Rahvapärased taimenimetused

Maarjasõnajala

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:

Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:

RKM II 53, 461/2 (9) < Urvaste khk., Oe k. (1956)
Paelusside vastu on maarjasõnajala juurikatest valmistatud tee. Juurikaid tuleb vähe panna, sest nad on mürgised.

RKM II 53, 462 (10) < Urvaste khk., Oe k. (1956)
Kui jalad alati valutavad, siis tuleb jalgadele teha maarjasõnajala vanni.

RKM II 94, 247 (28) < Karksi khk., Polli k/n (Pöögle v.), Söödi t. (1960)
Maarjasõnajala õisi panti pää pääle, ku pää valuts, võts ära.

RKM II 94, 248 (29) < Karksi khk., Polli k/n (Pöögle v.), Söödi t. (1960)
Maarjasõnajala om liikmede rohi, ku liikme valuteve, siis mässitse ümmer, põlve ümmer, ku valuteb.

RKM II 160, 2017 (61) < Rakvere khk., Rakvere l. (1961)
Kramptõbi. Maarjasõnajala juurika tee oli kramptõve vastu. Joodi sisse.

RKM II 203, 20/1 (14) < Simuna khk., Mari k. (1965)
Pugukael. Maarjasõnajala juuri leotada lahja äädika sees ja kompress siduda peale. Üks mees õpetas. Minu naabrinaine sai terveks. Kolmesugused sõnajalad on: naistesõnajalad kasvavad põllul vilja sees, tulisõnajalad on suured, kõrged nagu palmid ja maarjasõnajalad on kitsaste lehtedega.
Üks naine rääkis, et kusi on silma, kõrva, hamba ja köharohi. Temal omal on kõik ära parandanud.

RKM II 227, 424/5 (1() < Sangaste khk., Mäeküla k. (1967)
Maarjasõnajala juur om hää rohi röimale. Tuud kodo ja puhastad puhtas, tiid paraja äädikevii ja keedad siis ummusen. Siis paned pääle ja kohe mõjuss.
Raudnõus ei tohi kiita, alumiinnõus tuli kiita. Vedelik läts karmiinpunases kohe.

RKM II 229, 526 (3a) < Rakvere khk., Tammikualune k. (s. Hühner), s. 1890 (1966/7)
Reuma. Kõrged maarjasõnajala lehed värskelt haige koha peale panna ja marle sees külje alla panna.

RKM II 305, 29/30 (3) < Krasnojarski krai, Ülem-Bulanka as. (1973)
Sõnajalad.
Meil sõnajalgu on kahte sorti: ühed sõnajalad kasvavad suured. Nagu purjen kunagi. Neid meil ei tarvitata rohuks. Teised sõnajalad on peened, kaheoksalised. Seda sõnajalga meiepool kutsutakse jaani- või maarjasõnajalaks.
Tema juurikatest keedetakse rohtu joogi jaost. Kui inimesel käed-jalad valutavad, pannakse sõnajalgu käte ja jalgade ümber. Aitab. Kaob käte ja jalgade valu, ka kaob paistetus ära. Ühe korra tegemisest ei aita. Peab mitu korda tegema.
Meil palju inimesi on ennast nende sõnajalgadega terveks teinud. Meil ühel emal poeg jäi jalust ära. Tõsteti teist. Ema korjas sõnajalgu, pani poja ihualasti sõnajalgade sisse. Andis sõnajala juurika tsäiud (teed) juua. Poeg sai terveks. Elab praeguni. Nii tubli kerekas mees, et lase aga olla. Ühe korra tegemisest ei aita. Peab mitu korda tegema.

RKM II 383, 429 (48) < Kose khk., Ardu k. (1985)
Maarjasõnajala juure vesi ajas solkmed välja ja lehekeedu veega vannitati lapsi, kellel vistrikud olid. Maarjasõnajala lehed.

RKM II 415, 105 (13) < Iisaku khk., Ohakvere k. (1988)
Kilpnääret raviti nii, et maarjasõnajala juurt leotada äädikas, pärast panna selle lahusega lapid kilpnäärmele.

RKM I 23, 203 (27) < Tarvastu khk., Suislepa k. (1990)
Radikuliit - maarjasõnajala lehed sitskotti ja seda haige koha peal hoida.