Rahvapärased taimenimetused

Tuliroos

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:

Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:

Tuliroosi lehest pigistatakse mahla ja pannakse põlenud haavale.

Tuliroosi pannakse põlend haava peale.

Tuliroos, pandakse põlend haava pääle.

Tuliroos, pannakse põlend haava peale.

Tuliroosi vett pigistatakse haava peale.

Tõrvalill [Lychinis floscuculi].
Sageli esineb niiskeil maa-alul haruliste vartega ja kahvatute punaste õitega taim. See ongi “tõrvalill”, kelle juurde meie peatama jääme. Rahvas Lääne-Nigula pool ja vastu Harjumaad on nimetanud muistselt seda “tuliroosiks”, sest et temaga põletishaavu raviti. Veidi hiljem tuli sinna juurde veel tarvitusele kasepuu süsi ja munarebu, mida meie aga allpool, “puud ja põesad, mida ja millede osi tarvitadi arstimisvahendena”, läbi võtame. Kuid et “tulilillega” ravimine olla old ammu enne tarvitusel, siis lahendab meile kõige selgemalt seda, miks on tulilille tarvitus nii viimaseni hääbumas. Sellepärast temast ainult vaid õige lühikene kirjeldus. Tulilille tarvitadi õige lihtsalt ilma ümber töötamata ravimisvahendiks. Selleks võeti oivalisest põesast lehed ja asetadi põlenud haavule ning see viinud esiteks kuivale põlenud haava, teiseks lõpetanud valu sellest.

Kase noored vaigused pungad leutadaks viina sees, see on rohuks pääle määrida, ku põlenu on, kanasulega pääle tõmmad, nii jõude kohe kosutab ära. Tuleroos, elioks, tema lehe sees eli on ka tuleaava vasta (Märkus: see on toalill aaloe.). Ja pärnakoore lima, ku oled tulega põletanu, kaabi seda lima. Kuivanu pänakoor ku keres kerituliuta ära, kaabi seda lima, kanamunavalget sekka ja magedat võid võib ka panna, määri tuleaava selle salviga, väga, väga kallid (=head) rohud. /---/ Maarohtusi on pailu, pailu-pailu-pailu. Enne põlnu apteeki, inimesed käisid üksteise juures küsimas-kuulamas, üks ütles: mul aitas see, teine proovis kah ja rääkis jälle edasi, nüid joosevad kohe apteeki.