Rahvapärased taimenimetused
Hapuoblikas
Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:
- haigus määratlemata
- kõhukinnisus
- kõhulahtisus
- kõhuussid
- kõhuvalu
- kõõm
- kärnad
- menstruatsioonihäired
- paise
- peavalu
- sügelised
Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:
Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:
Hapuoblika juuri pruugitakse sügeliste vastu rohuks. Juured kistakse maast üles, pestakse puhtaks, kaabitakse must kord ümbert ära; tambitakse toorelt nii peenikeseks, kui võimalik; siis pantakse see puru rõõsa piimaga umbes kaheks päävaks hapnema. Nüid selgub talle kollakas vedelik pääle. Selle vedelikuga määritakse sügelised üle, mis kihelemise silmapilk kaotab.
Hapuoblika seemned umbes 1 tl. korraga [soolteusside vastu]. (Hapuoblikas - Rumex acetosa)
Sügelisi pestakse hapuoblikast keedetud mahlaga.
Valusa kuupuhastuse puhul juua veini, millesse on pandud hapuoblika (Rumex acetosa L.) mahla.
Hapuoblika (Rumex acetosa L.) seemnete tee [peavalu vastu].
Kärnad. Hapukoor ja hapuoblika juured keedeti salviks ja sellega määriti kärnasid.
Ihupuhastsed, niid on sügelised, sügeleb, kiheleb. Mis kraavikallastel kasvavad, niid suured, jusku hapukaapsad, aga suured, kõrged, kutsuti hapuoblikud, tambiti puruks, pandi haput kuurt pääl ja sellega määriti ihupuhastsi, sii pidi nende rohe olema.
Ku kõtt väga umbne om, siis võtad hapuoblika tiid ja paakspuu koore tiid, siis läheb korda. Oblikat pead juurega võtma.
Kõõma vastu.
Kui peas oli kõõma, siis pandi hapuoblika juured koore sisse ligunema. Lasti segu siis kolm päeva seista soojas kohas ja siis pigistati juured välja. No selle koorega siis peab hõõruma peanahka kohe hästi sisse. Ikka õhtutel. Keedeti nõgesejuurtest vett ja pesti sellega pead. Aga takjajuurte keeduvesi aitab nendest teistest küll kõige paremine. Kui ei ole abi ühest korrast pesemisest, eks siis saab pesta seni, kuni ikka aitab.
[Paisetele] pandi vahest sibulas, küpsetati sibulas ja pandi peale. Sibulas küpsetati tuha sies, tule peal närtsitati.
Mesi pidi ka hea olema.
Paiselehte pandi ka paisele. Mõni ütles hapuoblikas, mõni tulihein.
Haigus.
Vanasti olid haigused väga rasked. No lemm (kollatõbi), see vöttas kollaseks; süülis (sügelised) oli see, kui suured villid löid ihu pääle, no määriti küll, ega need rambad muidu ää läind; soehaiguse (tüüfus) ajal isegi juuksed tulid ää; reima, see oli tulusam, see vöttis jalad isegi ää. Törvavett ja kasekarba vett tarviti, aga kes siis arsti juures käis. Pandi patta ja keedeti. Roosisönu tunti ka, siis ikka kasutati, tindiliiats pandi paberi peale. Rohud olid ikka vörtsik (hapuoblikas), sinine ätses (rukkilill), emanöges (piimanõges), selle valged öied on jo naiste rohud.
Hapuoblikas (Rumex Axetosa L). Tema peeneks lõigatud juured teevad kõhu lahti.
Hapuoblikas (Rumex Acetosa L). Peeneks lõigatud juured teena teevad kõhu lahti. Ka keedetakse suppi hapuoblika lehtedest.
Arstirohuks tarvitati järgmisi taimi. Kõhuvalu vastu olid sanglepa urvad, hapuoblikad ja kadakamarjad viinaga sisse võtta.