Rahvapärased taimenimetused
Aniis
Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:
Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:
Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:
RKM II 22, 182 (31) < Torma khk., Lohusuu k. (1949) Sisestanud USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Lapse väljaheide, parekoorik, anissiköömned, palderjanijuured, sooubalehed- kõik segamini - kui on esimene või teine tiisikuse staadium - kohe aitab. Lapse väljaheide on kõige parem rohi.
RKM II 98, 347b < Põltsamaa khk., Priisle k. (1960)
Söögiisu puuduse vastu peeti paremaks vahendiks piparmündiga segatud napsivõtmist; ka aniisi tilkasid.
RKM II 322, 44 (57) < Paistu khk. (1976)
Tiisikuse vastu alguses.
Suvel kakkuda alkaanijuured. Aniisiseemned, malts, kompress. Keeda paks välja, kuumalt juua.
RKM II 405, 746/7 (18)b < Halliste khk., Kamali k. (1985)
Köha puhul tarvitati aloemahla teelusikatäis korraga, kaalikas lõigati pooleks ja õõnestati ära, pandi suhkurt täis ja küdevasse ahju küpsema. See siirup, mis tekkis, rahustas köha. Siis kaeluvarre teed tarvitati, sibula- ja suhkruleotist. Mesilaseteed, kasepunga teed, männiokka teed. Aniisitilkasid tunti. Moes olid ka mähised ja kompressid. Hingamisteede haiguste puhul kasutati sooje kaelamähiseid ja kopsupõletiku puhul kasutati külmavee kompresse ja märja lina sisse mähkimisi. Suurejõel on eduga ravitud köha kuuseokka teega.
Vilbaste, TN 1, 485 < Iisaku khk., Tudulinna (1929)
Anissivarred [?]. Keeta - peavalule.
EFA I 19, 33 (24) < Omski obl., Tsvetnopolje k. < Omski obl., Krutinski raj., Võsokoski k. (Irina) Järvson (s. Kuuter), s. 1911 (1997)
Kummelit - romaška ja köömnit - aniis on külmahaiguse vasta.