Rahvapärased taimenimetused

Valge lepp

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:

Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:

Kui roes üles lööb, siis võetakse valglepa koort ja kraabitakse pealt see must kord ära ja pannakse peale. Peab kahe tunni pärast valu ära võtma. Roosid ja neetsust pahad paised tulevad ehmatamise läbi. Inimesed pruugivad selle vastu mitmesugused abid. Kui peab neelatama kolm korda, ei pea ehmatamisest ühtige viga olema, ehk sülitama kolm korda. Joomine kõige parem rohi.

Haudund koha peale pandi üheksma vägevaid või valgelepa lehti. Lepalehed hõeruti niikaua, kui ta niiskeks ennast võttis. Mõni hõerus punelehti ka sedasammuti.

Haudumise vasta on, kui valge lepa lehed varvaste vahele hõeruda.

Sa, mees, võtad soodat? Magu haige? See ei ole hia. Minul oli ka. Kas ma vähe haigemajade ja arstide vahet käisin. Ei midagi. Nõnna ku hakkasin kartulimahla pruukima, sain tervest. Kartulimahla näh. Kaks tundi enne sööki, kui on maohaavad. Kaabet kohe. Kõigega tükis.
Ja teine rohi on veel. Valge lepa pulkadest keedetud tee. Ninda üks ja pool vai kaks tundi enne sööki võtta linnumagusaga.

Vana metsavaht Metskülast (Abel Seliohv) ütles. “/---/ [mao haigus] Ja teine rohi veel. Valgelepa pulkadest keedetud tee. Ninda üks ja pool vai kaks tundi enne sööki võtta linnumagusaga, kui on happeid palju ja ajab rüüstusi.“

Õllele keedeti vett marjadega kadakatest.
Teed igapäevaseks tarvituseks keedeti: pohlaõitest, pihlakaõitest, kanarpiku õitest, mustsõstra vartest, vaarikavartest, kuivatatud maasikatest, vaarikatest, õuntest. Raudrohu õitest, pärna õitest, piparmündist, liivateest, köömnetest, õunapuulehtedest, raudrohust, kuivatatud pihlakamarjadest.
Liha suitsetamiseks kasutati valget leppa ja kadakast.
Kuusevaiku kasutati n.n. “tõrvaseebi” keetmiseks.

Kui ihu sügeleb, olevat pärast sauna väga kasulik vihelda Alnus incana vihaga, siis kaduvat sügelemine.