Haiguste märksõnad

Peavalu

Antud märksõna alla kuuluvad kõik kirjed, kus ravitakse peavalu kui sümptomit ega ole viiteid selle põhjustele.

Kui peavalu muutus liiga tugevaks ja hakkas häirima igapäevaseid toiminguid, siis oli ravi eesmärgiks reeglina valust vabaneda.

Vaata ka: valu.

Selle haiguse märksõnaga setotud rahvapäraste taimenimetuse loetelu:

Selle haiguse märksõnaga seotud tekstid:

H III 24, 463 (5) < Halliste khk., Kaarli v. < Kõpu (1895)
Kui pea valutab, siis tuleb suuri teelehti otsa peal hoida; küll siis peavalu kaob.

H I 6, 9 (4) < Tartu (1894)
Karukäpad, harakalilled, karvalilled (Anemone pulsatilla). Pruugitakse luu- ja peavalu vastu.

H I 6, 10 (18) < Tartu (1894)
Kobralehed (Arctium lappa). Tee viisi vere puhastamise tarvis. Lehed pandakse ka pea peale valu vähendamiseks, niisama ka vanade paisete pääle.

H II 3, 532a < Setumaa < Vastseliina khk. (1889)
Päävalu vasta võetas, miä tuu toomõl alõmõnõ kuur um peenikene, ohkõnõ, tuu hõõrutas är, pandas räti pääle, köüdetäs otsaette kinni, tuu küll kisk kubla üles, a päävalu ka jääs maaha.

H II 11, 31 (9) < Rakvere khk., Kohala v. (1889) Sisestanud USN, kontrollis Eva-Kait Kärblane 2006
Sookaeru pruugiti peavalu vastu - pandi sookaera kimp ööseks pea alla, siis pidi haigus öösel ära minema.

H II 16, 557 (1) < Tallinn l. < Märjamaa khk. (1890)
Kui pea haige leitsest, peab tule peale leedes puhuma ehk tuule kätte käima minema. Kui pea muidu haige on, seutakse külma vee sisse kastetud rätik või jääga kõvaste ümber pea ja nuuskatakse tinkspiiritust ehk peenekshõerutud miisojuurikast ninasse.

H II 21, 27 < Tori khk. (1888)
Piavalu rohe on kardulekaabe, äädikas ehk ka lambieli.

H II 21, 63 (37a) < Tori khk. (1888)
Tomilgaõiedest kiedetase rohtu pia- ja kõhuvalu vasta.

H II 46, 882 (23) < Ambla khk., Tapa (1894)
Peavalu vastu "hundipiima" rohu piimaga meelekohtasi võida.

H II 50, 640 (7) < Äksi khk., Elistvere k. (1894)
Kui kellegi pea valutab, siis võetasse üks puhas linane rätt, pandi kuuma tuhka sisse, seotasse ümber pea, siis kaob valu.

H II 52, 47 (24) < Kanepi khk., Vana-Piigaste m. (1894)
Toomõmarja.
Päävaluga ja sisemidse valu vasta pruugitav.

H II 74, 816 (9) < Torma khk., Avinurme (1906)
Kui pea valutas, siis seuti rätikuga otsaette kuuseoksi.

H IV 8, 237 (7a) < Tarvastu khk., Tarvastu v., Ülekse k., Tossu t. (1898)
Päävalu. Kel pää valutab, sii söögu kuive kõva hernit jne., mis veresoone käimä aave.

H I 6, 12 (b) < Tartu (1894)
Kuuseoksad, niiskeks tehtud (ätikaga), pandakse pea peale valu vähendamiseks.

E 47903 (39) < Saarde khk. (1911)
Kui pää valutab, tuleb kasetohu pääle kolm seitsmenurgelist risti teha ja seda valutava koha pääl hoida, siis saavat varsi terveks.

E 56663 (1) < Tallinn l. (1926)
Kui pea valutab, siis tampigu mädarõigast katki, pantagu kahe riide vahele ja siis pea peale.

E 56663 (2) < Tallinn l. (1926)
[Peavalu]
Külme hapud kapsaid pea peale.

E 56663 (3) < Tallinn l. (1926)
[Peavalu]
Kuuseokse katki tampida ja pea peale panna.

E 56663/4 (4) < Tallinn l. (1926)
[Peavalu]
Sibulaid katki tampi ja pea peale panna, läheb valu üle.

E X 39 (198) < Räpina khk. - Matthias Johann Eisen < Ella Hektor
Kui pea valutab, pandagu kuremarju kõrva, siis kaob peavalu.

E XI 60 (179) < Tartu l. < Tartu-Maarja khk., Raadi ms. (1928)
Peavalu vasta võetakse sibulaid, pannakse rätikusse ja seotakse rätik ümber pea.

EKS c, 48 (14a) < Torma khk. (1892)
Päävalu vastu keedetakse pihlakapuu koort ja antakse juua.

EKS c, 48 (14b) < Torma khk. (1892)
[Päävalu vastu] pannakse ka soola ehk hapuid kapsaid rätikuga pää ümber.

EKS c, 73 (d1) < Tartu l. (1891)
[Valerianaceae] Valeriana officinalis
Jungver. Juured pulbriks hõõruda, pulbert veega sisse võtta, on külmatõbe (hallitõbe), luuvalu ja päävalu vastu, niisama ka külmetamise vastu.

ERM 17, 6 (11)a < Põlva khk., Mammaste k. (1920)
Mädarõikajuured. Tambitakse ilma kuivatamata katki ja seda putru määritakse, kui pää valutab, otsa pääle, ja võtab kohe päävalu ära.

ERM 151, 89 (6) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Laane t. (1920)
Päävalu rohi. Hapu kapsa leht päha panna.

ERM 168, 12/3 (12) < Tõstamaa khk. < Audru khk. < Mihkli khk. (1921)
Närvilise peavalu (migrääni) vastu: Värske aiakapsas kolm päeva vees leotada. Neljandamast päevast pääle seda vett mõni lusikatäis iga päev siis sisse võtta, kui pea valutama hakkab. Aitama väga hästi.

ERA II 38, 300 (49) < Väike-Maarja khk., Porkuni v., Assamalla k. vaestemaja (1931)
Palderjaniõie tee on unepuuduse ja peavalu vasta.

ERA II 77, 261/2 (30) < Hageri khk., Kohila v., Mõisa-Saunaküla k., Karusilla s. (1934)
Peavalu rohi: võta toored kuuseoksad, pane paku peale, riputa vett peale, tambi peeneks ja pannakse kahe linase rätiku sisse ja pannakse ümber pea. Kui on palaviku välja kiskund, siis valatakse veel äädikat sõnna peale, on tema kohe klaar, inimese silmad on kohe selged, valu väheneb.

ERA II 79, 243 (4: 2) < Vigala khk. (1934)
Kameliteed juua: kui peavalu on.

ERA II 125, 148 (68) < Tallinn l. < Jõhvi khk., Konju k. (1936)
Palderjanitee on peavalu vasta.

ERA II 141, 380 (61) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Vissuvere k., Kolgi t. (Grauberg) < Rõõt Grauberg, 84 a. (1937)
Piavalu ja siistvalu vasta kalmukajuured. Kalmukad on mitme häda vasta.

ERA II 156, 134 (10) < Kodavere khk., Pala v. (1937)
Peavalutajad arvasid, kui juua kadakamarjateed, kaob peavalu.

ERA II 158, 385 (11) < Mustjala khk., Mustjala v., Paatsa k., Tamme t. (1937)
Peavalu arstiti nii, et pandi nisuoraseid peale.

ERA II 167, 158 (12) < Koeru khk., Rakke k. (1937)
Kange piavalu puhul oldi pikali sängis ja pandi külmavee lapid pähe. Kui oli aega jännata, siis toodi metsast kuuseoksi ja raiuti puruks ning pandi neid lapiga ümber pia.

ERA II 168, 653 (60) < Häädemeeste khk., Orajõe v. (1937)
Piparmünditee olla hää talvel külma ajaga, aitavat ka verd klaarida, kui pää valutab. Taime nimi vehverments.

ERA II 193, 588 (55.1) < Põltsamaa khk., Lustivere v., Neanurme k. (1938)
Päävalu puhul kuuse noored okkad pehmeks tampida ja kompressina pähe siduda.

ERA II 193, 588 (55.2) < Põltsamaa khk., Kali k. (1938)
Hapukapsaste kompress päävalu vastu.

ERA II 193, 589 (55.3) < Põltsamaa khk., Pajusi v., Lahavere k. (1938)
Päävalu korral pannakse kompressiks tambitud sibul rätis ja külmavee lappe.

ERA II 193, 589 (55.4) < Põltsamaa khk., Rutikvere v., Rutikvere k. (1938)
Päävalu puhul pandi sibulat pääle ja seoti rätikuga kõvasti kinni.

ERA II 193, 590 (55.11) < Põltsamaa khk., Pajusi v., Kauru k. (1938)
Päävalu vastu - maikellukese (Convallaria majalis L.) õite tee vähesel hulgal tarvitades.

ERA II 193, 590 (55.12) < Põltsamaa khk., Rutikvere v., Kõrkküla k. (1938)
Vägiheina (Verbascum thapsus L.) õite teed 2-3 kl. päevas võtta päävalu vastu.

ERA II 193, 591 (55.13) < Põltsamaa khk., Pajusi v., Sauka k. (1938)
Hapuoblika (Rumex acetosa L.) seemnete tee [peavalu vastu].

ERA II 193, 591 (55.14) < Põltsamaa khk., Rutikvere v., Asivere k. (1938)
Kui päävalu on tingitud halvast seedimisest, aitab takja (Lappa major Gaertn. ja Lappa tomentosa Lam.) seemnete tee.

ERA II 195, 224 (58) < Varbla khk., Saulepi v., Helmküla k. < Saarde khk., Jäärja m. < Varbla khk., Vana-Varbla m. (1936)
Peavalu. Pandi kanepipeo ümber pea, tugevasti siduda. (Kuivalt. Märga rätikut ei pandud.). Kuuseoksad tehakse peenemaks ja rätik tugevasti ümber.

ERA II 201, 108 (82) < Karja khk., Leisi v., Pammana k., Laidu t. (1938)
Peavalu vastu pandi rugioraseid rätikuga pea pääle.

ERA II 203, 407 (85) < Otepää khk., Vastse-Otepää v. (1938)
Kui pea valutab, siis kui on ühtlasi ka palavikku ("pea on kuum"), pannakse pea peale (otsaesisele) külma vee lappi. Ka juuakse peavalu korral piparmündi- (kohalikus murrakus "vehmerventsi") teed kuumalt ja minnakse voodisse teki alla ja lastakse ennast (või kaetakse ise) kinni katta kasukate ja teiste seesuguste soojapidavate riietega. Kui ei juhtu olema pipamündi teed, siis juuakse ükskõik missugust kuuma teed et ainult kere sooja saaks.
Kui harilikult kellelgi pea valutab, siis on inimesel ka muu kere haige. Valutab ainult pea, siis seda nagu haiguseks ei peeta, mida tuleb seletada üldise maaelu karmusega - väikesest veast ei hoolita, ei panda seda nagu tähelegi, ei olda haiguste vastu nii peenetundelised nagu linnainimesed.

ERA II 252, 295 (37) < Setu, Satserinna v., Säpina k. (1938/9)
Päävalu. Tuu jaost õks keedeti palohkna varrõ tsäie ja tette toomõ häelmo tosso (auru). Pante ka maa sibula lehte kõrvo. Ka mitond muudo kaos ar'. Ka päävalu haigus.

ERA II 290, 130 (94) < Kolga-Jaani khk., Võisiku v., Muraka t. (1940)
Piavalu vasta tuudi metsast kuuseoksi, panti äädikat piale ja seoti rätikuga ümmer pia.

ERA II 292, 423 (52) < Tallinn l. (1941)
Peavalu kadus münditee joomisest.

ERA II 292, 435 (81) < Tallinn l. (1941)
Baldriani teed ja tilkasi anti peavalu vasta ja kui seest täis ajas ehk olid krambid.

ERA II 292, 435 (84) < Tallinn l. (1941)
Jaanipunateed pruugiti seest rinna- ja peahaigetelle.

E 22650 (5) < Halliste khk. (1896) Sisestanud USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2003
Kui pea valutab, siis tuleb suuri teelehti otsa peal hoida, küll siis peavalu tagasi jääb.

ERA II 187, 254 (5) < Karja khk., Leisi v., Purtsa k., Urge t. (1938) Kontrollis Kadi Sarv
Peavalu vastu nuusutati ninatubakad, see ajas aevastama ja pea sai terveks.

RKM II 31, 20 (34) < Tartu l. < Tartu-Maarja khk., Tähtvere v. (1949)
Peavalu - palderjaniteed juua.

RKM II 52, 431 (165) < Kuusalu khk., Tapurla k. (1956)
Nurmenuku õielehtede teed tarvitati uimasuse ja peavalu vastu.

RKM II 68, 120 (107) < Simuna khk., Rakke al. < Simuna khk., Avanduse v., Määri k. (1953)
Piavalu. Sibulad siduda rätikuga pähe - sie võtab piavalu ära.

RKM II 81, 298 (55) < Häädemeeste khk., Häädemeeste v., Kägiste II k. (s. Vaher), s. 1873 (1958)
Kobrulehe vett silmahaiguse vasta ma ei tää. Kobrulehe vett tehti piavalu vasta ja juused lahti on, kõõma vasta ja kui nahk liiga päevatab ja praguneb, need lehed on selle vasta. Kuivataks need lehed ära, siis keedavad. (Mis need kobrulehed on?) Takjad, need on kobrulehed, takjanupsid kasvavad nende varrede otsas; tääd nupud, juustes ühe viskad, katsu, kudas kätte saad!

RKM II 94, 247 (28) < Karksi khk., Polli k/n (Pöögle v.), Söödi t. (1960)
Maarjasõnajala õisi panti pää pääle, ku pää valuts, võts ära.

RKM II 101, 433 (83) < Häädemeeste khk., Häädemeeste v., Kägiste k. (s. Vaher), s.1873 (1960)
Päävalu vasta on toored kuuseoksad, tambiti vesitseks kirvesilmaga, et päris vesised, lödised on, siis siuti kõvasti rätikuga ümmer pää, kohe kadus ära.

RKM II 147, 58 (41b) < Häädemeeste khk., Kägiste II k. (1962)
Ikki peeti männaõhust lugu ja kuuseoksad panti lae vahel ju hää õhu pärast. Päävalu pärast toodi kuuseoks, panti paku pääl, nii kaua tambiti, ku vesiseks läks, panti pääl ja võttis valu ära.

RKM II 159, 218 (19) < Rakvere khk., Rakvere l. (1963)
Päävalu.
Tuua meestepune teed. Meestepune kasvab metsas. Lillakad õied. Korjata tuleb rukkilõikuse ajal. Korjata ja ära kuivatada 1 oks 1 liitri veel peale. Keeta 3 tundi ja 3 tundi seista lasta. Joomisel mõjub hästi närvidele. Tarvit. nagu hiina teed.

RKM II 160, 132 (16) < Haljala khk. (1961)
Peavalu. Hapukapsad pandi rätiku sisse ja pandi pea peale. Lapp kasteti äädikavette ja pandi pea peale. Suured sibulad lõigati ratasteks ja pandi pea peale.

RKM II 169, 399 (508b) < Sangaste khk. (1963)
Takjajuure tee parandanu jooksva, reuma, peavalu, peakärnad, väljalöönud koeranaelad.

RKM II 214, 26 (6a) < Kuusalu khk., Pärispea k. (1966)
Päävaluga voieti pääd johvikuuga. Neh piigisteti ludiks johvikad ja see sahvt, sii avit.

RKM II 214, 26 (6b) < Kuusalu khk., Pärispea k. (1966)
Ehk joodi [päävaluga] piimäpisara teed ka vai pandi vade külmävee rätt ümbär pää, sest ka oli abi.

RKM II 229, 393 (7) < Simuna khk., Koila k. (1966/7)
Närvide ja peavalu vastu on hea raudrohu tee.

RKM II 246, 614 (15) < Sangaste khk. (1970)
Nurmenuku või kikkapüksi tee vähendavat päävalu.

RKM II 254, 444/5 (27) < Haljala khk., Natturi k. (1969)
Emanõges - tehti teed neist õitest - jälle midagi peavalule, nohule.

RKM II 257, 408f < Palamuse khk. (1968)
Peavalu. Kuuseokkad taoti veele ja pandi otsaette.

RKM II 257, 408g < Palamuse khk. (1968)
[Peavalu] Toorest sibulat pandi peale.

RKM II 257, 408h < Palamuse khk. (1968)
[Peavalu] Toorest hapukapsast pandi peale.

RKM II 257, 408i < Palamuse khk. (1968)
[Peavalu] Lühikesed kuusekasud raiuti katki ja pandi äädikat peale. Siis pandi õhukese koti sisse ja kott pandi pea peale. Ema oli haige ja sai terveks.

RKM II 257, 408j < Palamuse khk. (1968)
[Peavalu] Maarjasõnajalgu pandi pea peale. Ristiema ravis ennast ja seekord sai abi.

RKM II 257, 419e < Simuna khk., Venevere k. (1968)
Peavalu. Teelehe juure tee on hea suure peavalu vastu. Keeta ummukses ja seda teed juua.

RKM II 262, 115 (25) < Kadrina khk., Järtu k. (naine), u. 80 a. (1969)
Pihlamarja tee - joomiseks niisama, ka haiguste, peavalu ja väsimuse vastu.

RKM II 262, 287 (12) < Rakvere khk., Lõuta k., Vahesoone t. (1969)
Krooklehe teed keedeti peavalu vastu.

RKM II 269, 275 (30) < Rõngu khk., Elva l. < Nõo khk., Meeri v. (1969)
Palaviku vastu - hapupiima kompress. Ka paiselehed pandi ümber pea. Siis pidi too peavalu ära minema. Peavalu tuleb ikka läbitõmbusest.

RKM II 283, 226 < Rakvere khk., Laanemõisa k. (1971)
Kui pea pillata tahab, siis süüa toorest sibulat. Tean, et kolm inimest on terveks saanud.

RKM II 287, 115 (15) < Rannu khk., Lapetukme k. (1971)
Orasheina juure teed joodi peavalu korral.

RKM II 328, 353 < Võnnu khk., Alevi k. (1977)
Päävalu korral pandi otsaette külma vee kompress ja midagi haput, näiteks äädikat ehk hapukapsa leht otsa ette.

RKM II 329, 240 (7) < Rõuge khk., Mustahamba k., Tinuri t. < Rõuge khk., Viitina k. (1977)
Tedremaran om hää, ku pea haige om, valu tiib.

RKM II 338, 347 (5) < Kuusalu khk., Kolgaküla k. (1976)
Peavalu puhul joodi jälle kas nurmenukkudest, krookslehtedest, palderjanist või koirohust keedetud teed. Kasutati seda teed, millist ravimtaime juhtus just käepärast olema. Määriti ka veel jõhvikamahlaga valutavat kohta või pandi peale silgusoolvette kastetud lapp.

RKM II 349, 497 (125) < Kose khk., Alavere k. (-Anni), s. 1886 (1981)
Kuuseoksad raiuti katki ja seoti rätiga ümber pea, kui pea valutas.

RKM II 355, 440 (86) < Põltsamaa khk., Umbusi k., Surva t. (1981)
Piparmündist korjati maapealne osa. Aga Umbusis sai piparmünti korjata jõest, just see osa, mis veest väljas oli. Said siis mitme vaksa pikkused võtta, neid kuivatada ja teed keeta, mis aitas peavalu vähendada.

RKM II 379, 376 (27) < Viru-Jaagupi khk., Aruküla k. (1985)
Peavalu. Tuli kuppu panna või lasta. Ka pandi hapukapsapoolik pähe, seoti rätikuga kinni, siis kui pea oli haige. Valu läks kapsapooliku sisse ja pea sai tervest.

RKM II 379, 386 (1a) < Viru-Jaagupi khk., Aruküla k. (1985)
Peavalu vastu - kanavarba või nurmenuku tee.

RKM II 379, 386 (1b) < Viru-Jaagupi khk., Aruküla k. (1985)
Pandi ka pähe hapukapsa lohk (kapsa pea poolest lõigata ja tükk hapnema). Lätte Neti hoidis ikka peavalu korral kapsalohku peas, oli rätikuga kinni seotud, ise ketras, nii et lohk peas värises kohe. Sihuke lohk pidi hästi aitama.

RKM II 380, 154 (21) < Iisaku khk., Tudulinna v., Sahargu k. (1985)
Peavalu korral pandi äädikas niisutatud lapp otsaette, ka sibulatükke pandi kõrvaauku. Mõnikord seoti pea tugevasti otsmiku kohalt ümber pearätikuga.

RKM II 381, 86 (13) < Haljala khk., Aaspere v. (1985)
Peavalu puhul mindi voodisse, kui võimalik oli, joodi kuuma higistavat teed närvide rahustamiseks, palderjaniteed, õitest ja vartest tehtud. Pandi kummelivees kastetud rätik kompressiks otsmikule, kui tuliseks läks, jahutati külmaks ja pandi uuesti. Ka pandi marli vahele tooreid hapuid kapsaid ja tambitud kuuse peeneid oksi, et palaviku välja kisuks. Hiljem võeti peavalu pulbrit ja asperiini. Peavalu on teise haiguse kaasnähe.

RKM II 381, 428 (11) < Järva-Madise khk., Albu v., Mägede k. (1985)
Peavalu.
Peavalu korral pandi ümber pea külma vette kastetud rätt. Ka raiuti kuuseoksad kirvega katki ja seoti rätiga ümber pea.

RKM II 381, 494 (2) < Järva-Jaani khk., Järva-Jaani al. (1985)
Aga kui ikka hakkas hirmus peavalu, siis peened (hakitud) toored sibulad õhukese rätiku vahele ümber pea, tagant kinni siduda ja oli kadund.

RKM II 383, 104 (2) < Kuusalu khk., Pärispea k. (1985)
Pea valutas.
Peavalu puhul keedeti ja joodi teed jälle mitmetest maarohtudest. Nurmenukkudest, krookslehtedest, palderjanist ja ka koirohust. Paar kruusitäit aitas küll päevas. Määriti pead veel jõhvikamahlaga. /---/

RKM II 381, 339 (102) < Kadrina khk., Võduvere k. < Saarde khk., Karuküla k. (1984/5)
Vehverments.
Münt on halli lehtega, suured laiad karvatsed lihavad lehed, pikad õietorud, vehverments [= piparmünt] on vähema lehtega, väheldased rohelased lehed, seda ostetse apteegis, münte ei osta keegi.
Kange vehvermentsi tee on päävalu vastu. Vehvermentsi tee teeb südame hääs [= võtab iivelduse ära], kui süda alam on. Ja rinnad teeb lahti [= kui kinnine köha on, röga ei tule].

RKM II 385, 246/7 (18) < Pärnu l. < Tori khk., Riisa k. (1985)
Peavalu.
Väikese valu puhul seoti märg rätik ümber pea ja kuiv, soe rätt veel sinna peale ning töötati edasi. Aga kui inimene „juba sängi jäi ja palavikkus õõgus“, siis vahetati neid märgi rätikuid niipea, kuni need kuumaks läksid. Haigele keedeti palderjaniteed ehk ka raudrohu teed. Kui peavalu oli koos külmavärinatega, siis keedeti pärnaõie teed. Kõiki neid teesid joodi meega ning hästi kuumalt.

RKM II 385, 496 (14) < Saarde khk., Räisa k. (1985)
Peavalu.
Raviti palderjani, piparmündi, naistepuna ja raudrohu teega. Kui peavalu põhjuseks oli raske töö, siis aitas ka kaelasoonte masseerimine.

RKM II 390, 99 (10) < Suure-Jaani khk. (1985)
Peavalu. Palderjan, naistepuna, piparmünt, raudrohi.

RKM II 390, 126 (11) < Kolga-Jaani khk., Meleski k. < Vastseliina khk. (1985)
Peavalu puhul joodi kõvasti kuuma pärnaõie teed meega. Tehti viina- ehk kummelikompressi. Mõni kord joodi ka piirituse punssi. Teeveele kallati kohe keevalt piiritust ja lisati kõvasti suhkrut joodi hästi palavalt. Pandi haige soojasse lamama.

RKM II 391, 164 (8) < Tartu (1983/5)
Peavalu puhul masseeriti kaelasooni, klopiti pead tasakesi näppudega ja seoti kõvasti rätiga või vööga kinni. Ka korjati suvel metsast leitud palderjanijuured, kuivatati ja keedeti teed. Ma ise ei jäänud enam üldse magama, kui olin 14 ööd-päeva oma isa haigena valvanud, suretanud ja matnud. Keetsin suvel ema poolt korjatud palderjaniteed, jõin seda ja hakkasin jälle magama. Magan praegu 10 tundi igal ööl.

RKM II 391, 379 (11) < Rannu khk., Rõngu v., Valguta k. (1985)
Sibulamahl peavalu vastu. Sibulamahl on hea sisse võtta, mina olen rasvamasinast sibula ja küüslaugu segamini läbi ajanu ja mahla läbi kurnanu või pigistanu ja joon puhast sibula- ja küüslaugu mahla ja pea ei valuta mitte kunagi.

RKM II 391, 381 (19) < Rannu khk., Rõngu v., Valguta k. (1985)
Paluka- või pohlaõied korjata ja teha nendest teed, jälle peavalu vastu ja olla neerude korraldaja.

RKM II 391, 384 (31) < Rannu khk., Rõngu v., Valguta k. (1985)
Kõrvavalu vastu on rabarberimahl, ka peavalu vaigistab rabarber.

RKM II 391, 411 (15) < Rannu khk., Rõngu v., Valguta k. (1985)
Sibul hea peavalurohi.
Sibulamahlaga kaelasooni ja otsa sibulaga hõõruda ja sibul võileivaga süüa, on peavalu ja ka köha kadunud.

RKM II 391, 411 (16) < Rannu khk., Rõngu v., Valguta k. (1985)
Ja veel küüslauk, jälle süüa võileivaga, muidu on ta väga kibe. Küüslauk on külmetuse, kopsu ja peahulluse ja vererõhu vastu.

RKM II 391, 421 (34) < Rannu khk., Rõngu v., Valguta k. (1985)
Orasheina juure teed joodi peavalu vastu.

RKM II 395, 405 (28) < Võnnu khk., Padari k. (1986)
Piparmünt oli palavikurohi ja peavalurohi, südamehaigusele ka.

RKM II 396, 127 (20a) < Võnnu khk., Lahu k., Haagi t. (1986)
Raudrohi on väga hea päävalu ja rinnahaiguste vastu.

RKM II 397, 584/5 (19) < Kambja khk., Maaritsa k., Topsi t. < Jõhvi khk., Puru k. (1985)
Peavalu vasta pandi mugulsibula lõike pea peale.

RKM II 405, 231 (3) < Jõhvi khk., Pühajõe k. (1985/6)
Nurmenuku tie on ka piavalu ja närvide ja köha rohi. Ema tegi, pani nurmenuku õisi umbes näpuotsaga, kietis mõne minuti. Tie läks kollaseks. Õied kuivatas enne ära. Ema ütles jah „kanavarbad“, aga praegu on küll „nurmenukud“.

RKM II 428, 135 < Tartu l. < Põltsamaa khk., Põltsamaa l. (1988)
Paistetuse ja peavalu korral tegi naabrinaine (Võrumaalt pärit) valgetest ülastest vanni. Seda pidi aga täpselt doseerima, muidu läksid jalad villi.

RKM II 428, 135/6 < Tartu l. < Põltsamaa khk., Põltsamaa l. (1988)
Olin nelja-viieaastane koolieelik, kui vanaema käis kõikjal ringi, taskus kastanimunad. See oli üks uus peavalu kõrvaldamise meetod, mis vist väidetavasti sai alguse Jaapanist. Mäletan, et paljudel vanaema ja ema töökaaslastel olid säärased kastanid taskus. Nende mõju ja imeliste tervenemisjuhtumite üle rääkisid naised omavahel sagedasti. Katsusin ise ka kord neid kastaneid - pidid peos raskeks minema ja midagi endast levitama - tundusid teistsugused küll. Siiani on sisetunne eriline, kui võtan kastanid peopessa.
Kastaneid kandis vanaema vahest paar kuud. Kust ja kuidas neid hangiti, seda ma enam ei mäleta. Tundub hämaralt, et toodi kusagilt kaugelt ja maksid tublisti.

RKM II 447, 454 (10) < Krasnojarski krai, Karatusi raj., Ülem-Suetuki k. (1991)
Belogolovnikud - neid hautati, kui pia kohiseb, joodi tsaiut.

RKM II 449, 146 (12) < Krasnojarski krai, Karatusi raj., Ülem-Suetuki k. (1992)
Oli pea haige, kästi prusnika tsaiut juua, et lahutab hästi pead.

RKM II 449, 591 (23a) < Krasnojarski krai, Karatusi raj., Ülem-Suetuki k. (1992)
Pea valutab, siis belokolovniku tšaiut.

RKM II 449, 597/8 (4) < Krasnojarski krai, Karatusi raj., Ülem-Suetuki k. (1992)
Belokolovnikud ehk vormid saitu õitest - mõni ütleb, et nagu pead lahutab.

KKI 8, 370 (218) < Kuusalu khk., Koitjärve k., Vainu t. (1948)
Peavalu puhul kuuseoksad taoti puruks, äädikat pandi ka ja siuti rätikuga ümber pea.

KKI 10, 15 (3) < Mustjala khk., Rahtla k., Nõmme t. (1949)
Peahaigus.
Haavakoori vesi oli peahaiguse vastu.

KKI 22, 528 (175) < Iisaku khk., Tudulinna v., Mõisaküla k., Vahma t. (s. Mölder), 82 a. (1956)
Piparmündi tee on hea peavalu vastu.

KKI 39, 14 (3e) < Türi khk., Väätsa k. (1966)
Kaalileht on hea peavalurohi. Tuleb pea või paistetuse peale panna.

KKI 39, 15 (3g) < Türi khk., Väätsa k. (1966)
Kuusevõsud tambitakse pudruks riide sees. Siis pannakse samamoodi pea ümber ja rätikuga ümber. Minu vennal jäi peavalu ära. Keegi oli õpetanud.

KKI 42, 170 < ??? (1967)
Poeg suri. Kas palju nuttasin või millest see peavalu hakkas, nii tegi valu. Heinakaare peal kui lõin vikatiga, siis peas torkas. Enam ei võind kannatada. Pühapäeval hobu ette ja kuppima, see põrund veri, Mäetaguse arstid olid igaviku puhkusel. Metskülas oli üks noorem mees, kes sellega hakkama sai. Kui läksin ja vanker põrutas, see käis peast ka läbi. Anti naps viina, tulist vehvermündi teed, pani kukla taha kaela peale 3 kuppu. Kui tagasi tulin, enam vankriraputus ei teind midagi, terveks sain, hüvasti.

KKI 53, 343/4 (2) < Leningradi obl., Boksitogorski raj., Maigjärve k. (Jogentaga) (s. Kudrjašova), 66 a. (1973)
Laudaukse kohal rippus takjas kuivatatult, seda kasutatakse peavalu vastu.

KKI 68, 55 (4) < Jämaja khk., Ohesaare k. (1977)
Palderjanijuurt kasutati peavalu, närvide vastu kompressideks.

KKI 68, 655 (22) < Mustjala khk., Tagaranna k. (1978)
Kui pea valutas talvel, pandi rukkiorased räti sisse ja siis pea peale.

KKI 69, 232 (13) < Viru-Nigula khk., Pada as. (1975)
Eks siis pandu külma rätiku ja sibula pähe, kui pea valutas.

Vilbaste, TN 4, 341 (4) < Hargla khk., Mõniste k. (1937)
Verihaina teed juuakse siis, kui pää on haige.

Vilbaste, TN 3, 136/7 < Kambja khk., Kambja v., Hama t. (1932)
Nurmenuku tee - köha ja teiste rinnahaiguste vastu, närvivalu ja päävalu vastu ja kui neerusid puhastav vahend

Vilbaste, TN 3, 137 < Kambja khk., Kambja v., Hama t. (1932)
Raudrohu tee - hüsteeria, köha ja teiste rinnahaiguste ja päävalu vastu, verd puhastav.

Vilbaste, TN 3, 503 (VI b) < Tartu l. (1932)
[Taimi kasutati arstirohtudeks:]
Palderjanijuuri (viina sees) päävalu ja nii edasi vastu.

Vilbaste, TN 3, 503 (VI l) < Tartu l. (1932)
[Taimi kasutati arstirohtudeks:]
Takjajuuri (peavalu vastu).

Vilbaste, TN 3, 703 (17) < Tartu l. ja Tartumaa (1932)
Münt (Mentha) Tee on peavalu vastu.

Vilbaste, TN 3, 714 (35) < Tartu l. ja Tartumaa (1932)
Münt (Mentha). Tee on peavalu ja krampide vastu. Münditee segatult äädikaga on vereoksendamise vastu. Mündiõlu kõrvaldab kõrvavalu.

Vilbaste, TN 3, 714 (36) < Tartu l. ja Tartumaa (1932)
Naistepuna ehk viinalill, harilik. Tee on neeruhaiguse, päävalu ja verekusemise vastu. Õli kaotab jooksjahaiguse järele tekkinud paistetuse ja tulehaavad.

Vilbaste, TN 11, 147 (4) < Iisaku khk., Sõrumäe k. < Narva l. (1965)
Nurmenukk - õietee peavalu vastu.

Vilbaste, TN 11, 395 (79) < Iisaku khk., Liiva k. (1961)
Kumel - kumeli sai talvest korjada. Kui lehm tuleb piima, siis piale piimatulemist esimest korda joota kumeliteega. Siis tuleb puhastus paremini välja ja annab lehma kehale soojusega jõudu. Kui käivad eneselgi külmavärinad, siis ka tuleb kumeliteed teha. Vahest panevad, kui pia valutab, siis kumelikompressid pia piale. Kumel kasvab õuve pial. Ongi nigu tua ja lauda vahelise õuve pialsest murust.

Vilbaste, TN 1, 255 < Ridala khk., Haapsalu (1923)
Rammutirohi, umbpaiste rohi - roosirohi (Clechoma hederacea). Rahvusline arstitaim roosi (teatud haigus), umbpaiste ja peavalu vasta; kõik eelmised nimetused samuti tuntud nagu Sinalepas, Võhmas, Kasaril, Mäevallas, Võnnus, Kilsis jne.

Vilbaste, TN 1, 335/7 (82) < Torma khk., Avinurme ümbrus (1929)
Kuusk [Picea excelsa].
/---/ Arstimiseks - peavalu vastu - tarvitataks ka okastega kuuseoksi. Selleks võetakse kuuse küljest toorid oksi, taotakse neid kirvesilmaga või puunuiaga puupaku peal pehmemaks ja seotakse siis need oksad - pihutäis või paar pihutäit - otsaette vastu ihu, linase riidega ümbert kinni mässides, et maha ei kuku. Mõnikord aitavat see valuvaigistavalt. Minu ema tegi seda tihtipeale, kui pea kõvasti valutas.

Vilbaste, TN 1, 485 < Iisaku khk., Tudulinna (1929)
Anissivarred [?]. Keeta - peavalule.

Vilbaste, TN 1, 574 (20)b < Jõelähtme khk., Ihasalu-Neeme poolsaartelt; ja Kuusalu khk. piiridest (1929)
Peavalu korral pannakse õhukese rätiku sisse keeratud ja enne vesiseks tambitud toored kuuseokkad (praegusel ajal laialt pruugitav).
Kuuseoksi tuuakse tuppa tervelt, mõni jälle raiub peeneks ja riputab põrandale laiali. See pidada sünnitama terpentiini lõhna, mis kautab muud kahjulikud lõhnad; mõjuda ka kasulikult tervise peale üldse, iseäranis peavalu vastu.
Kuuseoksi raiutakse katki ja riputatakse tee peale maha surnu ärasaatmisel matmiseks. See komme sigines aastat 25 tagasi Jõelehtme ja Kuusalu kihelkondadesse, ennem ma ei mäleta seda nägema. Ihasalusse levines see komme veel mõne aasta hiljem.

Vilbaste, TN 1, 603 < Kolga-Jaani khk., Võisiku v., Kaavere k., Käo talu (1931)
Palderjanijuuri süüakse piavalu vasta.

Vilbaste, TN 1, 792 < Lääne-Nigula khk., Oru v. (1938)
Kalmus (Acorus calamus). Vett, milles keedetud kalmusejuuri, kasutati närvilise peavalu puhul.

Vilbaste, TN 1, 1009 (5) < Kuusalu khk., Kolga a. (1930)
Kaibajussitee on peavalu vasta.

Vilbaste, TN 1, 1028 (12) < Kuusalu khk., Tapurla k. ja Leesi k. (1930)
Kaibaisrohi: peavalu ja kõhukrambi puhul.

Vilbaste, TN 2, 228 (V) < Setumaa, Värska v., Vellna k. (1937)
Toomingaõisi kõrbetakse tule pääl ja nuusutatakse peavalu vastu.

Vilbaste, TN 2, 262/3 (1) < Iisaku khk., Mäetaguse v., Uhe k. (1929)
Milleks tarvitati taimi endisel ajal?
Kord oli aeg, mil veel tänapäeva arste ega arstirohte ei olnud, kuid nende aset täitsid teistsugused arstid ja rohud, need olid niinimetatud „maatargad“, need olid mõnel pool suures kuulsuses, käidi mitmekümne versta tagant abi otsimas.
Maatargad tarvitasid taimi arstirohtudeks, samuti ka nõidumisel.
Maatarkade käest on jäänud ka järgi isesugused taimede nimetused, näiteks kaislad, sassabarilad ja nii edasi. Peaaegu igas maanurgas nimetati samu taimi teistsuguste nimedega, sest nimed on jäänud endistest arstijatest ning kuidas need taimi nimetasid, nii jäid need ka rahvasuhu elama.
Mäetaguse vallas Uhe külas tarvitati järgmisi taimi arstimiseks ja värvimiseks; kas nõidusvahendiks tarvitati või ei, seda tänapäeva vanemad inimesed ei tea. Palju isesuguseid nimetusi ei tunta, nimetatakse samuti nagu teaduslises ilmas, pääle mõnede, näiteks kaislad ja sassabarilad. Andmed olen saanud Uhel elutsevatelt Tiina ja Juula Miilberg’idelt.
Raudrohi - teed keeta ja juua, kui pea valutab.

Vilbaste, TN 2, 263 (3) < Iisaku khk., Mäetaguse v., Uhe k. (1929)
Vesimünt - otsaesisele panna, kui pea valutab.

Vilbaste, TN 2, 265 (1) < Jõhvi khk., Toila v., Toila k. (1929)
Palju tarvitati endisel ajal taimi arstirohuks, nagu:
Raudrohi - sellest tuli teed teha ja juua, kui pea valutab.

Vilbaste, TN 2, 265 (3) < Jõhvi khk., Toila v., Toila k. (1929)
Vesimünt - panna otsaesisele siis, kui pea valutab.

Vilbaste, TN 2, 267 (d)< Jõhvi khk., Jõhvi al. (1929)
Milleks tarvitati endisel ajal taimi. Jumikaid tarvitati villihaiguste ja peavalude vastu.

Vilbaste, TN 2, 273 (10) < Jõhvi khk., Jõhvi al. (1929)
Palderjaniteed - peavalu ja krampide vastu.

Vilbaste, TN 2, 274 (25) < Jõhvi khk., Jõhvi al. (1929)
Kannikese teed - läkaköha, tiisikuse ja peavalu vastu.

Vilbaste, TN 2, 276 (3) < Jõhvi khk., Jõhvi al. (1929)
Pune varte ja õite teed peavalu vastu.

Vilbaste, TN 2, 283 (7) < Jõhvi khk., Jõhvi al. (1929)
Takjalehti tarvitati kaelahaiguse ja peavalu juures, sidudes neid ümber kaela või ümber pea.

Vilbaste, TN 2, 292 (1) < Jõhvi khk., Jõhvi al. (1929)
Kes vähegi ajalugu tunneb, võib ütelda, et vana aja rahvas ei tunnud mitte arstirohte, nagu seda nüüd tuntakse. Taimed, need olid nende elupäästjad. Taimedest valmistati rohte. Näiteks kammeljate rohust valmistati teed, mis külmetuse ja päävalu vastu hää oli.

Vilbaste, TN 2, 296/7 (5) < Jõhvi khk., Jõhvi al. (1929)
Kui pea valutab ja siis sibulatükk kõrva panna, jääb valu ära.

Vilbaste, TN 2, 309 (5) < Torma khk., Lohusuu v., Lagedi k. (1930)
Paisetuse ja peavalu vastu tarvitati nupulehti.

Vilbaste, TN 2, 412 (13) < Jõhvi khk., Voka k. v., Pühajõe k. (1930)
Angerva[a]ksa õied: peavalu vastu.

Vilbaste, TN 2, 431 (4) < Järva-Madise khk., Aravete al. (1929)
Kui pea valutas, siis nuusutati ninatubakat.

Vilbaste, TN 2, 604 (4) < Mihkli khk., Veltsa v., Oidremaa k. (1934)
Seebilille teed tarvitakse peavalu vastu.

H II 43, 364 (62) < Suure-Jaani khk. (1892)
Kuusik /---/ Pedicularis palustris (Familie Rinenthacea). Abiks päävalu vastu (sinised).

Vilbaste, TN 7, 151 (8) < Märjamaa khk., Haimre v., Jõeääre k., Laanepere t. (1933)
Päävalu vastu võeti küüslaugu kasusi ja pandi põlema, siis seda suitsu hingati kopsu, siis pidi pää terveks saama.

Vilbaste, TN 7, 167 b < Räpina khk. (1930)
Mündilehtedest ja -õitest valmistatud teed tarvitatakse erguhaiguste, krampide ja päävalu vastu.

Vilbaste, TN 7, 200 (12) < Setumaa, Järvesuu v., Lõpolja k. (1930)
Lodjapuu marjad - pannakse talveks kuhugi külma ruumi, kus nad ära külmetavad, ja pannakse kõrvu ja (tarvitatakse) ja see võtab peavalu ära.

Vilbaste, TN 7, 203 (9) < Setumaa, Järvesuu v., Slobotka k. (1929)
Obijoonivarred on peavalu rohi.

Vilbaste, TN 7, 203 (12) < Setumaa, Järvesuu v., Slobotka k. (1929)
Žistige on peavalu rohi.

Vilbaste, TN 7, 233 (15) < Setumaa, Mäsovitsa k. (1930)
Hapukapstas. Tarvitatakse päävalu vastu, pannakse lapiga pähe.

Vilbaste, TN 7, 238 (12) < Setumaa, Võpolsova k. (1930)
Hapukapsas. Mõnikord, kui pea valutab, siis pantakse lapiga haput kapsast pea peale. Pantakse, et kuumust välja tõmbaks.

Vilbaste, TN 7, 251 (14) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Kolga k., Kolga-Leesi (1930)
Maarja sõnajalad - peavalu vastu.

Vilbaste, TN 7, 253 (1) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Tammistu k., Kolga-Leesi (1930)
Taimede tarvitamine vanemal ajal.
Vanal ajal, kui arstirohte veel ei olnud, tarvitasid inimesed maarohte, mis maas kasvasid. Muist rohtusid keedeti ära ning tarvitati siis. Teised jälle taoti puruks ja pandi siis pääle.
Rohtusid on palju, mis vanemal ajal tarvitati, ja ka osalt nüüdki tarvitavad inimesed veel maarohte.
Tuuleravandusrohi. Teda tarvitati päävalu puhul. Rohi keedeti vee sees ära ning joodi seda vett. Ka lasti auru. See käis järgmiselt: keedeti rohi vee sees ära ning pandi ühe nõuga maha. Inimene, kellel päävalu oli, kummardus üle nõu ning võttis riide üle ja lasi auru sees nii kaua aega olla.

Vilbaste, TN 7, 254 (18b) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Tammistu k., Kolga-Leesi (1930)
[Sookuused] Kui pää valutas, lasti pähe kuuma auru.

Vilbaste, TN 7, 263 (29) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Kolga k. (1930)
Kuusekasvud on päävalu vastu.

Vilbaste, TN 7, 269 (32) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Kolga k. (1930)
Kadakamarjad jooksja ja päävalu vastu.

Vilbaste, TN 7, 269 (35) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Kolga k. (1930)
Pihlakamarjad päävalu vastu.

Vilbaste, TN 7, 270 (46) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Kolga k. (1930)
Lendavamarjad päävalu vastu.

Vilbaste, TN 7, 272 (10) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Kolga k. (1930)
Asperiin on päävalu vastu.

Vilbaste, TN 7, 353 (2)< Püha khk., Pihtla v., Kaali k. (1930)
Peavalu arstiti kuuseoksa virtsaga.

Vilbaste, TN 7, 374 (2) < Jõhvi khk., Toila v., Voka k. (1930)
Balderjaanid.
Balderjaanid tuleb tarvitada peavalu ja ka närvihaiguse vastu. Tehakse teed ja juuakse nii palju, kui keegi soovib.

Vilbaste, TN 7, 438 (15) < Kullamaa khk. (1930)
Palderjaan - peavalu vastu.

Vilbaste, TN 7, 447 (17) < Jõhvi khk., Järve k. (1930)
Sibul on peavalu vastu.

Vilbaste, TN 7, 450 (21) < Jõhvi khk., Järve k. (1930)
Sibul - peavalu vastu.

Vilbaste, TN 7, 451 (23) < Jõhvi khk., Järve k. (1930)
Maikellukesed - peavalu vastu.

Vilbaste, TN 7, 452 (21) < Jõhvi khk., Kukruse k. (1930)
Sibul - peavalu vastu.

Vilbaste, TN 7, 453 (46) < Jõhvi khk., Kukruse k. (1930)
Maikellukesed - peavalu vastu.

Vilbaste, TN 7, 474 (28) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve (1930)
Mündid on peavalu vastu.

Vilbaste, TN 9, 49 (9) < Ambla khk., Aegviidu nõudmiseni, Krani as. (1964)
Kuuseoksad: seoti pea ümber peavalu korral.

Vilbaste, TN 9, 114 (2) < Järva-Madise khk., Mägede k. < Tartu poolt (1965)
Nurmenuku õie tee - peavalu vastu.

Vilbaste, TN 9, 349 (10) < Pühalepa khk., Kassari k. (1962)
Köömned - tee reguleerib vereringet, kaotab peavalu, kõhuvalude korral esimene abivahend.

Vilbaste, TN 7, 483 (57) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve as. (1929)
Toored kartulid peavalu vastu.

Vilbaste, TN 7, 483 (58) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve as. (1929)
Hapud õunad peavalu vastu.

Vilbaste, TN 7, 491 (15) < Jõhvi khk., Järve k. (1929)
Tuulekuused peavalu vastu.

Vilbaste, TN 7, 494 (4) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve, Järve m. (1930)
Liivatee ehk kaetus - külmetuse ja peavalu vastu.

Vilbaste, TN 7, 498d < Jõhvi khk., Järve m. (1930)
Liivatee ehk kaetused - külmetuse ja peavalu tarviseks.

Vilbaste, TN 7, 642 (16) < Rapla khk., Valtu k. (1930)
Kaseurvad peavalu rohuks.

Vilbaste, TN 7, 648 (a6) < Rapla khk., Valtu k. (1930)
Palderjaani juure tee - närvide ja peavalu vastu.

Vilbaste, TN 7, 659 (13) < Rapla khk., Valtu k. (1930)
Üheksamehe - südamerabanduse ja peavalu vastu.

Vilbaste, TN 7, 642 (22) < Rapla khk., Valtu k. (1930)
Käbrad peavalu rohuks.

Vilbaste, TN 7, 1020 (6) < Vastseliina khk., Misso v. (1937)
Piparmünt (Mentha piperita L.). Tarvitatakse teena, aitab mõningate kõhurikete ja päävalu puhul.

Vilbaste, TN 10, 311 (19) < Koeru khk., Koeru ümbrus (1964)
Külmunud hauekapsaid pandi talvel kotiga pea peale peavalu puhul.

Vilbaste, TN 10, 368 (22) < Kuusalu khk., Kolga v., Kahala k., Oluva t. (1964)
Piibeleht - tee südamehaiguse ja peavalu vastu.

Vilbaste, TN 10, 369 (51) < Kuusalu khk., Kolga v., Kahala k., Oluva t. (1964)
Kassikäpa tee - peavalu ja närvihaiguse vastu.

Vilbaste, TN 10, 582 (11) < Vastseliina khk., Orava v. (1966)
Arnika - köhä- ja päävalu rohi.

RKM I 9, 381 (13) < Kolga-Jaani khk., Oorgu k. (1967)
Maikelluke (kogu taim). 2 grammi 1 liitri vee kohta, päevas 1 klaasitäis - südamehaiguste, peavalu, närvilisuse ja närvivalude vastu.

RKM I 9, 383 (16) < Kolga-Jaani khk., Oorgu k. (1967)
Piparmünt (vehvervänts) - kevadel enne õitsemist - tee mõjub karastavalt kogu närvikavale, tervendab südant, vaigistab altkeha valusid, krampe, peavalu ja on rohuks maohaigust ja kõhurikete puhul.

RKM I 18, 118 < Tallinn (1984)
Kuldjuur ja zen-zeni juur on kõige efektiivsem vahend ja universaalne vahend jõuetuse, üleväsimuse, hüsteeria, kehvveresuse, neeruhaiguste, neurasteenia, sugulise võimetuse, öiste kurnavate higistamiste, veresülgamise, suhkrutõve, kopsutuberkuloosi, naistehaiguste, kõhuhaiguste, kesknärvisüsteemist tingitud peavalude vastu. Juurt kasutatakse haavade ja muljumiste puhul. Ta pikendab eluiga.
Valmistamine - 50 grammi juurt koos koorega asetatakse üheks tunniks külma vette. Peale seda pesta harjaga, seejärel lõigata rõngasteks, panna läbipaistmatusse tumedasse nõusse ja valada üle 0,5 liitri 50-kraadise viinaga ja asetada kümneks päevaks pimedasse ruumi. Seejärel võib kasutada. Hoida tumedas või läbipaistmatus pudelis.
Tarvitada - eespool mainitud haigusnähtude korral 10-20 tilka päevas või 3 korda päevas 5-7 tilka supilusikatäie veega. Nii võtta 10 päeva, siis pidada 10 päeva vahet ja nii edasi. Olenevalt organismi tugevusest võib esineda juhtumusi kõhulahtisusega.
Madala vererõhu, astma, südamevereringe häirete korral 10-20 tilka 3 korda päevas.
Märkus - päikesevannide ja päevitamise, see tähendab kuuma päikese kätte minnes ei ole soovitav ekstrakti kasutada.

RKM I 18, 178 (1) < Tallinn < Haljala khk., Kõldu k. (1985)
Peavalu korral pandi peale kobrulehed vaheldumisi teelehtedega.

RKM I 19, 51 (76) < Jõhvi khk., Kohtla-Nõmme al. (1984)
Jooksva vastu määrida elupuu-viinaleotisega (leotada kaks päeva). Minule aitas selja- ja peavalu puhul.

RKM I 35, 211 (III, 1) < Pärnu l. (1994)
Peavalust saab lahti.
Segada kodusel teel valmis selline rohi: 0,5 kg mett (vedel) ja 1 kg sidruneid (hakitud läbi masina), segada hästi läbi ja tarvitada iga päev 1-2 supilusikatäit. On hästi aidanud.

RKM I 31, 243/6 (1g) < Viljandi l. < Maarja-Magdaleena khk., Vara k. (s. Truu), 71 a. (1993)
Värske maikellukese lõhn võtvat ära peavalu.
Ravimiseks kasutas ka savi - leotas seda ka talvel. Savi pandi paistetuse peale, umbes sõrmedele ja varvastele.
Kompressideks kasutas äädikat ja viina - need ei olnud omatehtud ravimid, lisaks veel petrooleum.
Peale sünnitust anti sünnitanule üht jooki, mille tegemiseks tehti suhkrutüki alla pirruga tuli. Sulav suhkur (kukkus) tilkus viina sisse. See aeti kuumaks ja lasti ära juua. Kui palju suhkrut ja viina ja mis otstarbel anti, seda Virve ei tea.
Silmade ravimiseks kasutas ta mingeid omatehtud tilkasid.
Bronhiidi puhul määriti rinnale tärpentiini või salvi, mis tehtud tärpentiinist ja hanerasvast. Sama kasutati nohu puhul jalataldadele, mis seejärel soojalt kinni seoti.
Tehti ka tärpentiini auru - tilgutati tärpentiini kas kuumale kivile (siis kuiv aur) või keevasse vette ja istuti seal kohal, lina üle tõmmatud.

Vilbaste, TN 5, 33 (16) < Viljandi khk., Viljandi l. (1934)
Hapud kapsad. Süüa soetõve puhul, ka pää pääle panna.

Vilbaste, TN 5, 296/7 (6) < Tartu l. (1932)
Arstirohtudeks tarvitati teekummelit. Tehti kompresse päävalu vastu.

Vilbaste, TN 7, 1119 (13) < Halliste khk., Abja as., Audemäe t. (1930)
Mädarõigas (Cochlearia armoracia L.) riivitult päävalu vastu. Eemaldab palaviku. Hoitakse lapiga pääl. Kange nagu sinep, sellepärast ärgu hoitagu kaua pääl.

Vilbaste, TN 7, 1185 (5) < Kodavere khk., Pala k. (1934)
Meesikakollane (meloodid): keedis. Päävalu vastu, kuiva sammaspoole vastu (tõura rõõgatus).

Vilbaste, TN 7, 1217 (5a) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve (1929)
Teetite lehtede tee - peavalu vastu.

ERA II 170, 690/1 (10b) < Pärnu khk., Pärnu l. (Weissmann) s. 1917, kirjapanekud Liisu Pulstilt s. 1860, mis on kogujale hiljem edasi andnud tema vend Veljo Valgma (1937)
Ka kaotab piparmündi tee veel päävalu.

ERA II 170, 693/5 (14a) < Pärnu khk., Pärnu l. (Weissmann) s. 1917, kirjapanekud Liisu Pulstilt s. 1860, mis on kogujale hiljem edasi andnud tema vend Veljo Valgma (1937)
Sõnajalg. Sõnajala lehtedega täidetud voodikotid ja padjad on parimaks arstimiks krampide, liikmevalu ja päävalu all kannatavale inimesele.

ERA II 170, 695 (15) < Pärnu khk., Pärnu l. (Weissmann) s. 1917, kirjapanekud Liisu Pulstilt s. 1860, mis on kogujale hiljem edasi andnud tema vend Veljo Valgma (1937)
Takjas. Arstimisel tarvitatakse päämiselt takja juuri. Takja tee ajab higistama, seepärast soovitav juua külmetuse puhul. Kiirendab neerude tegevust, on maopõletiku ja maopaisete, lihase- ja liikmejooksja ning päävalu vastu, kaotab pääpesemisel kõõma ja edendab juuksekasvu, niisked mähised parandavad paiseid ja mädanevaid haavu.

EKS c, 46 (8) < Torma khk. (1892)
Päävalu vastu on hää vihalehtedega täidetud padja peal magamine.

EFA II 1, 224 (16d) < Kalatšinski raj., Ivanovka k. < Makarka k. < Rosentali k. (Teder), s. 1920 (1995)
[Aaloe, see on rohi.]
Peavalu võtab ära.

EFA II 17, 171 (34) < Martna khk., Kuluse k. < Jüri khk., Vaida al. (1996)
Kaselehetee on reuma vastu ja peavalu vastu ja liigesepõletiku vastu. See on arstiraamatus ja seda käsib Kaljo Mandre. Mu tütrel on radikuliit kaela sees, temal on istuv töö, ta lubas ka hakata seda jooma. Mandre ütles, et jaanipäevani korjata, siis lähevad vanaks, siis ei ole enam seda mõju.

EFA II 45, 52/3 (5) < Ambla khk., Jäneda ja Läpi k. piiril (2003)
Searasvaga keedan saialillesalvi. Kui pea valutab, siis määrin kõik peanaha üle ja aitab mul. Saialill on paljudele asjadele hea. Juustele ei pane. Lehtedega lõikad saialille ja paned rasva sisse.

EFA I 16, 42 (34) < Martna khk., Keskvere k. < Hanila khk., Massu v. (1996)
Palderjani tarvitati sisemiste haiguste, nohu ja peavalu vasta.

EFA I 16, 71 (21) < Martna khk., Väike-Rõude k., Madise t. (Gilden), s. 1909 (1996)
Nurmenukk on jälle väga hea tee peavalu vastu.

EFA I 18, 94 (64) < Omski obl., Lilliküla k. (1996)
Ma olen joonu päävalu vasta neid köömneid ja tilli.

EFA I 85, 251/2 < Võru l. (2004)
Küsitluskava ravimtaimedest ja ühtlasi ka rahvameditsiinist.
Aitaks välja selgitada küsitletava teadmised ja kogemused ravimtaimede kohta.
Kõigepealt pean ütlema seda, et minu teadmised ravimtaimede kohta on üpris-üpriski kasinad. Seda esiteks.
Teiseks seda, et minu kogemused (ja neid on üsna rohkesti, sest olen juba üle 70 a siin ilmas elanud), jaa, need minu kogemused ütlevad mulle seda, et inimesed on aegade jooksul õppinud tundma neid kõige tulusamaid taimi ja neid ei ole just palju.
Milleks terve koorem ravimtaimi ära tarvitada, kui peotäis selle sama „töö“ ära teeb.
Üks üldine reegel rahvameditsiinil on niisugune (et mis kuhugi kõlbas): peale haput, rinnale magusat (mesi), kõhule kibedat.
Peale haput. Mis ekstra hapu see ikka võiks olla. Kõiki nagu ei tahagi kirjutada, jäägu muist saladuseks ka. Peavalu puhul olen pannud otsaette märja lapi (käterätik). Noored kuusekasvud peeneks taguda puuhaamriga ja otsaette panna. Miks ka mitte värske kapsaleht või rabarberileht. See on külm ja jahe igatpidi ja rabarberileht on isegi hapuvõitu. Võib panna neid lehti igale poole haige koha peale kompressiks. Olen oma selja selle kapsa- ja rabarberilehega terveks arstinud. Peaaegu. Suureks kergenduseks oli küll.

EFA I 101, 184 (24) < Viljandi khk., Vana-Võidu k. (2006)
Nurmenukk (Primula veris) - lõhnav kevadlill, õite keedist mõõdukalt tarvitades võib ravida köha, nohu, unepuudust, neeruhaigust, kurguvalu, südamenõrkust ja verevaesust. Õitest ja juurikatest teed (15 g liitri veele, 1-2 kl päevas) juua külmetuse korral higileajamiseks, närvi- ja rinnahaiguste, migreeni, peapöörituse ja jooksva puhul, mõjudes pehmendavalt. Nii räägib rahvas Raplas 1990. a.; olen isiklikult teinud teed ka vitamiinide tarvitamise eesmärgil talvisel ajal. (K. J.) Nurmenuku värskeid lehti on kasutatud salatina. (Kuuldud 1993 a.-l Purku külas.)

EFA I 101, 185 (30) < Rapla khk. (2006)
Raudrohi (Achillea millefolium) - teeäärtel, võsades jne kasvav rohttaim, mida kasvatatakse nüüd aiaski. Keedis mähistega arstib paiseid ja paistetusi; mahl on iludusvahendiks, ravides ka lõhestunud ja krobelisi käsi ning nägu, muutes selle pehmeks, naha painduvaks. Tee (5-10 g 1 l vee kohta, 2-3 kl päevas) on rahvarohuna tuntud tiisikuse, kopsuhaiguste, jooksva, migreeni, valgetevoolu ja valusa kuupuhastuse puhul. Lastele antakse vähem leetrite, sarlakite, krampide ja verevaesuse korral. Vannid kosutavad nõrganärvilisi ja paranevaid haigeid. Värskelt panna droogi (lehti, õisi) väiksematele haavadele. (Teave pärineb oma emalt (1899-1950), 1930 a.-il Raplas.)

EFA I 101, 190 (44) < Viljandi khk., Vana-Võidu k. (2006)
Vägihein (Verbascum) - kasvab looduses raiestikel, kruusaaukudes jm kuni 2 m kõrguseks, aias aga ilutaimena, olles rivaaliks päevalillele; kollaste õite kõrval on ka valgeõielisi. Rahvas kutsub seda taime raviomaduste poolest üheksavägilaseks. Droogiks korjatakse õisi nii värskelt kui kuivatatult. Keedisega pestakse vanu haavu, ohatisi ja kuristatakse kurku. Pulbrit tõmmatakse ninna, kui see on kinni, samuti raputatakse mädanevaile haavadele. Salvi keedetakse rõõsa koore või võiga, millega ravitakse haavu, sammaspoolikuid, ohatisi, sügelisi, hemorroide. Teed (10 g õisi, 1 l vett, 2-3 kl päevas) juua külmetuse korral, köha, rinna- ja kopsuhaiguste puhul mõjub rögalahtistajana. On arstinud neeru- ja põiehaigusi ning peavalu. Tinktuur on rohuks kõhutõvele, kõhuvalule ja venituse puhul. Värskeid lehti pannakse lömastatult haavadele ja haudunud varbavahedele. Kappides hävitab riidekoisid. Hobustele tehakse kapjade kompresse ja sarvloomadele antakse kopsuhaiguste puhul.
(Teave meediast, kirjandusest ja rahva seast aastatel 1930 kuni 2000.)

EFA I 102, 76c < Tallinn l. (2006)
Olen teinud roosi õielehtedest patju peavalu leevenduseks ja kuivatanud kibuvitsamarju sapiteeks.

E 79872/4 (5) < Kadrina khk., Undla v., Võduvere k. (1932)
Haiguseid oli ainult paarkümmend. Neist tähtsamad olid külmetamise põhjusel tekkinud haigused. Peavalu, sellele pandi pääle külmad hapud kapsad ehk kuuseoksad.

RKM II 21, 101/2 (13) < Vigala khk., Vigala v., Manni k., Välja t. (1947/8)
Nõiarohi - vanaaegne rahvarohi, suure mõjuga. Nõiarohu teega arstitud vanal aeal maksa aigust. Pea ja mao haiguse vasta olnd üsna eä rohi, sedä vett juua. Rögä tõbe kopsust parandand ä. Kui lapsed magades alla kusnd arstitud sedä nõiarohu teegä; andes nendele sedä sisse.

RKM II 21, 103 (18) < Vigala khk., Vigala v., Manni k., Välja t. (1947/8)
Palderjan - juurtest keedetud tee olla eä rohi peävalu ja krampide vasta.

RKM II 21, 104 (21) < Vigala khk., Vigala v., Manni k., Välja t. (1947/8)
Raudrohi - tee olla eä maksaaiguse, peäaiguse ja maoaiguse vasta. Kopsu rögatõbe vasta eä rinna tee, mis ästi parandada.

EFA I 51, 34/6 (3c) < Viljandi khk., Vana-Võidu k. (2001)
* Kui lihaseid piinavad valud või pea valutab - jälle tehke kummelitee, 2-4 kl jooge päevas, see aitab täiesti.

ERM 17, 8 (20) < Põlva khk., Mammaste k. (1920)
Ingervere juured meega suus hoidmiseks köha vastu. Varred aga teena päävalu vastu.

RKM II 362, 117/8 (26) < Otepää l. < Rõngu khk. (1982)
Sõnajalgu on kahte sorti, isa-sõnajalg ja ema-sõnajalg. Isa olevet tume lehtiga, tuu olevet parem. Kel on tugev reumahaigus ja kondivalu, tegeva parembas. Ma oma mammile ka tõi. Ja kui on peavalu, kott pea alla, võtt ka vähembas.

ERA II 302, 603/4 (419) < Tallinn l. < Valjala khk., Kogula v., Kõnnu k. (1942)
Juudasitt e. ekspeller. Seda juuakse, tal on ka nagu natuke tiikessekki sees. On nagu üheksma aiguse vastu (kui on kõhtus valu, rindus, peas valu rimadiskmuse jooksva vastu ka).