Rahvapärased taimenimetused
Leetripuu
Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:
Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:
Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:
E 56685/6 < Tallinn l. (1926)
Korjatagu leetripuu õisi ja kuivatatagu ära, seda keedetagu rõõsa piimaga, antagu sisse, siis ajab rinnust leetrid välja.
RKM II 249, 562/3 (930b) < Krasnodari krai, Vesjoloje k. < Sulevi k. (1962)
Leetrite ja särlade korral peeti lapsed pimedas tuas ja anti neile juua sooja piima võiga ja leetripuu õie teed meega (venekeele калина).
RKM II 257, 420b < Simuna khk., Venevere k. (1968)
Päevitusest hoidumise abinõud. Koeraõispuu (leetripuu) värske marjamahlaga määriti nägu päevituse vastu. Musti käsi ka pesti mahlaga. Talveks keedeti marju nagu mustikaid pudelitesse, siis oli talvel ka nägu pesta. Ise olen tarvitanud ja praegugi tarvitan.
RKM II 395, 175 (7) < Võnnu khk., Vana-Kastre k. < Haljala khk. (1986)
Ainuke, mis ta [vanaema] tegi, on leetripuu, seda kaapis koore alt, seda rohelist koort. Mina kukkusin vette, jalg oli paistes ja punetas, nagu poleeritud oli kohe. Jääst läbi kukkusin. Arst süstis kaltsiumi ja küsis, et mis asjast see on, aga ei saanud veel terveks. Ma ütlesin, et ehmatasin. Ja tulin ma koju, pandsime seda leetripuud peale ja kohe andis järele. [Punane leedripuu]
Vilbaste, TN 11, 293/4 < Laiuse khk., Laiuse v., Kasevere k., Reino t. (1963)
Kuidas vanarahva tarkuse järgi langetõbe arstiti (Võru murdes koolisklemise hädä).
Suvel tuleb üheksa seltsi taimi korjata ja nendest teed teha. Ning mustadest loomadest tuleb igaühest võtta kolm tilka verd. See veri tuleb ühes teega haigele sisse anda.
Need taimed on järgmised: palderjan, tedremaran, ülekäerohi, sootubak, takjajuur, põdringas, kadakamarjad, pohlaõied, leetripuu [leedripuu] õied.
Need loomad, kellelt tuleb võtta verd kolm tilka, on: musta kassi verd paremast käpast, musta kuke harjast, muti verd paremast käpast kolmanda sõrme vahelt.
Kui langetõbi parajast peal on, siis tuleb kääridega lõigata juukseid: otsa eest, mõlemate kõrvade juurest natuke. Tuleb teha kolm lepapuust väikest risti ja siduda need juuksed igaüks ise punti. Need juuksed tuleb siduda valge lõngaga iga punt ise risti vahele. Siis tulevad need ristid maha matta niisugusesse kohta, kus kasvab kolm leppa ühe juure peal.
Ka nendest loomadest võib võtta [verd]: kärnkonnast ja harakast. Aga paaris ei tohi olla nende loomade arv.
RKM I 9, 375 (15) < Kolga-Jaani khk., Oorgu k. (1967)
Külmetus: kadakas, koirohi, krooksleht ehk käokorts, kummel, leetripuu, mõruhein, nurmenukk, põldmünt, orashein, pärn, sibul, sinilill, takjas, ubaleht, vägihein.
Vilbaste, TN 5, 196 (5) < Põlva khk., Mooste v. (1934)
Leetrihäelmud. Palaviku vastu.
Vilbaste, TN 7, 1182 (86) < Kodavere khk., Pala k. (1934)
Leetripuu õied köha vastu, jooksva, külmetuse vastu, lahutab südamest kahle[?].
Vilbaste, TN 7, 1095/6g < Võnnu khk., Mäksa v., Vana-Kastre k. (1934)
Leetripuukaabet peetakse siin kõige paremaks roosi ravimise vahendiks.