Rahvapärased taimenimetused
Roosirohi
Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:
Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:
- aas-kurereha Geranium pratense
- hanijalg Potentilla anserina
- harilik käbihein Prunella vulgaris
- harilik maajalg Glechoma hederacea
- harilik piimalill Euphorbia helioscopia
- harilik puju Artemisia vulgaris
- harilik punand Fumaria officinalis
- harilik ussikeel Echium vulgare
- koduoblikas Rumex longifolius
- kärnoblikas Rumex crispus
- madal kurereha Geranium pusillum
- põld-varesjalg Consolida regalis
- üheksavägine Verbascum thapsus
Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:
E 56655 (5) < Tallinn l. (1926)
Korjaku metsast roosirohtu, pangu peale haige koha peale. See rohi on haruline leht ja kasvab maas.
EKS c, 75 (1) < Äksi khk. (1891)
[Boraginaceae]
Echium vulgare
Roosirohi. Rohi hõõrutakse värskelt sahvtile ja pannakse roosi pääle.
RKM II 275, 413 (15) < Väike-Maarja khk. (1970)
Roosirohi. Seda tarvitatakse roosi rohuks. Kui on roosihaigus, siis pandakse seda rohtu peale ja teeb terveks. Roosirohi kasvada arumaal ja õitseb juunikuus. Siis seda korjatakse.
Vilbaste, TN 1, 255 < Ridala khk., Haapsalu (1923)
Rammutirohi, umbpaiste rohi - roosirohi (Clechoma hederacea). Rahvusline arstitaim roosi (teatud haigus), umbpaiste ja peavalu vasta; kõik eelmised nimetused samuti tuntud nagu Sinalepas, Võhmas, Kasaril, Mäevallas, Võnnus, Kilsis jne.
Vilbaste, TN 1, 306/7 (16) < Torma khk., Avinurme ümbrus (1929)
Roosirohi [Potentilla anserina].
Kui roos kellelgi hakkab, siis kuumendatakse seda taime (tule paistel, nii et kuivaks ja krõbedaks läheb) ja seotakse siis kuumalt riidelapiga roosi kohale, ihu peale, siis kaob roosivalu.
Kus see taim kasvab, seal olevat maa sees veesooned või hallikas ligidal; sinna tehti enne kaevu.
Vilbaste, TN 1, 408/9 (177) < Torma khk., Avinurme ümbrus (1929)
Roosirohi, hundihammas [Potentilla anserina].
Teist nime on väga harva olnud kuulda.
Esimene nimi on sellest tekkinud, et seda taime sagedasti roosihaiguse vastu tarvitatakse. Selleks kuivatatakse taim ära. Juhtumisel, kui roos hakkamas - kuskilt kohalt punetama lööb ja valutama hakkab - siis kuumendatakse see taim tule paistel (tule ligidal) õieti kuumaks ja pandakse riidelapiga kinni sidudes haige koha peale (kuum taim ikkagi vastu haiget kohta, riie sinna peale). Siis hakkavat peale selle haige koht kipitama või sügelema ning haigus andvat järele.
Kuskohas need taimed kasvavad, seal olevat maa-alused veesooned ligidal. Sellepärast nimetatakse ka seda taime veetaimeks. Kus neid taimi enne rohkesti leiti, sinna kohta tehti ka kaev, sest see oli heaks märgiks, et vesi ligidal.
Vilbaste, TN 1, 731/2 (6) < Jüri khk., Kurna k. (1928)
Tulioblikas, Nabala vallas. Roosirohi (Rumex crispus). Tarvitakse nimelt arstirohuna roosi (eliting) haiguse puhul.
Vilbaste, TN 7, 137 (5) < Hageri khk., Hageri v., Rabivere k. (1933)
Roosirohtudega võideldi roosi vastu. Kui kusagil roos oli, kas käel, jalal või mujal, põletati roosirohtu ja selle suitsuga suitsetati paistetanud kohta. Mõne aja pärast oligi paistetus alanenud ja polnud enam valu ega haigust kusagil.
Vilbaste, TN 7, 1173 (26) < Kodavere khk., Pala k. (1934)
Roosirohu õied käsnade vastu.