Rahvapärased taimenimetused
Hapu(d)kapsad
Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:
Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:
Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:
H I 6, 12 (a) < Tartu (1894)
Nimetan veel mõned väga tuttavad haiguste ravitsemise juures kodus pruugitavad abinõud:
Savi, muld; niiskeks tehtult hoitakse paistetanud kohtade peal. Hoitakse ka päevi kaupa haigeid käsa ja jalgu maa sees, sest maa "kiskuda viha välja."
Hiire ja mutta nahad on paisete peale väga pruugitav.
Kapsa- ja kaalilehed, hapukoor, hapud kapsad tarvitatakse värsketele ja vanadele haavadele.
EKS c, 48 (14b) < Torma khk. (1892)
[Päävalu vastu] pannakse ka soola ehk hapuid kapsaid rätikuga pää ümber.
ERA II 193, 588 (55.2) < Põltsamaa khk., Kali k. (1938)
Hapukapsaste kompress päävalu vastu.
E 56663 (2) < Tallinn l. (1926)
[Peavalu]
Külme hapud kapsaid pea peale.
RKM II 160, 132 (16) < Haljala khk. (1961)
Peavalu. Hapukapsad pandi rätiku sisse ja pandi pea peale. Lapp kasteti äädikavette ja pandi pea peale. Suured sibulad lõigati ratasteks ja pandi pea peale.
RKM II 257, 408h < Palamuse khk. (1968)
[Peavalu] Toorest hapukapsast pandi peale.
RKM II 283, 226/7 < Rakvere khk., Laanemõisa k. (1971)
Hapukapsa vedelik on nõrkuse vastu. Üks naine peale sünnitust jäi nõrgaks. Ta hakkas jooma hapukapsa vedelikku ja sai terveks.
RKM II 381, 86 (13) < Haljala khk., Aaspere v. (1985)
Peavalu puhul mindi voodisse, kui võimalik oli, joodi kuuma higistavat teed närvide rahustamiseks, palderjaniteed, õitest ja vartest tehtud. Pandi kummelivees kastetud rätik kompressiks otsmikule, kui tuliseks läks, jahutati külmaks ja pandi uuesti. Ka pandi marli vahele tooreid hapuid kapsaid ja tambitud kuuse peeneid oksi, et palaviku välja kisuks. Hiljem võeti peavalu pulbrit ja asperiini. Peavalu on teise haiguse kaasnähe.
Vilbaste, TN 7, 233 (15) < Setumaa, Mäsovitsa k. (1930)
Hapukapstas. Tarvitatakse päävalu vastu, pannakse lapiga pähe.
Vilbaste, TN 7, 238 (12) < Setumaa, Võpolsova k. (1930)
Hapukapsas. Mõnikord, kui pea valutab, siis pantakse lapiga haput kapsast pea peale. Pantakse, et kuumust välja tõmbaks.
Vilbaste, TN 5, 33 (16) < Viljandi khk., Viljandi l. (1934)
Hapud kapsad. Süüa soetõve puhul, ka pää pääle panna.
EFA I 16, 217/8 (5) < Martna khk., Nõmme (nüüd Uusküla) k., Kõrtsu t. < Strugi Krasnõi raj. (nüüd Pihkva obl.), Punasbergi k. (Maasing), s. 1908 (1996)
Üks läti naine oli. Ma olin ise nii haige, palavik oli nii kõrge ja tuli meile, tõi hapukapsast. Ma ütlesin, oi Almakene, ma ei taha midagi. Ta ütles: „Võta ometi.“ Võtsin näpuga natuke. Ta ütles: „Võta veel.“ Kolm korda. Rohkem ta mind ei sundind, aga jättis need kapsad minule. Õhtuks olin ma terve pia. Targem naine ta oli. Ta saadeti Lätti, ta oli lätlane. Oli vist iseenese üles poond seal. Mees küüditati ära.
RKM II 160, 179 (14) < Viru-Nigula khk. (1961)
Solkmed. Ussirohtu võeti sisse. Reinvarre teed ja hapukapsa vett joodi.
E 79872/4 (5) < Kadrina khk., Undla v., Võduvere k. (1932)
Haiguseid oli ainult paarkümmend. Neist tähtsamad olid külmetamise põhjusel tekkinud haigused. Peavalu, sellele pandi pääle külmad hapud kapsad ehk kuuseoksad.
RKM II 379, 386 (1b) < Viru-Jaagupi khk., Aruküla k. (1985)
Pandi ka pähe hapukapsa lohk (kapsa pea poolest lõigata ja tükk hapnema). Lätte Neti hoidis ikka peavalu korral kapsalohku peas, oli rätikuga kinni seotud, ise ketras, nii et lohk peas värises kohe. Sihuke lohk pidi hästi aitama.