Rahvapärased taimenimetused
Kärnalill
Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:
Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:
- harilik karutubakas Pilosella officinarum
- harilik lepiklill Chrysosplenium alternifolium
- harilik raudrohi Achillea millefolium
- kibe tulikas Ranunculus acris
Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:
ALS 2, 599 < Kadrina khk., Palmse v. (1929)
Keeda kärnalille ja tuliheina juurt veega ummuseks, siis lisa selle veele magedat võid, hapukoort ja vaha. Selle salviga määri kõõmakärni.
RKM II 279, 455/6 (270) < Tartu l. < Krasnojarski krai, Kapritski k. (s. Paju), s. 1902 (1969)
Kärnad.
Mari Seerman sai kärnad ristitütre käest. Tüdruk ei teadnud, kust sai. Mari S. korjas metsa alt 9 seltsi kärnalilli. Segas segi püssirohtu, elavhõbedat, searasva, keedet munakollast, seepi.
Kärnalilled on kollaste õitega. Mari isale Ants Pajule näidati unes, et kärnalilled kasvavad jõe ääres. Saatis poisid tooma. Aga need tõid teisi lilli. Isa läks ise jõe äärde ja tõi kärnalilled. Kui isa ära suri, oli puhas, ühtki kärna ei olnud.
RKM II 380, 515/6 (16) < Viru-Nigula khk. (1985)
Hambavalu, hambavahetus - polnudki haigused. Hambaauku võis panna kübekese piibupigi, mis tegi uimaseks, aga valu võttis ära. Või kärnalille (kibetulika) õie. Naljajutt oli, et vöetagu külma vett suhu ja istutagu tulisele pliidile, et kui vesi suus keema läheb, siis on valu üle. Paistes põsele pandi kummeliteega kompress ka mõnikord või mõni eelkirjeldatud soojendus. Hambavahetuse korral visati ära tulnud hammas ahjule, üteldes: „Kilk, säh luuhammas, anna meie lapsele raudhammas!“.
KKI 69, 309/10 (19) < Viru-Nigula khk., Oru k. < Viru-Nigula khk., Abaja k. < Viru-Nigula khk., Mahu rand (Valtmann, s. Paulus), s. 1894 (1975)
Männitõrva pandi siis, kui oli sügelisi sõrmede vahel või kuskil. Kiedeti purgi sies männivaik, kärnalill ja või. Siis sellega määriti. Mitu korda sai määritud. Kui enam ei sügelenud, pesti koduse siebiga puhtast.
Kärnaõied on väikesed kollased õied pikkade varte otsas. Korjati õied ja kuivatati. Nied kiedeti ära kuos männivaiguga.
Vilbaste, TN 1, 764d < Kuusalu khk., Tapurla k (1929)
Arstimisrohud:
Kärnalilli tarvitati lendva vastu.
H II 43, 361 (34) < Suure-Jaani khk. (1892)
Kärnalill /---/ Chrysosplenium arternifolium (Familie Saksifraguceäe). Tema sahvti määritakse kärnade peale (kollased).
Vilbaste, TN 7, 458 (1) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve, Käva kaevandus (1930)
Taimede tarvitamine vanemal ajal.
Arstirohtudeks, nõiavahenditeks, värvimiseks või muuks otstarbeks.
Arstirohtudeks.
Kärnalill haava parandamiseks.
Vilbaste, TN 7, 482 (25) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve (1929)
Kärnalilled paisetuse vastu.
Vilbaste, TN 10, 251 (1) < Rakvere khk., Rakvere l. < Kadrina khk., Vatku k. (end. Toomingas) s. 1882 (1965)
Lilled ja teisi taimi.
Kibetulikas - kärnalill. Kui hõõruda naha peale, siis võtab katki.