohi - südamevalu vastu.

Vilbaste, TN 7, 403 (17) < Kullamaa khk., Vaikna v. (1930)
Palderjaan - südamehaiguse rohuks.

Vilbaste, TN 7, 409 (12) < Kullamaa khk., Koluvere v., Kalju küla (1930)
Palterjan - teed südamehaiguse vastu.

Vilbaste, TN 7, 411 (21) < Kullamaa khk., Koluvere v., Laukna küla (1930)
Palderjaani tee tehakse südamehaiguse vastu.

Vilbaste, TN 7, 422 (3) < Kullamaa khk., Koluvere v. (1930)
Palderjaan - südamehaiguse rohi.

Vilbaste, TN 7, 431 (20) < Kullamaa khk., Ubasalu k. (1930)
Palderjanid - südamehaiguse rohud.

Vilbaste, TN 7, 434 (35) < Kullamaa khk., Kullamaa k. (1930)
Südamevalurohi - südamevalu vastu.

Vilbaste, TN 7, 438 (7) < Kullamaa khk. (1930)
Jeesukäpp - südamevalu vastu.

Vilbaste, TN 7, 441 (1) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve as., Pupi maja (1930)
Taimede tarvitamine vanemal ajal.
Kas arstirohtudeks, kas nõiavahenditeks, kas värvimiseks.
Arstirohud: palderjanidest saab teed teha südame rahustamiseks (õitest, vartest) ja palderjani juurikad on igal pool head.

Vilbaste, TN 7, 447 (9) < Jõhvi khk., Järve k. (1930)
Kadakamarjad on südame- ja seesthaigustele.

Vilbaste, TN 7, 451 (25) < Jõhvi khk., Järve k. (1930)
Kadakamarjad - kui süda või seedimine rikkis.

Vilbaste, TN 7, 451 (26) < Jõhvi khk., Järve k. (1930)
Emanõgesed - südamehaiguste vastu.

Vilbaste, TN 7, 453 (49) < Jõhvi khk., Kukruse k. (1930)
Emanõgesed - südamehaiguse vastu.

Vilbaste, TN 7, 468 (4) < Jõhvi khk., Kohtla k. (1930)
Palderjan. Kasvab madalatel vete äärtel. Tarvitatakse südamevalu vastu.

Vilbaste, TN 7, 469h < Jõhvi khk. (1930)
Sibul aitab südamevalu vastu.

Vilbaste, TN 7, 469i < Jõhvi khk. (1930)
Balderjani tee südame jaoks.

Vilbaste, TN 7, 480 (11) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve, Käva kaevandus (1929)
Villirohud südamehaiguse vastu.

Vilbaste, TN 7, 481 (35) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve, Käva kaevandus (1929)
Südamevalu juured südamehaiguse vastu.

Vilbaste, TN 9, 326 (25) < Halliste khk., Mõisaküla sjk., Abja as., Audemäe t. (1965)
Heinaputke (Angelica silvestris) juure tee kopsu-, maksa- ja südamehaiguse vastu.

Vilbaste, TN 9, 349 (6) < Pühalepa khk., Kassari k. (1962)
Raudrohu tee kopsu- ja südameastma vastu kergendab palju - laseb röga välja köhida. Annab söögiisu.

Vilbaste, TN 9, 349 (11) < Pühalepa khk., Kassari k. (1962)
Palderjaani juured, õied - tee rahustab, aitab südant.

Vilbaste, TN 9, 349 (12) < Pühalepa khk., Kassari k. (1962)
Piparmündi tee. Kõhuhaigused, südamehäired, annab söögiisu.

Vilbaste, TN 9, 349 (16) < Pühalepa khk., Kassari k. (1962)
Kibuvitsa marjade tee - südamehaigetele.

Vilbaste, TN 9, 543 (23) < Harju-Madise khk., Paldiski (1963)
Sidrun: vähja vastu, ka südamehaiguse juures. Veega, meega, suhkruga. Parandab määrides vistrikulist nahka, pressitud mahl tuleb peale pesemise õrnalt marlega, vatiga määrida.
Ka munakollasega segatult ravida pead ja nahka.

Vilbaste, TN 7, 489 (7) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve as. (1929)
Valerjan ehk palderjaan. Tehakse teed. Südamehaiguse vastu.

Vilbaste, TN 7, 518 (28) < Kihelkonna khk., Tagamõisa k. (1930)
Südamevalurohi. Südamevaluga tuleb selle rohu juurt toorelt närida.

Vilbaste, TN 7, 527 (18) < Kihelkonna khk., Liivaküla k. (1930)
Südamevalurohi - kui süda valutab.

Vilbaste, TN 7, 580f < Vaivara khk., Narva-Jõesuu al. (1930)
Taimede tarvitamine vanemal ajal.
Köömnetee südamehaigustele.

Vilbaste, TN 7, 580j < Vaivara khk., Narva-Jõesuu al. (1930)
Taimede tarvitamine vanemal ajal.
Tetremadarad südamehaigustele.

Vilbaste, TN 7, 590 (2) < Vaivara khk., Narva-Jõesuu al. (1930)
Köömnetee - südamehaigus.

Vilbaste, TN 7, 593 (1a) < Vaivara khk., Narva-Jõesuu al. (1930)
Taimede tarvitamine vanemal ajal.
Tedremadrad teena südamehaiguste vastu.

Vilbaste, TN 7, 600 (2) < Vaivara khk., Narva-Jõesuu al. (1930)
Tedremadaraid tarvitakse südamehaiguse arstimiseks.

Vilbaste, TN 7, 602 (Ij) < Vaivara khk., Narva-Jõesuu al. (1930)
Pohlavarre, -õie teed juuakse südame ja närvihaiguse vastu, aitab ka jooksva vastu.

Vilbaste, TN 7, 608 (10) < Vaivara khk., Narva-Jõesuu al. (1930)
Põldosja teed tehti südamehaiguse vastu, ehk kui inimene verd sülitab. Tehti nagu eelminegi [kuivatati, pandi nõusse ja valati keenud vett peale ja lasti natuke aega veel keeda].

Vilbaste, TN 7, 608 (11) < Vaivara khk., Narva-Jõesuu al. (1930)
Äkilise südamehaiguse vastu tehti heinputke juure teed ehk koirohi linnumagusaga. Heinaputke juured kuivatati ja keedeti ära.

Vilbaste, TN 7, 648 (a7) < Rapla khk., Valtu k. (1930)
Vehvermentsi tee - südamehaiguse vastu

Vilbaste, TN 7, 659 (7) < Rapla khk., Valtu k. (1930)
Palderjaan - südamehaiguse rohi.

Vilbaste, TN 7, 659 (13) < Rapla khk., Valtu k. (1930)
Üheksamehe - südamerabanduse ja peavalu vastu.

Vilbaste, TN 7, 688 (12) < Harju-Jaani khk. (1929)
Südamevalurohud südamehaiguse vastu. Südamevalu juured ja õied teeks keeta ja kolm korda päevas seda teed juua ja vanne võtta.

Vilbaste, TN 7, 703 (5) < Harju-Jaani khk. (1929)
Ingverijuured. Südamehaiguse vastu. Juured puhastakse, lõigatakse tükkideks ning pannakse viina sisse. Kindel kork peab sellel pudelil olema, kus see nad on.

Vilbaste, TN 7, 724 (11) < Harju-Jaani khk. (1929)
Kalmujuured on südamekloppimise vastu. Üks lood peeneks tehtud kalmujuuri pannakse poole toobi vee hulka ja lastakse liguneda, siis juuakse.

Vilbaste, TN 7, 725 (30) < Harju-Jaani khk. (1929)
Üheksamaaõied on tiisikuse ja südamehaiguse vastu, keedetakse teed joomiseks.

Vilbaste, TN 7, 735 (11) < Harju-Jaani khk. (1929)
Suur valge ristikhein. Suur valge ristikhein on südameravanduse vastu. Kuivatada, põlema panna ja selle suitsu ninna lasta.

Vilbaste, TN 7, 735 (14) < Harju-Jaani khk. (1929)
Palderjanid. Palderjanid on südamehaiguste vastu. Keeta teed ja juua, ehk panna juurikad viina sisse ja seda viina võtta iga söögi alla.

Vilbaste, TN 7, 742 (11) < Harju-Jaani khk. (1929)
Tammekoored.
Tammekoored keedetakse ja juuakse südamehaiguse vastu.

Vilbaste, TN 7, 910 (a, 9) < Karksi khk., Karksi v. (1932)
Piparmündi tee kõhuvalu vastu ja ka südame vaevlemise puhul.

Vilbaste, TN 7, 911 (a, 29) < Karksi khk., Karksi v. (1932)
Maikellukesed südame rahustamiseks.

Vilbaste, TN 7, 999 (14) < Vastseliina khk., Misso v. (1937)
Kui süda klopib, siis tuleb juua kalmuseteed.

Vilbaste, TN 10, 254 (23) < Rakvere khk., Rakvere l. < Kadrina khk., Vatku k. (end. Toomingas) s. 1882 (1965)
Arnikas. Kollane õis, võilille moodi, kasvab aruheinamaal. Südamehaiguse vastu joodi teed.

Vilbaste, TN 10, 268 (14) < Rakvere khk., Rakvere l. (1966)
Kibuvits. Kibuvitsa marja tee oli südamehaiguse vastu.

Vilbaste, TN 10, 271 (35) < Rakvere khk., Rakvere l. (1966)
Liivatee ehk kaetisrohi. Teed joodi südamehaiguse vastu. Kaetisrohu teed tegi ema, oli hea juua. Kõik üheksa last olime terved, ei olnud südamehaigust.

Vilbaste, TN 10, 368 (11) < Kuusalu khk., Kolga v., Kahala k., Oluva t. (1964)
Võilill - tee südamehaiguse ja kõhuummistuse vastu.

Vilbaste, TN 10, 368 (10) < Kuusalu khk., Kolga v., Kahala k., Oluva t. (1964)
Piimapisarad - tee õitest südamehaiguse vastu.

Vilbaste, TN 10, 368 (22) < Kuusalu khk., Kolga v., Kahala k., Oluva t. (1964)
Piibeleht - tee südamehaiguse ja peavalu vastu.

RKM I 9, 377 (25) < Kolga-Jaani khk., Oorgu k. (1967)
Südamehaigus: heinputke, maikelluke, piparmünt, põldosi, tamm.

RKM I 9, 379 (5a) < Kolga-Jaani khk., Oorgu k. (1967)
Heinputke tee: 1-2 klaasitäit päevas, mõjub südant tervendavalt, on hea rohi rinnahaiguste, kopsulimastuse, paisete, seedimiskorratuste, kõhugaaside, pistete ja krampide vastu.

RKM I 9, 379 (9) < Kolga-Jaani khk., Oorgu k. (1967)
Kalmusejuure tee on värskendava mõjuga, puhastab verd, söögiisu puuduse, sooltekanali limastamise, inglishaiguse, näärmetõve, jooksva, maksa-, põrna-, sapi- ja neeruhaiguste puhul, kergendab kuupuhastust ja mõjub rahustavalt südamekloppimisele.
(2-3 klaasi päevas, 10-15 grammi 1 liitri vee kohta.)

RKM I 9, 381 (13) < Kolga-Jaani khk., Oorgu k. (1967)
Maikelluke (kogu taim). 2 grammi 1 liitri vee kohta, päevas 1 klaasitäis - südamehaiguste, peavalu, närvilisuse ja närvivalude vastu.

RKM I 9, 383 (17) < Kolga-Jaani khk., Oorgu k. (1967)
Põldosja tee, 10-15 grammi 1 liitri vee kohta on rohuks verevooluse ja vereoksendamise vastu, südame-, maksa- ja neeruhaiguste, kusetakistuse, veetõve ja jooksva puhul. (1-2 klaasi päevas, verevooluse puhul vähem.)

RKM I 9, 385 (23) < Kolga-Jaani khk., Oorgu k. (1967)
Tammekoore tee, 5-10 grammi kuiva koort klaasi vee kohta, 1-2 klaasi päevas mõjub südant tervendavalt, verejooksu vaigistavalt, oksendamise puhul, näärmetõve, põie- ja kopsukatarri puhul.

RKM I 12, 243 (50) < Tartu l. < Otepää l. (s. Lõhmus), s. 1893 (1972)
Karukell, viinas leotatud taime musti juuri võetakse südamepöörituse puhul

RKM I 12, 263 (120a) < Tartu l. < Karula khk., Kaagjärve v. (s. Lõhmus), s. 1893 (1972)
Köömneid ka peeti vanast ajast saadik arstimiseks. Köömnetheed tehti ka mitmesuguste haiguste puhul. Südame kloppimise vastu on ta hea rohi ja üteldi, et puhastab verd.

RKM I 12, 266 (121) < Tartu l. < Karula khk., Kaagjärve v. (s. Lõhmus), s. 1893 (1972)
Küüslauk või noblu on ka niisuguste haiguste korral hea ja kosutav võileivaga süüa.
Teeb südame heaks ja peapööritus kaob. Arstimiseks võeti teda niimoodi, hakiti peeneks tükikesteks, panti supilusikasse, võtsid nüid korraga lusikast suhu ja klaasiga vett pääle. Siis ei jää nii halba haisu suhu nendest.

RKM I 18, 119 (2) < Tallinn (1984)
Maikuu mesi 625 grammi, aaloe 375 grammi, vein 875 grammi. Aaloe peenestada hakkmasinaga (aaloe peab olema 3-5 aastane ja 5 päeva enne aaloe lõikamist taime mitte kasta). Segu asetada 5 päevaks pimedasse kohta. Võtta esimesed 5 päeva 1 supilusikatäis 3 korda päevas 1 tund enne sööki. Ravimise aeg 2-3 nädalat kuni 1,5 kuud. Seda segu sellises doseeringus soovitatakse kopsutuberkuloosi, maohaavandite ja teiste haavandite raviks. Sel viisil ravitakse grippi, angiini. Ühe kuu jooksul võib terveks ravida kroonilised haigused, radikuliidid, kroonilised verehaigused, hüpertoonia, reuma, maksa-, mao-, südame- ja neeruhaigused, psüühilised häired, onkoloogilised haigused, naistehaigused.

RKM I 18, 181a < Tallinn < Haljala khk., Kõldu k. (1985)
Unetuse puhul on esmaseks abivahendiks olnud palderjanitilgad. Palderjan mõjub rahustavalt ja seda on tarvitatud ka ärrituse, südamekloppimise, närvivalude ning isegi kurvameelsuse peletamiseks.

Vilbaste, TN 5, 12 (3l) < Viljandi khk., Viljandi v. (1934)
Paiselehed asetati palja ihu pääle - südamehaiguse vastu.

Vilbaste, TN 7, 1161 (16) < Võru l. < Räpina khk., Kahkva v., Kuivamäe t. (1929)
Kirekäre lehed. Maikelluke, piibeleht. Convallaria L. Tarvitatakse südamehaiguse vastu, kuid tarvitamine on vist pärit mitte rahva-, vaid apteegitarkusest.

Vilbaste, TN 7, 1182 (86) < Kodavere khk., Pala k. (1934)
Leetripuu õied köha vastu, jooksva, külmetuse vastu, lahutab südamest kahle[?].

Vilbaste, TN 7, 1185 (4) < Kodavere khk., Pala k. (1934)
Maikellukese tinktuur südamehaiguse puhul.

Vilbaste, TN 7, 1186 (11a) < Kodavere khk., Pala k. (1934)
Kalmused (hilja sügise ja vara kevadel): juuretee, kümme grammi ühe liitri veele keeta. Kirpude vastu, parandab laste isupuuduse, rahhiiti, verevaesu vastu, luujooksva, südamekloppimise, kõhulahtisuse vastu, loomadele söögiisu puudumisel.

Vilbaste, TN 7, 1190 (53) < Kodavere khk., Pala k. (1934)
Jumalakäpp: tinktuur südamenõrkuse vastu.

Vilbaste, TN 7, 1209 (9) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve (1929)
Kalmuseteed tarvitatakse kõhuhaiguste, südamekloppimise, külmetamise, põrna- või neeruhaiguste vastu. Kalmusejuurte närimisega hoiti eemal katku.

Vilbaste, TN 7, 1210 (17) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve (1929)
Köömel. Tee südamehaiguse vastu, vannid jalgade higistamise vastu.

Vilbaste, TN 7, 1222/3 (11) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve (1929)

Köömnetee - südamehaiguse vastu. Südamevalu korral süüakse ka kuivi köömneid.

ERA II 125, 142 (36) < Tallinn l. < Jõhvi khk., Konju k. (1936)
Sibul, liikva ja lõngaõli olid südamehaiguse vasta.

ERA II 193, 638 (64.12) < Põltsamaa khk., Rutikvere v., Kõrkküla k. (1938)
Südamekloppimise vastu on ravimiseks sibul.

ERA II 193, 654 (2) < Karula khk., Rebase m. (1938)
Südamehaiguse vastu tarvitati küüslauku.

H II 7, 841 (10) < Jõhvi khk. (1890)
Südamevalu vasta pruugitasse balderjaani juuri, neid kuivatuld viina sies liutada ja juua.

H II 37, 807 (2) < Kose khk. (1892)
Südamejooksva vastu on hea, kui saab ohumõega juuri võetud ja veega keedetud ja saavad nemad keend, siis kallatakse vesi ära ja pannakse neile juurtele äädikat peale ja lastakse siis seista. Pärast pannakse senna vett juure, nii et tema paras hapu on, siis saab seda vett joodud.

H II 37, 807/8 (3) < Kose khk. (1892)
Selle südamejooksva vastu tehakse ka ohumõekadest vanni. Selleks võetakse kolmelülilised õitsevad ohumõegad kõige juurtega, raiutakse katki, pannakse vanni sisse ja kallatakse keeva vett peale. Kui vesi paras leige on, siis tuleb haigel vanni astuda ja seal sees ennast üks tund aega liutada.

Vilbaste, TN 1, 908 < Karksi khk., Nuia alev (1935)
Pruun teenutt. Meenutt. Mesileib. Südamevalu rohi.

ERA II 170, 695/6 (16c) < Pärnu khk., Pärnu l. (Weissmann) s. 1917, kirjapanekud Liisu Pulstilt s. 1860, mis on kogujale hiljem edasi andnud tema vend Veljo Valgma (1937)
Tammekoore tee mõjub südant tervendavalt ja tugevaks tegevalt ning verejooksu vaigistavalt, seepärast tarvitatakse soolte- ja maoverejooksu, vereköhimise ja -oksendamise, kõhulahtisuse ja soetõve puhul.

EFA II 1, 270 (24) < Kalatšinski raj., Ivanovka k. (Mutik), s. 1926 (1995)
Pustõrnik - südame eest.

EFA II 1, 290 (30) < Kalatšinski raj., Ivanovka k. (Einbaum), s. 1937 (1995)
Jaanipäevaks kõiki rohtusi korjatasse: tõsjatšelistik, pustõrnik, romaška, valerianka. Pustõrnik südamerohus on heast, tõsjatšelistik on aželustkale, valerianka ka südamele.

EFA II 1, 314 (2) < Kalatšinski raj., Ivanovka k. < Kovaljova k. (kutsutakse Mati Liisa), s. 1915 (1995)
Maarjarohi on ka südame vastu, juuakse tšaiu.

EFA II 2, 210 (8) < Omski obl., Ivanovka k. (Liine) Anderson (s. Lillo), s. 1913 (1995)
Pustõrnik on südame vasta. Justkui rahustab südant ja närvisi.

EFA II 3, 7 (18) < Valjala khk., Kõnnu k., Nuki t. (1995)
Nõmmliivatee ergutab südametegevust.

EFA I 16, 128 (10) < Kirbla khk., Kelu k., Madismardi t. < Kirbla khk., Rannu k. (Liiv), s. 1916 (1996)
Nurmenukud on südamerohi.

EFA I 18, 30 (3) < Omski obl., Tara raj., Jurjevi k. (1996)
Nõklapuu, bojarka on vene kieli. Oleva nagu süamehaiguse vasta.

EFA I 19, 16 (26) < Omski obl., Tsvetnopolje k. (s. Püks), s. 1923 (1997)
Mul aias kasvavad paldermani juured - valerjaanad või. Kaevad üles, pesed ja siis kuivatad ja siis paned pudelisse ja on südamerohi. Kassid on hullud nende juurte peale.

EFA I 19, 16 (27) < Omski obl., Tsvetnopolje k. (s. Püks), s. 1923 (1997)
Pustõrnik metsast jälle, on ka rohuks - südame ja kui kõht on haige, selle vasta keeta ja juua. Kui palavik on, on ka hea.

EFA I 19, 17 (29) < Omski obl., Tsvetnopolje k. (s. Püks), s. 1923 (1997)
Ärnikad eesti keeli neid üteldakse, kasvavad lohu koha peal, kus on märgust. Kollase õiega, kui päevalille õied on. Südame ja närvide vasta keeta teda.

EFA I 19, 19 (46) < Omski obl., Tsvetnopolje k. (s. Püks), s. 1923 (1997)
Tõsjatsilistik - see on kõhurohi ja südame vasta ka on. Neid õisi varrega kakud ja paned kuivama. Temal on rohkem lehed nagu veriein.

EFA I 19, 19 (47) < Omski obl., Tsvetnopolje k. (s. Püks), s. 1923 (1997)
Maasikud kuivatasime - lehed ja õied ja toored ja valmis marjad - südame vasta tee.

EFA I 19, 58 (31) < Omski obl., Kalatšinski raj., Vana-Viru k. (1997)
Pustõrnikud on südamerohi.

EFA I 19, 156 (14) < Omski obl., Simsonovka k. < Omski obl., Kalatšinksi raj., Orlovka k. (1997)
Maarjarohi, tal on nii hea hais. Tšebrets vene keeli öeldakse. Südamehaigetel on hea juua seda. Veiksed sinised lehed on.

EFA I 19, 171 (17) < Omski obl., Kalatšinksi raj., Uus-Viru k. < Omski obl., Kalatšinski raj., Starõi-Helsingfors (Kadi, Jekaterina) Stalberg (s. Paulson), s. 1916 (1997)
Mürgi Salme, ta ikka teadis neid rohtusid. Tillitšaid peab jooma, a miski ma ei tunne paremat (südamekloppimise puhul).

EFA I 21, 116 (11) < Kanepi khk., Karilatsi k. (1997)
Viirpuu õied on südameroht. Ta õitseb väga lühikest aiga. Kuivata enne ja pane viina sisse.

EFA I 35, 92 (26) < Helme khk., Leebiku k. (1998)
Kaselehe tee - südamele kõige rohkem.
Võilille juur - ka südamele.
Pärnapuu õisi - kõige parem päevas kaks-kolm korda sisse juua pool liitrit korraga.

EFA I 38, 70 (3) < Omski obl., Nikolajevka k. (1999)
Tõsjatšilistik om südamehaiguse vasta.

EFA I 38, 114 (7a) < Omski obl., Rosentali k. < Omski obl., Uusküla k. (s. Leem), s. 1935 (1999)
Valerjaani juuri panen viina sisse ja määrin ja tšäilusikaga panen klaasi ja tšaid peale. See nagu südant hoiab.

EFA I 101, 184 (24) < Viljandi khk., Vana-Võidu k. (2006)
Nurmenukk (Primula veris) - lõhnav kevadlill, õite keedist mõõdukalt tarvitades võib ravida köha, nohu, unepuudust, neeruhaigust, kurguvalu, südamenõrkust ja verevaesust. Õitest ja juurikatest teed (15 g liitri veele, 1-2 kl päevas) juua külmetuse korral higileajamiseks, närvi- ja rinnahaiguste, migreeni, peapöörituse ja jooksva puhul, mõjudes pehmendavalt. Nii räägib rahvas Raplas 1990. a.; olen isiklikult teinud teed ka vitamiinide tarvitamise eesmärgil talvisel ajal. (K. J.) Nurmenuku värskeid lehti on kasutatud salatina. (Kuuldud 1993 a.-l Purku külas.)

EFA I 102, 195 < Rapla khk., Raikküla v., Purku k. (2006)
Nurmenukk.
C-vitamiini rikkad lehed sobivad salatiks. Juured aitavad köhahoogusid pehmendada ja rahustada. Taim teena paneb higistama ja normaliseerib südametegevust. Ürti lisada 1 tl klaasile veele, lasta jahtuda, juua 1/3 kl söögi peale 3 korda päevas.
Juues iga päev 1-2 kl nurmenukuteed, valud vähenevad ja kaovad. Mõjub hästi vesitõve ja südamelihase põletiku ning ajurabanduse puhul. Juuri keetes annab hea neerutee, mis lahustab põiekive. Õied on hinnatud kosmeetikas. Selleks leotada õisi 2 ööpäeva destilleeritud vees ja saadud leotist kasutada näopuhastusveena. Seisab külmkapis umbes nädal aega.

Vilbaste, TN 9, 457 < Jõhvi khk., Kohtla-Nõmme al. < Lüganuse khk., Aa as. (1964)
Aas-kurereha (?) - süame valurohi. Vaivarast (vanemad inimesed tarvitavad nimetust Vaivaru) pärinev väga vana naine kõneles imerohust, mis ainult seal kasvavat ja mis sitavat seesmiste (või südame) valude vastu. See järgi näitas ta oma panipaigast kuivatatud ja enamikus purunenud taime, mis olid tõenäoliselt aas-kurerehad.

H II 37, 727 (2) < Kose khk. (1892)
Kui südamevalu on, siis võetakse pikse lõhutud puud ja vaotakse haiged kohta selle puuga ja seda puud liutakse vee sees ja juuakse siis seda vett, siis piab jälle terveks saama.

RKM II 72, 344 (2a) < Urvaste khk., "Linda" kolh. (1960)
Kui olid liigeste valu, siis määriti lambiõliga.
Jäsemete suremist raviti masseerimisega.
Südame kloppimise ajal võeti palderjani.

RKM II 160, 14/5 (13) < Rakvere khk., Rakvere l. (1962)
Südamehaiguse vastu juua liiva- ehk kaetisrohuteed. Kaetisrohuteed tegi ema, oli hea juua. Kõik 9 last olime terved, ei olnud südamehaigust. Kibuvitsamarjatee on ka hea südamehaiguse vastu. Leningradist üks insener sai terveks. Kibuvitsamarjaekstrakti on ka müüa. Peale söömist võtta 1 spl. täis.

RKM II 229, 422 (3) < Rakvere khk. (1966/7)
Südamehaiguse vastu on hiiresitt ja sibul. 9 tera hiiresitta ja sibulat ja valu on kohe mööda.

RKM II 72, 408 (7) < Urvaste khk., Antsla l. (1960) Sisestanud USN, kontrollis Mare Kõiva 2006
Südamekloppimise vastu võeti palderjani.