Rahvapärased taimenimetused
Takjad
Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:
- juuste hooldamine
- kopsupõletik
- krambid
- kõõm
- külmetushaigused
- nahahaigused
- peavalu
- pistja
- sammaspoolik
- sügelised
- valu
- vere puhastamine
Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:
Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:
H II 52, 43 (1) < Kanepi khk., Vana-Piigaste m. (1894)
Tak'as.
Takjalehe liimi pruugitas pitsitedu ehk katskisõ hobõsõ kaala rohos, mida pääle pandassõ. Sügüse korjatas valmis siimne kokko ja hoietas alalõ, et kui sisemine valu ehk tsuskaja om, et sis pulbrõs hõõrõn sisse või võtta viinaga, mis ka häste oll' avitanu.
H II 56, 1043 (4) < Rõuge khk. (Manglus) Jennes (= M. Laanela) (1896)
Takjate vedelik: sügeliste vastu.
ERM 168, 12 (9) < Tõstamaa khk. < Audru khk. < Mihkli khk. (1921)
Takjade keedist antakse krampide vastu sisse.
RKM II 81, 298 (55) < Häädemeeste khk., Häädemeeste v., Kägiste II k. (s. Vaher), s. 1873 (1958)
Kobrulehe vett silmahaiguse vasta ma ei tää. Kobrulehe vett tehti piavalu vasta ja juused lahti on, kõõma vasta ja kui nahk liiga päevatab ja praguneb, need lehed on selle vasta. Kuivataks need lehed ära, siis keedavad. (Mis need kobrulehed on?) Takjad, need on kobrulehed, takjanupsid kasvavad nende varrede otsas; tääd nupud, juustes ühe viskad, katsu, kudas kätte saad!
RKM II 254, 442 (13) < Haljala khk., Natturi k. (1969)
Kui kõõma peas oli, kiskus ema takjad üles. Takjajuure veega pesti.
RKM II 447, 453 (6) < Krasnojarski krai, Karatusi raj., Ülem-Suetuki k. (1991)
Takjaid, kui on kuskil valu, korjata, kui ta õitseb.
Vilbaste, TN 2, 697/8 (5) < Räpina khk. (1930)
Takjajuurtest valmistatud tee oli külmetuse, pääkõõma, sammaspoole ja verepuhastuse vastu.
Vilbaste, TN 7, 426 (40) < Kullamaa khk., Jõgisoo k. (1930)
Takjajuurtest tehakse juukseõli.
Vilbaste, TN 7, 430 (9) < Kullamaa khk., Ubasalu k. (1930)
Takjad - kopsupõletiku rohi.
Vilbaste, TN 7, 434 (36) < Kullamaa khk., Kullamaa k. (1930)
Takjad - arstirohi kopsupõletiku vastu.