Rahvapärased taimenimetused
Kanavarvas
Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:
Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:
Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:
RKM II 175, 144 (23) < Tõstamaa khk., Seliste v., Taltsi k. < Mäe k. < Audru v, Lindi k.. (1964)
Taevavõtmel on palju nimesid: käiselill ehk kanavarvas ehk nurmenukk ehk kukekannus. Üks vana naine käis korjamas, pidi suur arstirohi olema. On haraline nagu kukejalg, pisikesed kollased õied otsas. Lapsed koolist ütlevad, nurmenukk pidi olema.
RKM II 195, 128 (40) < Järva-Madise khk., Albu v., Orgmetsa as., Paju t. (1965)
Kanavarbaid olen korjand, nendest saab teed teha, see kangest rahustab inimest ja.
RKM II 331, 363/4 (31) < Väike-Maarja khk., Männialu (end. Naraka) k., Käba t. (1978)
Vanasti kanavarba tee oli arstimise jaoks, see ei olnud pidulaua tee. Pihlakamarja ja pohlatee oli, maasikad ja vaarikavarre tee, kummelitee ja köömnetee.
RKM II 348, 414 < Äksi khk., Kõdu k. (1980)
Kanavarvas, hobusenaat - naistehaiguste vasta, ubaleht- looma kõige suurem rohi.
RKM II 379, 386 (1a) < Viru-Jaagupi khk., Aruküla k. (1985)
Peavalu vastu - kanavarba või nurmenuku tee.
RKM II 400, 77 (3b) < Iisaku khk., Remniku k. < Iisaku khk., Varesmetsa k. (1987)
Kanavarba tee oli köha vasta.
RKM II 449, 597 (2) < Krasnojarski krai, Karatusi raj., Ülem-Suetuki k. (1992)
Kanavarvad - neid kohe sõime. Valged-kollakad õied, nad olid niuksed head, passisivad. Köha jaoks, rinna jaoks.
Vilbaste, TN 11, 377 (27) < Iisaku khk., Liiva k. (1961)
Kanavarvas [kirjakeelset nime pole märgitud] [Primula officinalis (veris) harilik nurmenukk].
„Seda, ku und ei ole, siis kanavarba teed juuva. Kanavarbadega rohitsevad unepuudust. Arvad, see naljaasi, ku öese magada ei saa, mul nüit alati kanavarbasi tagavarast kuivatatud. Tahad, ma annan sulle ühe puketi proovist ka?“
Vilbaste, TN 2, 270a < Jõhvi khk., Jõhvi al. (1929)
Arstirohuks tarvitati järgmisi taimi. Köha vastu: niinepuu õite tee, raudrohu, sibulakoorte, pohlavarte, karukollade, maasikaõite, kanavarvaste ja pihlakaõite teed.
Vilbaste, TN 2, 272 (7) < Jõhvi khk., Jõhvi al. (1929)
Külmetuse puhul tarvitati ka pärna-, niinepuu, kanavarva ja raudrohu õite, kaituse-, põdrasambliku ja leedriteed.
Vilbaste, TN 2, 273 (9) < Jõhvi khk., Jõhvi al. (1929)
Kanavarva teed tarvitati liikmete valu vastu.
Vilbaste, TN 2, 274/5 (35) < Jõhvi khk., Jõhvi al. (1929)
Joogiks valmistati kanavarva õitest, köömnetest, heinputkest, õunapuu õitest ja piparmündi lehtedest teed.
Vilbaste, TN 2, 287/8 (4) < Jõhvi khk., Jõhvi al. (1929)
Õunapuu õie, kanavarba, niineõie, raudrohu teed juuakse.
Vilbaste, TN 7, 46 (3) < Rakvere khk., Rakvere v., Kloodi k. < Kadrina khk., Vohnja v. (1929)
Kanavarvas. Nurmenukk (Primula). Õitest teed.
Vilbaste, TN 7, 483 (60) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve as. (1929)
Kanavarvastest saab teed.
Vilbaste, TN 9, 465 < Jõhvi khk., Kohtla-Nõmme al. < Lüganuse khk., Aa as. (1965)
Põldristik - härjapea ka härjape. Mägiristiku nime ei tuntud, kuid koguti, kuivatati ja kasutati tee valmistamisel.
Harilik nurmenukk - kanavarbad (olevat kasutatud tee valmistamisel).
RKM II 254, 476 (40) < Kadrina khk., Ahila k., Tõnuansu (1969)
Nurmenukk või kanavarvas, eks selle õisi ole ikka naksitud, mui keeles kanavarvas, uuem keel tunneb nurmenukuna.