Rahvapärased taimenimetused

Kastan

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:

Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:

ERA II 79, 135 (5) < Pärnu l. (1934)
Jooksja. Kastaniõied 4-5 peotäit panna puupiiritusse, siis päeva käe laska olla. Päeva käe tõmbab punaseks ja siis peale määrida. See aitab. Jalgadele määrida ja jalad hoida päeva käes, kui määrid.

ERA II 205. 422 (8) < Tallinn l. < Keila khk., Saue v., Äesma k. (1939)
Jooksjahaiguse vastu on kastanipuu õied, mis piirituse sees on leutud.
Iseäranis niiskusest tekkinud jooksja vastu.

RKM II 220, 52 (13) < Suure-Jaani khk., Suure-Jaani l. (1966)
Närvipõletiku rohi.
Tuleb korjata pruune kastanimunakesi, neist teha padjake, säädi nad hästi üksteise kõrvale kahe riide vahele. Seda padjakest tuleb ööseti ühtelugu valutavatel kohtade peal hoida ja päeval tuleb alati neid kastanimunakesi taskus kanda, seni kui valud kaovad.

RKM II 229, 21 (3) < Rakvere l. (1966/7)
Pugukael. Kastaniseemneid taskus kanda ja pihuga järjest hõõruda. Kalamaksaõli sisse võtta.

RKM II 229, 407 (4) < Rakvere l. (1966/7)
Jooksva. Kastaniõisi denaturaadi sees leotada nädalapäevad, siis see on hea jooksvarohi. Tulepaistel soojas määrida haiget kohta. Nägin, kui raviti. Kõik said terveks.

RKM II 229, 422 (1a) < Rakvere khk. (1966/7)
Kastanimunad lõigata katki, panna viina sisse. Viina võtta jooksva vastu ja luuhaiguse vastu.

RKM II 346, 112 (9) < Jüri khk., Patika k. (1980)
Kui käe sees nari on, pane talle nartsu sees kastanimune ümber, siis saab ruttu terveks.
(Nari - kämblaluu põletik.)

RKM II 351, 265 (11) < Jüri khk., Mõisaküla k., Tominga t. (1981)
Nariks ööldi, kui kääranne üles-alla liigutamisel ragises ja valu oli. Randme ümmer siuti kastanimune villase rätikuga, hoiti soojas. Kui kastanimune ei old, määriti lapp paksu hapukoorega ja soojalt ümmer käärandme, lasti olla mitu pääva. Mõni pani ka küpsesibulast soojalt piale.

RKM II 356, 378 (162) < Põltsamaa l. < Põltsamaa khk., Umbusi k. (1981)
Kastanimunad tulid katki taguda ja pandi reumahaige jala või käe peale riidetükiga. Kaua peal hoiti, polnud tähtsust. Mõni suur uskuja pani terved kastanimunad isegi voodikoti alla, et see pidi ka reumat ravima.

RKM II 375, 82/4 (13b) < Põltsamaa khk., Põltsamaa l. < Põltsamaa khk., Mällikvere k. (1985)
Üks moodus oli veel reuma raviks. Nimelt asetati kastanimunad kotiga lina alla, see parandas haiget. Ka taskus võis kastanimune hoida. Samuti pandi sõnajalgu lina alla. Vähemalt haiged uskusid, et valud vähenesid.

RKM II 384, 173/4 (30) < Tallinn < Saaremaa (1985)
Radikuliit (jooksva).
Jooksvat arstiti ka mitmet viisi. Võilille värskeid õisi leotati petrooliumis 24 tundi ja selle vedelikuga määriti haiget kohta. Samaks otstarbeks kasutati ka kastanimune, neid samuti petrooleumis 24 tundi leotades, haiget kohta määrides. Määriti kuke või hane sulega paljast petrooliumi ja paisteti palavas.

RKM II 385, 126 (65) < Häädemeeste khk., Penu k. (1984/5)
Tänapäeval olen kuulnud, et valutavaid liikmeid (reumahaigeid) määritakse kastanimunade leotisega viinas või piirituses.

RKM II 396, 322/3 (6) < Võnnu khk., Pilpa k. < Kolga-Jaani khk., Võisiku v. (1986)
Kui liigeste põletik on, siis on kastaniõied ja -munad rohuks. Õied kuivatada. Kui viljad maha kukuvad, tuleb need kuivatada ja puruks peksta. Viin peale panna. Naabri noorikul oli liigeste põletik. Ma andsin talle kastaniõisi. Mõne aja pärast oli liigestes valu kadunud. Sai abi.

RKM II 397, 582 (20) < Kambja khk., Tatra k., Ülesoo t. < Ingeri, Leningradi obl., Krasnoselo k. (1985)
Kui kõht lahti, tehti kastani- ja tammekoore teed.

RKM II 453, 16 (3) < Laiuse khk., Päde k. < Torma khk. (1992)
Mis on väga hea, see on kastanipuu lehtede peal magada - kastanipuu padi! Mul oli reuma, radikuliit ja sõin rohtusid. Pea, selg ja kael valutasid. Üks tuttav meesterahvas ütles: „Mis sa vaevled! Hakka kastanilehtede peal magama.“ Tegin 3 kuuri läbi 10 päeva tagant, siiamaani pole valusid tundnud, mul ei ole peavalu kah enam olnud. Aga peab ikka usku ka olema, minul tõesti aitas. Iga õhtu paned padja sisse värsked kastanilehed.

RKM II 405, 238/40 (1) < Tallinn (1985/6)
Käed ja jalad valutasid. Rinnus olid valud. Inimesed ravivad kastanilehtede ja -koorega. Mina korjasin õisi, mõtlesin, eks õied ole ikka paremad kui lehed. Õied panin pudelisse, peale kallasin petrooleumi. Leotasin teisi nõnda kaks nädalat umbes. Siis vaatasin, et on juba valmis. Võtsin supilusika vett täis, tilgutasin pudelist viis tilka leotist peale. Võtsin sisse. Ossa kurivaim, no oli kange kärakas! Esite oli, pärast harjusin ära, esite tegi kohe uimaseks. Pärast harjusin, võtsin kaks korda päevas hommiku ja õhtul. Nõnda tegin kaks nädalat. Kontidest kadus valu ära ja minul oli hea olla.
Kuu aega lasin mööda, siis hakkasin seda protseduuri kordama. Alguses võtsin kaks päeva, aga siis mõtlesin, et ma valu enam ei tunne, häda midagi ei ole, mis ma neist tilkadest võtan. Jätsingi järgi. /---/

RKM II 405, 242/5 (1) < Tallinn (1985/6)
Pargis kasvab hobukastaneid. Otsin puude alt kastanimune. Koristaja: „Mis te nendega teete?“ „Ravin veresooni säärtel ja seljavalu ka. Vist on radikuliit.“
„Mismoodi te neid tarvitate.“
„Kuivatan ära, toorelt lähvad kohe hallitama. Enne tarvitamist lõikan viiludeks, et viiludeks lõigata, peab enne pehmeks leotama. Viilud õhukese sukasääre sisse ja haigele kohale peale.“
„Üks venelane rääkis, et nemad arstivad kastanileotisega kõiki haigusi, selja- ja kaelahaigusi ja liigestevalu. Miski kanges vedelikus leotavad, kas petrooleumis või bensiinis või viinas või kus kõik.“ Nõnda jutustab koristaja. /---/

RKM II 428, 135/6 < Tartu l. < Põltsamaa khk., Põltsamaa l. (1988)
Olin nelja-viieaastane koolieelik, kui vanaema käis kõikjal ringi, taskus kastanimunad. See oli üks uus peavalu kõrvaldamise meetod, mis vist väidetavasti sai alguse Jaapanist. Mäletan, et paljudel vanaema ja ema töökaaslastel olid säärased kastanid taskus. Nende mõju ja imeliste tervenemisjuhtumite üle rääkisid naised omavahel sagedasti. Katsusin ise ka kord neid kastaneid - pidid peos raskeks minema ja midagi endast levitama - tundusid teistsugused küll. Siiani on sisetunne eriline, kui võtan kastanid peopessa.
Kastaneid kandis vanaema vahest paar kuud. Kust ja kuidas neid hangiti, seda ma enam ei mäleta. Tundub hämaralt, et toodi kusagilt kaugelt ja maksid tublisti.

RKM II 438, 153 (61) < Põltsamaa khk., Põltsamaa l. (s. Nurmberg), s. 1918 (1990)
Kui oli reuma, pidi inimene kastaniõisi korjama ja need viina sisse likku panema ja pimedasse asetama, näiteks kappi riiulile. Tuli vast nädalapäevad hoida ja siis sellega määrida haigeid liigeseid. Tuli vedelik hõõruda naha sisse, siis mõjus kiiremini tervendavalt.

RKM II 446, 301 (79) < Torma khk., Näduvere k., Otsa t. (1991)
Reuma puhul kastaniõite peale denatuuri, sellega sai ka määrida.

KKI 51, 171 (15) < Kolga-Jaani khk., Vissuvere k. < Kolga-Jaani khk., Soosaare mõis (1971)
Kastani õied kuivatad, siis viina peale, sellega on hea määrida jooksva vastu. Sipelgapiiritus on ka jooksva vastu, sipelgad pudelisse ajada ja piiritus peale.

Vilbaste, TN 1, 790 < Lääne-Nigula khk., Oru v. (1938)
Hobukastan (Aesculus hippocastanum L.). Kastan. Õied, samuti ka peenendatud vili leotetud piirituses - vahend reuma ravimiseks. Leotist peale määrida ehk kompresse temaga teha.

Vilbaste, TN 10, 268 (15) < Rakvere khk., Rakvere l. (1966)
Kastan. Kastaniõie teed joodi valgetevooluse vasta.

RKM I 19, 163 (330) < Jõhvi khk., Kahula k. (1984)
Kastanimuna [hobukastani seemne] tükid leotada viinas ja määrida haiget selga, kukkunud, põrunud või reuma kohti. On hästi hea.

RKM I 23, 202 (19a) < Urvaste khk., Kaika k. (1990)
Närvivalu. Kastanimunad viina sisse ja sellega haiget kohta määrida.

RKM I 30, 313 (2) < Kanepi khk., Ihamaru k. (1993)
Kastanitõrudega saab ka ravida radikuliiti. Krootuse kooli õpetajanna Silvia Voover ütles minule, et kanna kastanitõrusid taskus pidevalt ja pane ka viina sisse ja määri sellega. Nii ma ka teen ja elada saan.

Vilbaste, TN 5, 103 (8) < Tartu l. (1933)
Kastan. Piirituse sees leotatud kastaniõied tarvitatakse päält määrimiseks.

Vilbaste, TN 7, 1222 (4) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve (1929)
Tallinnas arstitakse kastanitõrude taskus kandmisega jooksvahaigust.

Vilbaste, TN 7, 1222 (5) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve (1929)
Narvas tarvitatakse kastanitõrusid kohvi valmistamisel, ka keedetakse neid moosiks.

EFA II 4, 397/8 (23) < Valjala khk., Jõelepa k. (1995)
Meil oli verine kõhutõbi koolis. Arst käis iga päev. Arst ei ole mitte midad tein. Aga üks vana Viiu oli, see õpetas rohtu. Ma ole ikka ütlen: „Oles ma teas, kus ta haud on, ma viis talle lille.“ Ta käskis kastaniponni võtta, ära hõõruda tuhaks, kui on kuivatatud, või läbi kohvimasina ajada. Nagu ta ütles, nii hakkas meil paremaks minema. Sest peale ma ole viin iga aasta omale neid kastaniponne, et kui vaja on, siis võtta.
Kuu aja pärast saime juba tööle.

EFA I 38, 7 (2, 3) < Tarvastu khk., Porsa k., Tammiku t. < Iisaku khk., Tudulinna al. (1999)
Igal õhtul panen jalale teelehti peale. See võtab paistetust vähemale. Kastanimunad kah aitavad paistetuse peale. Peris suka sisse sedasi, lase sukasuust alla. Väga paljud tarvitavad kastanimune siin. Ja teelehti.

RKM II 357, 112 (140) < Türi khk., Särevere < Sangaste khk. (1981)
Reuma vastu keedeti linnurohust teed, männikasvudest ja igasugu pepredest tehti vanni.
Viinas leotati kastaniõunu.

ERA II 295, 334 (19) < Viljandi khk., Vana-võidu k. (1941)
Kui kannatab jooksja haiguse valude all see kantku oma taskus alati kastani pähklaid, see kergendab haigust ja hoiab liigsest valust eemale.