Rahvapärased taimenimetused

Kasekäsn

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:

Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:

/---/ Kasekäsna ja pihlakakäsna kollatõbe vastu. Ostad rohutaimi, küsi aga müüjaeide käest ja tema õpetab; ja see aitab tõesti. Prohvessor ei oska ka nii hästi õpetada, kui need eided. Kes ei usu, mingu ostku, ja tee tema õpetuse järgi ja leiad tõesti, et aitab.

Kreebsi, vähjatõbe vastu aitab see, kui kasepuu käsnast ehk taelast teed keedetakse ja juuakse.

Pahlad, vommid, kasekäsnad - nendega olevat hää kasvajaid vaotada.

Kasekäsna keedetakse ja juuakse seda vett sisemiste haiguste vastu.

Raudrohu ja kasekäsna tee. Tablett Trichomonas vaginalis Devegan, 2 x päevas [valgevooluse vastu].

Kasekäsna vesi võtab kreebsihaiguse ära.

Kasvajate ravimiseks tehti kasekäsna teed.

Kui kõht lahti on, siis tammekoore ja kasekäsna vett. Maunuseoja niitis oli kask, mis neid käsnu kasvatas.

Kasekäbakas, seda oli väga vanasti juba tarvitatud kreepsi vastu. Nüüd änam kriips ei öelda, öeldaks vähk. Kasekäbakad on niisuksed mustad krobelised kasvajad kase küljes. Neid korjati, hoiti kuivas kohas, keedeti tiid ja kellel kriips oli, jõi.

Vähktõve puhul:
Peenestada kasekäsn, panna keevasse vette sarnases koguses, et vedelik oleks täiesti tumepruun. Lasta seista jahtumiseni ja juua tie ohtu, janu pera. Selle vedeliku tarvitamise ajal mitte juua teed ega vett. Vedelikku juua ilma suhkruta.

Vähjaravi.
56% viin ½ ?,
1 spl salpeetrit
200 ? küüslauku
200 ? mädarõigast
Punane piprakaun.
Kasekäsna leotati (kasutakse laialdaselt).

Kasekäsn pulbriks tampida, keev vesi üle valada ja kuus tundi hoida. Juua 3 korda päevas 1 veeklaasitäis (hiina tee värvus).

Kasekäsn.
Ka praegu on veel olemas inimesi, kes kasekäsna teed joovad ja usuvad, et see parandab vähjahaigust. Vanasti tunti seda haigust reepsi nime all.

Vähe vastu ööldase seda kasekäsna joovad.

Meie vana oli kolm aastat asemes, joo ei tea(n?), mis viga. Aga koirohe - teed keeta - ja kasekäsn [tegid terveks].

Kasekäsn vähihaiguse ravimina.
Aliide Jürgensonile rääkis ta naaber, et ta tuttav naine tundnud ennast pikemat aega halvasti. Ta sõitis Tartu arsti juurde. Arst uurinud ta läbi ja käskinud kolme kuu pärast uuesti tulla. Haiguse nime arst ei öelnud.
Vähihaige mees sõitis omakorda Tartu. Sellele rääkinud arst, et ta naisel olevat vähk.
Teada saades, mis haigus tal on, hakkas ta kasekäsna (kasekäsn ja kasevähk olevat üks) teed jooma. Seda kästud juua nii palju, kui ta jõuab. Kolme kuu pärast tundnud naine end tervena.
Arsti soovi kohaselt sõitis naine kolme kuu möödudes Tartu arstile näitama. Arst vaadanud naise läbi ja imestanud, kuidas võis ta niisuguse diagnoosi kirjutada. Ta küsis naiselt: "Kuidas te end arstisite?" Naine vastas: "Teie ei öelnud, mis haigus on, mina ei ütle, kuidas end arstisin."

[Vähk (kreeps.) Vanasti vähki tunti kreepsi nime all.]
Iga õhtul joodi kasekäsna vett üks klaasitäis, nõnda lahja kui harilik teevesi.

Kasekäsn on vähi vastu.

Marutõbise looma hammustus. Kevadel, kui puudel on hiirekõrvad, korjati kasekõbjast (must korp kase tüvel), kuivatati vilus, hõõruti kohviveskiga pulbriks, anti veega inimesele või loomale, keda marutõbine loom hammustanud, sisse juua. Sama ravi kasutati ka vähihaiguse ja ussihammustuse puhul.

Haiguste ärahoidmine.
Kasekäsn lõiguti liistakuteks, millele kallati kuum vesi peale ja lasti tõmbuda. Saadud kasekäsna teed joodi eesmärgil, et see puhastab verd ning hoiab ära mitmed haigused (vähk ja teised). Kui veri on paks, tekivad haigused kergemini, vedelama vere puhul aga on see takistatud. Kasekäsna tee pidi vere tegema vedelamaks.

Kui sul vähjahaigust karta on, siis joo kasekäsna teed, aga vaata, et sa õige käsna võtad, mis ilusasti pruun on, see käsn, mis valge äärega kase küljes on, see ei ole õige käsn, ainult ilus kollakas pruun käsn on ravikäsn.

Vähk.
Vähki raviti kasekäsnaga ja salpeetri ja koirohuga.
Liiter keedetud vett, 1 supilusikastäis purustatud kasekäsna, 1 teelusiktäis salpeetrit, 15 tilka koirohtu. Segu lasti seista 24 tundi.
Tarvitati 1 supilusikastäis 10 kord päevas.
Olin 6 a tagasi Tallinna haiglas. Saadeti operatsioonile, et vähk on maos. Ma keeldusin operatsiooni tegemast.
Tulin koju, hakkasin sellega ravima, elan tänani, 1966. a.

Rahvapärastest ravimistest ei ole praegu veel täielikult loobutud. Püütakse ravida just neid haigusi, milledest pole arstiteadus veel jagu saanud. Näiteks arstitakse vähktõbe kasekäsnast keedetud vee sissevõtmisega.

Kasekäsna vett tarvitatakse sissevõtmiseks [vähi vastu].

[Vähka raviti] Ka kasekäsna teed.

Kasekäsna soovitatakse vähjahaigusele.

Pruun kasekäsn - kasutatakse kangesti vähi vasta.

Vähjale aitab kasekäsn.

Kasekäsna teed joovad praegugi vähihaiguse vastu.

Käsn - vähjale pidi pikendust andma. Tied tehti, aga ei tea, mis käsn, kase või.

Kasekäsnast valmistatakse rohtu vähihaiguse vastu.

Vähjatõve rohi.
Sii om kõivu käsn, siis kasvab vana kõivu küllen, sii om sarnane kõivukoorele. Kui seda käsna ei saa, siss olla õige vana kõivu koor, mis on hästi krobeline ja paks. See käsn või koor tuleb ära kuivatada, siss tuleb häste peenikeseks tetä. Seda puru tuleb poole liitri vii pääle võtta üts supiluitsatäis. Sii tuleb hästi ära kiita ja siss seista lasta üts neli-viis tundi. Siis tuleb teda võtta kolm korda päevan üts supiluitsatäis korraga. Mõned on terveks saanud ja kiitnud, et om hea.

Kui kõht on lahti, siis on hea keeta kase musta käsna ja juua seda leent.

Kuuekümnendal aastal jäin haigeks. Mul oli mauvähk. Siis ei võinud kõndida ka, nii kuum valu oli sies. Arst ütles, et peab lõikama, aga mina ei lasknud. Hakkasin juoma kasekäsna leotist ja salpetrit ja sai terveks. Kõige viimaks jõin linasiemne kiedist. Nüüd olen kaheksakümne aastane.

Männikasvud, raudrohi, koirohi, kasekäsna keedis - ummukses keeta. Põleja panna mett, aloe (aloed on ka apteegis müüa) ja suhkurt. Võtta kolmeliitriline purk ja kui segu alles leige on, valada peale 300 g piiritust.
On valu vastu ja muidu hea võtta. Ergutab ja hoiab terve. ½ kandilist teeklaasi korraga iga päev kord.

Kasekäsn on kasvajatele. Siin meie metsaski on käinud neid inimesed korjamas.

Vähi vastu on 7 rohtu, rohkem ei mäleta kui kasekäsn, tammekoor, küüslauk ja kukehari.
(Jaani ema räägitud.)

Luudehaigused.
Minu õemees jäi haigeks. Saand arugi, mis tal viga oli. Karjus kondivalu ja keha läks tal sihukeseks imelikuks, oli paistes ja tursus ära siit-sealt, oli plekiline, kohe kole oli igatepidi näo ja teo poolest. /---/ Üks nendest, Miili Koljal, kuulus kodus ja kaugemal. Tema teadis ja tundis maarohtusi, tema oskas sõnu, tema mõistis masseerida ja veel muud, mida harilikud surelikud ei teadnud. Tema juurde mindi hädaga. Miili tuli ja lubas mehe terveks teha. Käskis osta mitu pudelit tinaturkat (denatureeritud piiritus, mida eesti ajal müüdi). Käskis metsast ja rabast korjata porssa, saarepungi, saarekoort, pohlavarsi, kasekäsna, mustikavarsi, seal oli teisi rohtusid veel, ma kõiki enam ei mäleta. Läksime metsa ja korjasime neid mitu kotitäit. Panime sealt igat sorti vanni ja valasime keeva vett peale, sinna hulka tinaturkat ka. Vanni peale paar-kolm pudelit. See polnd ju kallis, seda jõudis osta. Ja kui nüüd oli vesi paralt ära jahtunud, segati vett ja siis tuli haigel vanni minna. Pidi ennast seal leotama, liigutama, loputama ja soputama. Sedasama vannivett pidi ta ka mõne lonksu sisse võtma, et oleks seespool ja väljaspool. Iga päev oli pool tundi vannis. Tegime talle 22 vanni ja siis oli mees terve ka. Iga vanniga mehe tervis läks paremaks, viimaks täitsa hea. /---/

Vähki hüüti saksa kreepsiks, tema vastu muud rohtu ei teatud, kui pruuni kasekäsna vett. Need veiksed käsnad kasvavad kasepuu külges, kirvega peab lahti raiuma, on väga kõvad. Siis muudkui vett peale ja keeda teda, seni kui vesi pruunikaks tõmbub. Seda siis joodigi, noh, ikka nagu jänu eest, mitte klaasitäie viisi. Usuti, et ikka aitab ka, aga see oli nii ammu - nelikümmned aastat tagasi, kes seda enam mäletab. Aga kreepsirohuks seda hüüti meie pool küll.

Seedimist soodustasid kasekäsna (must torik, must pässik) tee; samuti piparmündi ja köömnetee.

Kasekäsna tee pidi aitama maovähi ja kõrge vererõhu vastu.

Kasekäsn aitavat vähi vastu, kui seda juua, et saab terveks.

Vähja vastu oli kasekäsn.

Kasekäsn oli kreepsi vai vähi vasta.

Praegu on vähk, vanasti öeldi teda kreeps. Kasekäsn on selle rohi. Sellest tehti teed. Mul ühel tuttaval 10 aastat tagasi oli rinnavähk. Tarvitab praegani seda teed.

I. P.: Kalmujuure tee pidi olema vähihaiguse vastu.
M. K.: Kasekäsn ka.

Kasekäsna, kellel on kasvajad. Kuum vesi pandi peale, ei tohi keeta, liguneb.

Emal oli väike muna külle peal. Korjas kasekäsna ja hakkas jooma kasekäsna teed. Paise kadus tal ära.

Mulle väimees tõi käsnasid, et tsaiut keeta, suhkruhaiguse vasta. Need on kasel, taigust peab tooma. A panen tsaiukannu sisse. Mul vend jõi ka, tal oli ka sisemised haigused. Listvenil peab olema ka käsnasi. Pärnardile sai rääkida, et toogu, kui taigas käib. Aga ei leidnud. Nemad nagu peitma endid. Ta iga listvina peal ei kasva ka.

Kasekäsna, on nisuke latsakas. Seda veel praegugi paljud inimesed joovad. Vähja vastu.

Veel üks lugu end ise arstinud naisest. Ta elas Mustajõe jaama juures (Järvamaa, Ambla k/k.) See oli 1950. aasta lõpul, kui temal kasvas lõua külge väljapoole vähkkasvaja. Ta tervis oli siis päris halb. Tal oli halb süüa (lõuga liigutada), päikest ta ei talunud. Opereerida ta end ei lasknud. Ta ütles selle kohta, et sellest abi ei saa.
Teda kutsuti Mustjõe Liide. Korra kuulsin tema perekonna nime. Ei ole enam meeles. Ta oli üksik naine, siis 60 ligi. Ta hakkas end ise ravima taimedega.
Ta andis ka selle retsepti minule. Seal oli:
raudrohi, mõru kirburohi (roosade õitega), koirohi, põldosi, islandi käokõrv, paiseleht, kõrvenõges, kollane karikakar, aasristik, kalmusejuur, männikasvud, kukehari, lihtnaistepuna, ? (üks taim oli tal meelest läinud).
Põldosja, kirburohtu ja koirohtu võtta poole vähem teistest kogustest.
Neist kõigist koos valmistada tee. Seda teed võtta aasta või poolteist.
Siis sõi ta küüslauku. Ja jõi kasekäsna teed. Aaloe tükk oli tal selle kasvaja peal alati. Siis ütles ta veel, et ta ei söö liha. Liha pidi soodustama kasvaja arengut.
Ta hakkas paranema. Paistetus kadus kasvaja ümbert. Kasvaja ise hakkas väiksemaks jääma. Lõplikult see kasvaja ära ei kadunud. Sinna jäi nagu pöidla esimese liigese suurune tükk alles.
Ta elas veel peale selle üle 30 aasta.

Vähihaigust om palju. Kõivokäsn, tuud ikka juvvas.

Vähi puhul võib juua kasekäsna teed (onkoloogias kästakse juua.) Seda käsna ei tohi noaga lõigata, peab puuga lööma.

Kasekäsnast tehakse raviteed kopsuhaigele.

Kasekäsna kasutavad praegalt veel. Kasekäsnast tehakse vist ka tied.

Kasekäsn - kasekäsn on rohust kreepsi vasta, ku sellest teed teha.

Kasekäsna tee aitab vererõhuhaiguse ja vähja tõkestamiseks.

Maovähi ravimiseks joodi kasekäsna [musta pässiku] teed. Kusjuures seene kasest eemaldamisel ei tohi kasutada metalleset.

Kasekäsn (paise), kasepess, keedis. Vähjahaiguse vastu.

Kubemes oli paise. Mindi Reoksi Peetri juurde. See võttis kolm asja: kasekäsna, musta kivi, kõvera pleki. Endal oli käes raamat ja kogu aeg luges seda. Iga asjaga vedas kolm korda üle paise. Kaasa andis samagonni peale määrida.

Kui arvati langetõbi tulevat nõidumisest, äravandumisest või kirumisest, siis joonistati haige nägu kasekäsnale või taelale, viidi metsa ja lasti hõbekuuliga pihta, arvati, et hõbe on nõiast kangem.

Emal oli vähk. Tema käskis otsida seda kasekäsna. Oma metsast otsisin, poole kase peal oli, tõin redeli ja ronisin, olin poisike. Seda keetsin ja viisin emale. Temal oli maksavähk, hirmsa valudega.

Kasekäsnaga ravitakse vähki. Käsnast tuleb teed keeta.

Kasekäsn om vähja vasta.

Ravimina tarvitatud taimi:
Punase ristiku õie tee (Vähjavastane ravim. Samaks otstarbeks kasutati ka kasekäsna teed.), ristikhein, härjapea (Lapsena kuulsin punase ristiku nimena ka peeterkukk ja valge ristiku nimena peeterkana. Neid nimesid tarvitasid ühe Saaremaalt Hiiumaale üle kolinud perekonna lapsed mängu ajal. Kui suures ulatuses need nimed olid tuntud, seda ei tea).

Kõhuvalu korral joodi arnikateed, isegi palderjani, kasekäsna teed.

Arstirohutaimed teeks: verirohuhainu ja kummelihainu on mul, kuipalju ma neid talve jaos teki. Piparmündi oli, pärnaõie igan talun praegugi.
Pohlaõisi korjatas ka tees. Kasekäsna tarvitetas ja korjatas ja; muidu teed väga palju maarahvas ei osta, ikka korjatas. Vabarnavarsi ja mustasõstrapõõsast ja õunakoori. Vilun kuivatatas. Väga harva, talve peale ühe paki teed ostan.
Köömneid ka tarvitatas, aga inimese on nii teadliku, et kui on põiehaiguse ja neeruhaiguse, siis ei tarvitatu.

Kõhuvalurohuks joodi arnikateed ja tehti palderjanijuurika, tedremarani juurika ja reinvarre õienuppude leotist viinas, mida võeti kõhuvalu korral. Ka joodi kasekäsna ehk kasekõbjase teed.