Rahvapärased taimenimetused
Kassiratas
Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:
Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:
- harilik käbihein Prunella vulgaris
- harilik maajalg Glechoma hederacea
- harilik saialill Calendula officinalis
- ümaralehine kassinaeris Malva pusilla
Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:
H III 5, 30 (4) < Valjala khk., Pahna k. (1889)
Kassiratta lehed.
Need kasvavad õuemaade pääl ika keige rammusama maa pääl. Need on ümmarguse lehtedega, nagu varsakabja lehed, aga väiksed, 1-1½ tolli laiad lehed ja nagu voltlised lehed, neid lehti peksetakse keige nende vartega katki ja siis pannakse söötrei haige pääle, mis kui kuiv kärn inimese ihu pääl on ja kiheleb.
ERA II 168, 650 (41) < Häädemeeste khk., Orajõe v. (1937)
Maaleste (maalesed - nahahaigus) vastu keedetakse maaleseheinu (kassiratas) ummuses ja pestakse selle keedisega. Kuivatatud maaliseheinu tarvitatakse ka suitsetamiseks, kui ihunahal on vistrikke. Haiguse nimetus on muutlik, enamasti maalesed, aga ka maalsed ja maalised.
ERA II 182, 458/9 (362) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k., Raja t. (= Priidu Tammepuu) < Peeter Käär, s. 1859 (1937)
Ohatuse arstimine.
Ohatuse arstimiseks tarvitati maavitsa ja kassiratta vett. Pealt määrimiseks.
ERA II 182, 459 (363) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k. (= Priidu Tammepuu) < Peeter Käär, s. 1859 (1937)
Vistrikute ja vinnide vastu.
Vistrikute ja vinnide vastu tarvitati enda kust. Siis maavitsa ja kassiratta veega pesemine.
ERA II 196, 55 (647) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k., Raja t. (= Priidu Tammepuu) < Peeter Käär s. 1859 (1937)
Vistrikuid ja vinnisid pesti kassiratta ja maavitsa veega.
RKM II 257, 416 < Palamuse khk. (1968)
Maast saadud haigusi raviti maajalaga ehk kassirattaga. Meil õues kasvab. Maajalg hõõruti pihuga veele ja hõõruti haiget kohta. Sain ise terveks.
RKM II 367, 100/1 (6) < Maarja-Magdaleena khk., Savikoja k. (1983)
Maaviharohi - vaseliiniga või oliivõliga teha. Sellepärast ongi „maaviha“, et tuleb maast saadud niisugune nahahaigus, tuleb lööve. Ilusad ümmargused väiksed lehed nagu kannikeselehed. Ilusad lillakad õied on - tumedamad, mitte heledamad, kaunis pikad. Õitsemise ajal teda korjatakse. Mul on kodus ka, ega ma neid ära ei hävita - arstirohtu peab ka olema. [Näitab taime lauda nurga ääres - maajalga e. kassiratast.]
KKI 51, 105 (11) < Kolga-Jaani khk., Taganurga k., Vana-Liivassaare t. (1971)
Kassirattaga käskis hõeruda, kui maalised külge on tulnud, aga minul läksid hullemaks, ei aidand midagi.
Vilbaste, TN 1, 917 (7), 918 (7) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Vissuvere k., Kolgi talu (1932)
Kassiratas [Glechoma hederacea] - maalisterohi.
EKS c, 70 (1b) < Torma khk. (1891)
[Solanaceae]
Solanum dulcamara
Maavits. Maavits ja kassiratas (Glechoma hederacea) keedetakse veega ummukses ära ja pestakse selle sooja veega ihu, kui see kärnas ja ülespaistetanud on.
H II 51, 20 (1d) < Tartu (1894)
[maalised] Siis ka kassiratastega, mida limale tambitavat ja pääle pandavat.Kassirattad kasvada põldude pääl kraavides jne.