Rahvapärased taimenimetused

Maalisehein

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:

Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:

Maalisi arstmises korjates maaliseheinu, kuivatetes ara ja hõõrutes katsik ja koore segi ja pandas haige koha pääle.

Maalise arstimiseks keeda maaliseheina ummussis ja pese selle veega haiged, see aitab.

Maalisi arstites maaliseheindega.

[Labiatae]
Lamium album
Maalisehein. Rohi keedetakse ummukses ja määritakse seda vett maalistele pääle ning juuakse ka sisse.

[Labiatae]
Glechoma hederacea
Maalishein. Lehed ja varred raudnõgestega segi tampi, siis linase riidega kärnade või uhatanud koha pääle panna.

Maa-alused.
Maa-alused on nahahaigus, vistrikud. Nad tekkivad maa pääl istumisest ehk magamisest. Harilikult tuleb kolm korda maha süljata ja siis alles maha heita. Kui aga juba maa-alused küljes on, siis on nende vastu rohi - maaline. Maaline on üks taim. Ta kasvab aedade ääres, puhmastes jne. Võetakse taime lehed ja õied, kuivatatakse ära ja keedetakse kaane all (ummises). Saab vedelik. Seda vedelikku tarvitatakse maaliste arstimiseks.

Arstirohtude nimekiri.
1. Nõiapiim.
2. Arnikujuured.
3. Seitsmet sugu õiesegu.
4. Luuvaluroht.
5. Jooksjavalurohi.
6. Südamerõigas.
7. Venitsejuured.
8. Lagritsejuured.
9. Maaliseheina mahl.

Maaleste (maalesed - nahahaigus) vastu keedetakse maaleseheinu (kassiratas) ummuses ja pestakse selle keedisega. Kuivatatud maaliseheinu tarvitatakse ka suitsetamiseks, kui ihunahal on vistrikke. Haiguse nimetus on muutlik, enamasti maalesed, aga ka maalsed ja maalised.

Maalise arstimine. Kige parem om maalist ärä arsti maaliseheinä veega. Maalist om öhessat jagu ja maaliseheinä om nõndasama öhessat jagu. Kui sa sõs tahad maaliseheinäst rohtu kiita, sõs piad egast sordist heinäst kiitmä valmis. Kui maaline om tullu, sõs tuleb võtta sedä jagu rohtu, mis selle maalisega kokku käib. Kui sul ei ole õige rohi, sõs sii ei avita midagi ja tiib viil hullemase. Selleperäst sõs piab ärä tundma, miast jagu om maaline, ja sõs võtta seda sorti maaliseheinä vesi ja sellega maalise võet koht mitu kõrda kõvaste läbi määri, seni kui maalise ärä om kadunu.

Umbe lõi sõrmele külge. Kolm päivä valutas ja valutas. Lätsi veskle, mõni avitas kotti tõsta. Möldre näge. Läts vällä, tõi peotävve hainu, pani pääle. Lehti panni haava pääle. Võtt vallo är. Puhast mädaniku terves (maalisehein).

Mul käsi jäi haigeks, valutas ja paistetas. Panin neid heinu, maalisehein, peale, mähkisin kinni. Käsi sai terveks, tänaseni terve.

Maalised.
Maalised, need on seantsed, kui palla ihuga maa pääle heidad, siss tulevad ihu külge, seantsed nöksid ja sügeleb, nõnda kasvõi kisu ihu puruks kohe. Selle rohus on maaliseheinad, väiksed sinitsed õied, lehed on ümariksed, mööda maad aab edesi, seante vänge õhk on, lehed on rohekaspruunid, mitte peris rohelased ei ole. Neid siss kuivatati. Siss keedeti liidi pääl ära väikse topsikse sees. Tumepruun olli. Siss pandi pääle, kus sügeles, ja vahepaber pääle.

Kevadel ei ole hää palja maa pääle istuda, võib maalisehaigus tulla. Tõusevad väikesed punased täpikesed üles. Siis tuleb maaliseheina veega neid kohti pesta. See on selline kollaste õitega taim.

Maalishein [Glechoma heder]. On tuntud nagu kõige kangem, kasvab mööda maad.
[Melandrium rubrum] Kasvab püsti. Kirjakeeli mailane. Tuntakse ka kui maalisehein.
Neist heintest mõnda ja raudnõgesid ummusen keeta, sellega haiget kohta pesta.
Üks sort kasvab varakevadel poris soonetse pääl, kollane käppõis, madal vars, kutsutakse ka porilill, tema õiega värvitakse.

[Ravimtaimed. Raudrohi. Vaata maalised.]
Maalised.
Maalised need on seantsed, kui palla ihuga maa pääle heidad, siss tulevad ihu külge, seantsed nöksid ja sügeleb, nõnda kas või kisu ihu puruks kohe. Selle rohus on maalise heinad, väiksed sinitsed õied, lehed on ümariksed, mööda maad aab edesi, seante vänge õhk on, lehed on rohekaspruunid, mitte peris rohelased ei ole. Neid siss kuivatadi. Siss keedeti liidi pääl ära väikse topsikse sees. Tume pruun olli. Siss panti pääle, kus sügeles, ja vahapaber pääle.
Öessamaväe jõumees [= vägihein] olli jälle öessa haiguse vastu. Need ollid kik maast saadud haigused: sügelised, valud, nöksid, sammaspoolik, paised, naha haigused seaksed. Siss panti öessamaväe jõumees, rabatsihein, raudrohi, paatspuu õied, nõges, palderjaan ja maalishein [?= liivateeleheline mailane] patta. Nänn [= E. Okase isaema Ann Mooses] täädis kaks veel, tema rohi olli kangem. Need keedeti ära segamini. Siss panti seda paksu pääle ja pesti selle veega. Kätt võis sääl sees ka hoida. See kaotas ära puha.

Maalise heinad (tarvitatakse nahahaiguste vastu).