Rahvapärased taimenimetused

Kuremari

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:

Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:

harilik jõhvikas Oxycoccuc palustris

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:

RKM II 383, 324 (8) < Tallinn < Võru l. (1984)
Üks isevärki mood oli, mis ma ise nägin: laps oli vingust uimane, ta viidi ruttu õue, vingust välja, aga enne pandi talle kuremarju (jõhvikaid) kõrva sisse, jõhvikahape pidi kõrva kaudu peast vinguviha välja kiskuma. Neid kuremarju vahetati ka veel uusi, kui vanad soojaks läksid, ma ei tea, kui kaua, sest ainult nägin eemalt seda.

RKM II 396, 115 (6) < Võnnu khk., Rasina k. < Räpina khk., Jõepera k. (1986)
Kuremarju on haige südamega hää võtta.

Vilbaste, TN 2, 313 (18) < Kanepi khk. (1929)
Kuremarja jook on hää rohi palaviku arstimiseks.

RKM II 381, 282 (31) ja 291/2 (43) < Kadrina khk., Võduvere k. < Saarde khk., Karuküla k. (1984/5)
Kuremari. Vaata käte suremine.
Käte suremine.
Käte suremine on, kui käed lähavad tuimas ja on pinde täis. See tuleb raskest tööst. Kui käed ära surrid ja pinde täis läksid, siss hoiti hapu piima vees ja kuremarja vees.

Vilbaste, TN 5, 33 (15) < Viljandi khk., Viljandi l. (1934)
Kuremarjad (toorelt süüa). Kurguvalu puhul.

Vilbaste, TN 7, 1081 (27) < Setumaa khk., Obinitsa k. (1934)
Oxycoccus paluster Perss. Kuremari. Süüakse paastumaarjapäeval, et minna sama ilusaks, punaseks kui kuremari.

Vilbaste, TN 1, 218c < Rõuge khk., Haanja v. (1930)
Kurõmaria. Kasvavad sambla sees, hernetera suurused hapukad marjad, pandakse kapsaste sisse.